ÜS § 84 lg 1 kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehing alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisti. Lisaks põhivõlale on hageja esitanud ka intressi nõude.
, mis sätestab saaja vastutuse üleandmise puudumisest teadmise korral, lg 3 p 2 kohaselt peab saaja maksma saadud raha eest intressi seadusega sätestatud suuruses. Hageja on seisukohal, et kostja oma majandustegevuse tõttu teadis või pidi teadlik olema eellepingutele seadusega sätestatud kohustuslikest vorminõuetest. Eesti Panga info kohaselt oli
94 lg 1 sätestatud intressimäär 2005 a teisel poolel 2,25 % aastas ja 2006 a 2,75 % aastas. Hageja on arvutanud intressi 21 117.12 krooni. Hageja on seisukohal, et saadud raha kuuluks tagastamisele ja intress tasumisele ka juhul, kui tegemist ei oleks tühise tehinguga ja kostja taganemisavaldust võiks lugeda kehtivaks.
lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Kostja vastuväited hagile Kostja esindaja vaidleb hagile vastu. Hagiavalduses toodud asjaolud on õiged. Kuid 13.01.2006 tehtud ettekirjutus ei takistanud kokkuleppe täitmist. Kostja kõrvaldas puudused 25. jaanuariks 2006 ning ehitus jätkus tähtaegselt. Esitatud hagiavaldusest nähtub, et hageja oli algusest peale teadlik asjaolust, et tulenevalt AÕS §-st 119 lg 1 on tehing tühine.
ja 15 sätestavad lepingueelsete läbirääkimiste ja lepingu sõlmimise ettevalmistavad asjaolud. Läbirääkimisi peavad pooled pidama heas usus. Lepingupool, kelle lasub lepingu ettevalmistamise kohustus, peab teist poolt teavitama lepingu tühisusest, mis tekkis või võib tekkida vorminõuete järgimata jätmisest või muul põhjusel. Kui pool jätab teatamata asjaolust, mis toob kaasa lepingu tühisuse, eelkõige juhul, kui ta laseb teisel poolel uskuda lepingu kehtivusse, on hea usu põhimõtte rikkumine. Kuna hageja näol on tegemist ettevõttega, kelle põhitegevus on seotud kinnisvara ostu, müügi, vahenduse, haldamise ja rentimisega, siis oli hageja algusest peale teadlik nimetatud kokkuleppe tühisusest. Seega rikkus hageja hea usu põhimõtet. Kohtuistungile kostja seadusejärgne ja/või lepinguline esindaja ei ilmunud, mitteilmumise seaduslikust takistusest kohtule ei teatanud. Kohtuistungi aeg oli kostja lepingulisele esindajale teatavaks tehtud e-kirjaga. Kohtuistungile ilmunud hageja lepinguline esindaja (kellele kohtuistungi aeg oli samuti ekirjaga teatavaks tehtud) taotles asja sisulist arutamist kostja kohalolekuta. Hageja nõue on selge, põhjendatud ja seaduslik. Vandeadv I. Kullerkann taotles hagi täielikku rahuldamist, kõrvalnõude väljamõistmist kostjalt ja kohtukulude määramist kostja kanda. 2 Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Puuduse tõttu kokkuleppe vormis on tulenevalt AÕS §-st 119 lg 1 poolte vahel 11.11.2005 sõlmitud lihtkirjalik „Kokkulepe ehitatavate korteriomandite ostu-müügilepingu sõlmimise tagamiseks“ tühine. Kostja lepinguline esindaja on viidanud hageja põhitegevusele, milleks on tehingud kinnisvaraga ning kinnisvara haldamine. Äriregistri andmebaasi kohaselt on kostja, OÜ Y tegevusalaks „kinnis- ja vallasvara ost-müük, vahendus, haldamine ja arendus“. Seega pidi ka kostja lepingu sõlmimise ajal olema teadlik seaduses sätestatud normi(de)st kinnisasja võõrandamisel. Hageja süüdistamine hea usu põhimõtte rikkumises käib ka kostja enda kohta. Ka tühist tehingut võib täita. Mõlemad tehingu pooled pidi teadma, millega nad riskeerivad, sõlmides vorminõuetele mittevastava eelkokkuleppe korteriomandite võõrandamiseks. Sellest tulenevalt peavad mõlemad pooled kandma ka tehingu täitmata jäämise riski. Hageja on ilma jäänud soovitud korteritest. Vaidlust tasutud summa suuruse üle ei ole. Kostja on kohustatud tagastama tühise tehingu alusel saadud 800 000 krooni TsÜS § 84 lg 1 alusel: tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehing alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisti.
52. peatükk reguleerib alusetu rikastumisega seotud nõudeid.
lg 1 kohaselt võib üleandja saadu tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas.
sätestab saadu tagastamata jätmise alused.
lg 1 kohaselt käesoleva seaduse §-s 1033 sätestatut ei kohaldata, kui saaja üleandmise ajal teadis või pidi teadma asjaoludest, mis annavad aluse saadu tagastamiseks vastavalt käesolevas peatükis sätestatule.
lg 3 p 2 kohaselt peab saaja maksma saadud raha eest intressi seadusega sätestatud ulatuses. Eesti Panga info kohaselt oli
94 lg 1 sätestatud intressimäär 2005 a teisel poolel 2,25 % aastas ja 2006 a 2,75 % aastas. Hageja on arvutanud intressi alates ettemaksete tasumisest summas 21 117.12 krooni. Nimetatud summa tuleb kostjalt lisaks põhivõlale välja mõista. Kohtukulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamise tõttu tuleb kõik hageja kohtukulud terves ulatuses kanda kostjal. TsMS § 174 lg 1, 2 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.