Obsah (7)

§ 179§ 174§ 630§ 442§ 231§ 162§ 445

Tsiviilasi nr 2-06-14345 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 1. detsember 2006, Tartu kohtumaja Tsiviilasi X hagi Y OÜ vastu

§ 179lg 2 II).

Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Käibemaksusumma tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (

§ 174lg 1, 2, 3).

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

1. Hageja töötas kostja juures 18.10.2005-11.02.2006, tööülesandeks AA Veotellimiskeskuse tellimuste täitmine. Hageja töökohaks ning tema käsutusse antud veokite asukohaks oli Tartu. Kirjalikku töölepingut kostja hagejaga ei sõlminud.
2. Pooled leppisid kokku, et hageja töötasu on 7000 krooni, millele lisandub preemia; summeeritud tööaja arvestust ei rakendatud. Hageja töötasu on Tartu keskmine seda tööd tegeva töötaja töötasu, mida hageja tõendab analoogse töö tööpakkumistega. Hageja viitab Riigikohtu 11.01.2006 otsusele kohtuasjas nr 3-2-1-124-05 ja PalS §
4. Kostja korraldas töö selliselt, et hagejal tuli teha pidevalt ületunde. Hageja võttis hommikul Tartust kauba auto peale, viis selle Tallinnasse sihtpunkti, võttis Tallinnast kauba peale ja tõi õhtuks Tartusse. Keskmiselt oli hageja sunnitud tegema neli ületundi, kuid oli ka 22tunniseid tööpäevi.
5. Kostja maksis hagejale palka, mis oli väiksem isegi palga alammäärast; kokku maksis kostja hagejale 6655 krooni. Hagejal on saamata töötasu 15 975.07 krooni ning lisatasu õhtuste tundide eest 719.78 krooni, öiste töötundide eest 682.51 krooni ja ületundide eest 24 749.96 krooni.
6. Kostja pidi hageja palga maksma välja hiljemalt järgmise kuu
7. päevaks. Hageja nõuab PalS § 35 alusel kostjalt viivist palga maksmisega viivitamise eest 9523.95 krooni.
8. Kostja ei ole maksnud hagejale kasutamata puhkuse kompensatsiooni summas 3817.71 krooni.
9. Hageja esitas kostjale töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel avalduse, seega tuleb kostjal hagejale maksta hüvituseks TLS § 82 alusel kahe kuu keskmist palka 18 664.36 krooni.
10. Lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest tuleb kostjal maksta hagejale PalS § 32 ja TLS § 119 lg 2 alusel 9332.18 krooni.
11. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja 83 465.52 krooni ja jätta menetluskulud kostja kanda. KOSTJA VASTUS
12. Kostja hagi ei tunnista, kuid ei suuda tõendada ka hageja väidete tegelikkusele mittevastavust ei vastuse esitamise ajal ega hilisema protsessi käigus. Ühtegi tõendit kostjal lisada ei ole. KOHTU SEISUKOHT
13. Hageja töötas kostja juures alates 18.10.2005, mida kinnitavad sõidumeerikud, teekonnalehed ja pangatehingute väljavõte, millest nähtuvalt on kostja maksnud hagejale palka. Kirjalikku töölepingut poolte vahel sõlmitud ei ole. TLS § 28 lg 2 sätestab, et tegelikult tööle lubamine tööandja poolt on võrdsustatud töölepingu sõlmimisega, sõltumata töölepingu vormistamisest; sel juhul vormistatakse tööleping kirjalikult tingimustel, mida tegelikult kohaldati. Eeltoodust tulenevalt tuleb lugeda tööleping poolte vahel sõlmituks.
14. TLS § 71 p 3 kohaselt lõpeb tööleping töötaja algatusel (§ 79, § 80, § 82 ja § 85). TLS § 82 lg 1 kohaselt teatab töötaja nii määramata kui määratud ajaks sõlmitud töölepingu 2 lõpetamisest tööandjale vähemalt viis kalendripäeva ette, kui lepingu lõpetamise põhjuseks on tööandjapoolne lepingu tingimuste täitmata jätmine, mittenõuetekohane täitmine.
15. Hageja on saatnud kostjale teate töölepingu lõpetamise kohta TLS § 82 lg 1 alusel alates 11.02.2006 ning palunud oma avalduses maksta endale välja ka saamatajäänud töötasu. Hageja poolt esitatud väljastusteadetest nähtuvalt sai kostja hageja kirja kätte hiljemalt 28.03.
17. Kostja ei ole töölepingu lõppemist vormistanud. Kostja on paljasõnaliselt teatanud, et ei tunnista hagi, kuid ei ole otseselt töölepingu lõpetamise aluse olemasolule vastu vaielnud.
18. PalS § 2 lg 1 kohaselt on palk tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest. PalS § 231 kohaselt on maanteeveo mootorsõiduki juhile keelatud arvutada ja maksta nii põhipalka kui ka lisatasu läbitud kilomeetrite ning veetud kaubakoguse alusel. Erandina võib läbitud kilomeetreid või kaubakogust arvesse võtta lisatasu maksmisel, kui selle arvutamise viis, tingimused ja määrad on sellised, mis ei soodusta ohutu liikluse nõuete eiramist ning on kollektiivlepingus ette nähtud.
19. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 11.01.2006 otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-124-05 asunud seisukohale, et kuna töösuhtes on töötaja nõrgemaks pooleks ja töölepingu kirjalik vormistamine on eelkõige tööandja kohustus, mille täitmata jätmise eest kannab tööandja TLS § 28 lg 3 järgi ka haldusvastutust, ei saa töölepingu kirjalikult vormistamata jätmise korral tuvastada töötasu kokkulepet üksnes kostja koostatud dokumentide alusel. Suulise töölepingu puhul puuduvad töötajal reeglina kirjalikud tõendid töötasu kokkuleppe kohta tööandja seaduse nõude järgimata jätmise tõttu ja seetõttu peab ka kirjaliku töölepingu vormistamata jätmise tagajärgede riski kandma tööandja. Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et kui poolte kokkulepet usaldusväärsete kirjalike tõendite alusel tuvastada ei saa, tuleb töötasu kindlakstegemisel lähtuda mõistlikust töötasu määrast, mida sama tegevusalaga ettevõtted tavapäraselt sama kvalifikatsiooniga töötajale maksavad.
20. Hagiavalduse kohaselt leppisid pooled kokku, et hageja töötasu on 7000 krooni, millele lisandub preemia. Käesoleval juhul ei saa poolte kokkulepet töötasu suuruse kohta tuvastada usaldusväärsete kirjalike tõendite alusel. Hageja poolt väidetud töötasu vastab Tartu keskmisele seda tööd tegeva töötaja töötasule, mida kinnitavad analoogse töö tööpakkumised. Seega tuleb lugeda põhjendatuks hageja väited töötasu kokkuleppe kohta.
21. Pangatehingute väljavõttest nähtuvalt on kostja maksnud hagejale palka 2005 oktoobri eest 1395 krooni, novembri eest 2720 krooni ja detsembri eest 2540 krooni, kokku 6655 krooni. Seega on kostja maksnud hagejale palka kokkulepitust vähem. Hageja palgaarvestusest nähtuvalt on ta teinud tööd ka õhtusel ja öisel ajal, samuti ületunde. Hageja arvestust kinnitavad teekonnalehed ja sõidumeerikud.
22. TLS § 83 lg 1 kohaselt võib töötaja etteteatamistähtaja möödumisel lahkuda töölt ning tööandja on kohustatud andma talle tööraamatu ja lõpparve, välja arvatud § 80 lg 2 ettenähtud juhtudel. PalS § 32 lg 1 kohaselt on tööandja kohustatud töölepingu lõppemise päeval töötajale maksma kõik tööandjalt saada olevad summad. Kui töötaja ei saanud töölepingu lõppemise päeval lõpparvet vastu võtta, on tööandja kohustatud maksma lõpparve viie päeva jooksul, arvates nõude esitamisele järgnenud päevast.
23. Kohus leiab, et tööleping tuleb lugeda lõppenuks TLS § 82 lg 1 alusel. Kostja sai hiljemalt 28.03.2006 kätte hageja nõude saamatajäänud summade tasumiseks. Seega tuli kostjal maksta hagejale lõpparve sellest viie päeva jooksul. Puuduvad tõendid, et kostja oleks hagejale maksnud midagi peale
24. a pangatehingute väljavõttes toodud summade. 3
25. Hagiavalduse ja hageja arvestuse kohaselt on hagejal saamata töötasu 15 975.07 krooni, lisatasu õhtuste töötundide eest 719.78 krooni, öiste töötundide eest 682.51 krooni ja ületundide eest 24 749.96 krooni; kokku seega 42 127.32 krooni. Samuti palub hageja mõista kostjalt enda kasuks välja viivise palga maksmisega viivitamise eest 9523.95 krooni, kasutamata puhkuse hüvitise üheksa päeva eest 3817.71 krooni, TLS § 82 lg 2 alusel hüvitise kahe kuu keskmise palga ulatuses 18 664.36 krooni ning lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest 9332.18 krooni.
26. PalS § 35 kohaselt maksab tööandja palga maksmisega või töötaja pangakontole ülekandmisega viivitamise eest töötajale iga viivitatud päeva eest viivist 0,5% maksmisele või ülekandmisele kuulunud palgast.
27. PuhkS § 25 sätestab, et töölepingu või teenistussuhete lõppemise korral on tööandja kohustatud töötajale maksma kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist, kuid kokku mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänud puhkuse eest. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja ei ole kostja juures töötamise ajal puhkust kasutanud.
28. TLS § 82 lg 2 kohaselt maksab tööandja määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel TLS § 82 lg 1 alusel töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga.
29. TLS § 119 lg 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töötajale lõpparve kinnipidamisel keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga
30. Hageja väiteid ja arvestusi kinnitavad sõidumeerikud ja teekonnalehed. Kostja on paljasõnaliselt teatanud, et ei tunnista hagi, kuid ei ole oma seisukohta põhjendanud ega konkretiseerinud ega ühtegi hageja väiteid kummutavat tõendit esitanud. Hageja arvutuskäigule ei ole kostja iseenesest vastuväiteid esitanud.

§ 231

lg 2 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks.

§ 231

lg 4 kohaselt eeldatakse omaksvõttu, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. 27. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks hagi rahuldada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku 83 465.52 krooni. 28.

§ 162

lg 1, 2, § 173 lg 1, 3 alusel tuleb menetluskulud, s.h riigituludesse väljamõistmisele kuuluv riigilõiv, jätta kostja kanda. 29.

§ 445

lg 2 näeb ette, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kohus leiab kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna on vajalik jätta jõusse Tartu Maakohtu 12.06.2006 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu – Y OÜ kontod earestmine Eesti pankades (s.h konto nr 332078430008 Sampo Pangas) kokku hagihinna 83 465.52 krooni ulatuses X kasuks. Kohtunik 4