← Eesti

2-05-21258/10

Obsah (6)§ 33§ 699§ 664§ 658§ 5§ 1028

2-05-21258 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Kai Kullerkupp, liikmed Urmas Reinola ja Ülle Jänes Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 01.

§ 33lg-le 2 olema sõlmitud notariaalses vormis.

Leping on tühine ning selle alusel saadu tuleb tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Hageja tasus kostjale tühise lepingu alusel 10 000 krooni. Vahendusleping on vastuolus heade tavadega, sest on sõlmitud pärast ostu-müügi eellepingut. Kokkulepitud teenust hageja kostjalt ei saanud. Nimetatud lepinguid tuleb hageja arvates käsitleda koos kui ostu-müügi eellepingut. 2. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja igapäevaseks majandustegevuseks on võimalikele klientidele kinnisvarateenuste pakkumine, sh sobivate objektide leidmine ning kontaktide loomine kinnisasjade müüjate ja ostjate vahel. Hageja pöördus kostja poole telefoni teel sooviga osta 3-toalist korterit Tallinnas ning kostja andmebaasis oli hageja soovidele vastav eluruum müügiks pakkuda. Kostja esindaja teavitas hagejat eluruumi hinnast ning vahendustasu suurusest. Hagejale selgitati, et kinnisvarabüroo teenuste eest kuulub tasumisele 15 000 krooni, millest 10 000 krooni ei kuulu tagastamisele. Hageja oli nimetatud korterist huvitatud ning jõudis korteri omanikuga kõigis olulistes asjaoludes kokkuleppele, mille kirjalikuks vormistamiseks kohtuti 20.10.2005.a kostja büroos. Kostja selgitas võõrandamislepingu pooltele võimalust sõlmida lihtkirjalik kokkulepe, mis ei vasta

§ 33

lg-s 2 sätestatud vorminõudele ning et võõrandamislepingu notariaalse sõlmimiseni võib kuluda vähemalt paar nädalat notarijärjekordade tõttu. Kostja pidas kokkuleppe vormistamist oluliseks lepingupoolte õiguste realiseerimise kindlustamise eesmärgil, kuna hageja maksis eluruumi omanikule ettemaksu 10 000 krooni, mis kuulus notariaalse müügilepingu sõlmimiselt kinnisasja ostuhinnast mahaarvamisele. Seega sõlmiti 20.10.2005.a teadlikult mõlema poole poolt allkirjastatud vorminõuetele mittevastav kinnisasja võõrandamise eelleping. Kostja tegevus seisnes hagejale sobivale eluruumile osundamises, hageja kinnisasja omanikuga kokkuviimises ning eluruumi vahendamise ettevalmistamises (v.a notariaalse müügilepingu sõlmimise aeg). Seetõttu sõlmisid hageja ja kostja kirjaliku maaklerilepingu, mille kohaselt kohustus kostja vahendama kõnealust eluruumi ning hageja maksma selle eest kokkulepitud tasu. Kostja ei pidanud hea tava kohaseks sõlmida maaklerilepingut enne, kui reaalselt ei ole kliendi soovidele vastavale kinnisasjale selgelt osundatud ning potentsiaalse müüjaga kokkuleppe saavutamiseni viidud. Notariaalset kinnisasja võõrandamise lepingut pooled siiski ettenähtud ajal ei sõlminud, kuna kinnisasja omanik ei soovinud vaatamata varasemale kokkuleppele eluruumi hagejale võõrandada ning tagastas kostjale teadaolevalt ettemakstud summa. 3. Kostja hinnangul ei ole kahe 20.10.2005.a sõlmitud lepingu kehtivus teineteisest sõltuv. Kinnisasja omaniku ja hageja vahel sõlmitud kinnisasja võõrandamise eelleping on sisuliselt kahe poole kokkulepe eesmärgiga sõlmida fikseeritud tingimustel tulevikus notariaalne kinnisasja võõrandamisleping. Kostja nõustub hagiavalduses toodud väidetega eellepingu tühisuse osas. Eellepingut sõlmides teadsid mõlemad eellepingu pooled, et lihtkirjalikult sõlmitav leping ei ole kinnisasja müügi eellepinguna kehtiv. Kostja soovitas eellepingut hoolimata tühisusest eesmärgiga vähendada hageja riske kinnisasja omanikule sissemakstud summa tagasisaamisel notariaalse võõrandamistehingu mittetoimumise korral. Kostja ja hageja vahel sõlmitud kinnisvara vahendusteenuse osutamise ning selle eest tasu maksmiseks sõlmitud leping on oma sisult maaklerileping

mõistes. Maaklerilepingul puudub seadusest tulenev vorminõue ning

§ 699

lg 1 kohaselt ei vastuta maakler tema poolt vahendatud või osutatud lepingu täitmise eest. Hageja ja kostja sõlmisid kinnisvarateenuse osutamise lepingu 20.10.2005.a vormistades selle lihtkirjalikult lähtuvalt varasemast suulisest kokkuleppest teenuse osutamise kohta. Seega on maaklerileping kehtiv. Maaklerilepingut ei ole kostja rikkunud ning vahendusteenuse eest kokkulepitud tasu ei ole sõltuv võõrandamislepingu poolte vahel sõlmitud vorminõuetele mittevastavast eellepingust. Hageja poolt tasutud 10 000 krooni sisaldab iga kinnisvara vahendustehingu puhul kostja kulutusi sidevahenditele, transpordile, tegevuskoha rendile ning muudele majandustegevusest tulenevatele kuludele.

§ 664lg 1 kohaselt on maakleril õigus maakleritasule alates tema vahendamise või osutamise tulemusena lepingu sõlmimisest. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused 2

(6)
  1. Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata. Kohus leidis, et 20.10.2005.a kohaselt on müüja M.Pi ja ostja U.P vahel sõlmitud lihtkirjalik leping, mille kohaselt oli lepingu eesmärgiks tagada müüja omandis oleva 3-toalise eluruumi müük. Samal kuupäeval on kostja ja hageja vahel sõlmitud maaklerileping, mille p 1 kohaselt tegi hageja kostjale ülesandeks ja kostja võttis endale kohustuseks osutada abi nimetatud 3-toalise korteri ostmisel lepinguga kehtestatud tingimustel ja tähtaja jooksul. Lepingu p 2.1 kohaselt leppisid pooled kokku vahendustasus 15 000 krooni ja lepingu p 6.1 kohaselt pidi hageja tasuma kostjale lepingu sõlmimise momendil 10 000 krooni ja hiljemalt notariaalse lepingu sõlmimise päeval 5000 krooni. Lepingu p 4.3 kohaselt pidi kostja ette valmistama (notariaalse) ostu-müügilepingu sõlmimiseks dokumentatsiooni. Hageja on tasunud kostjale 10 000 krooni.
  2. Kohus ei nõustunud hageja väidetega, et mõlemad 20.10.2005.a sõlmitud lepingud on ostu-müügi eellepingud. Teine leping on käsitletav maaklerilepinguna, millele viitab ka lepingu pealdis. Õige on kostja väide, et maaklerilepingule ei ole kehtestatud kindlat juriidilist vormi. Vastavalt ostu-müügi eellepingule olid müüja ja ostja kokku leppinud notariaalse ostu-müügilepingu sõlmimises. Kostja ei ole süüdi selles, et müüja loobus hagejaga notariaalse ostu-müügilepingu sõlmimisest. Asjaolu, et ostu-müügi eelleping ei olnud sõlmitud notariaalses vormis, ei oma antud juhul tähtsust, sest hageja kohustused kostja ees tekkisid samal kuupäeval sõlmitud maaklerilepingust.

§ 658

lg 1 kohaselt kohustub üks isik (maakler) vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu). Pooltevaheline leping vastab nendele tingimustele.

§ 664

lg 1 kohaselt on maakleril õigus maakleritasule alates tema vahendamise või osutamise tulemusena lepingu sõlmimisest. Kohus asus seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata

§-de 658 lg 1 ja § 664 lg 1 alusel. Asjaosaliste põhjendused apellatsioonimenetluses

  1. Hageja esitas kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja mõista kostjalt välja 10 000 krooni hageja kasuks, samuti esimese ja teise astme kohtumenetluses kokku tasutud riigilõiv summas 1400 krooni ja õigusabikulud summas 826 krooni. Apellant ei nõustunud maakohtu seisukohaga, et eelleping antud menetluses tähtsust ei oma, kuivõrd hageja hages just nimelt eellepingut. Maakohus on väljunud hagi piiridest ning teinud otsuse asjaolude, mida apellant ei hagenud. Vastustaja ei esitanud vastuhagi, milles oleks tuginenud maaklerilepingule või maaklertegevusele. Vastavalt eellepingu p-le 3.2.2 kohustus ostja tasuma vahendustasu 15 000 krooni, mille alusel hageja tasuski kostjale 10 000 krooni. Kuna eellepingu notariaalse vormi mittejärgimise tõttu on tühine ka p 3.2.2, puudus alus 10 000 krooni tasumiseks.
  2. Apellant ei vaidlusta, et maaklerilepingu vorm on vaba, kuid maaklerilepingu sõlmimine on oluline tasu maksmise kohustuse tekkimiseks. Maaklerilepingu sõlmimiseta ei saa maakler kliendilt tasu nõuda isegi siis, kui käsundiandja sõlmis kolmanda isikuga lepingu tema osundamise või vahendamise tulemusel. Kohus jättis tähelepanuta, et vastustaja ise väitis kohtuistungil, et tal ei ole kirjalikku maaklerilepingut ning et selline leping ei ole ka nõutav. Apellant ei rajanud oma nõudeid maaklerilepingule, vaid eellepingule. Seetõttu puudus maakohtul alus lugeda eellepingut asjasse mittepuutuvaks. Kohus on jätnud tähelepanuta ka hageja seletuse, et talle ei selgitatud, et eelleping on tühine, kui see ei ole sõlmitud notariaalses vormis. Kohtuotsusest nähtub üksnes kostja väide, et ta hagejat sellest teavitas. Samuti on kostja kohtuistungil tunnistanud, et leping on tühine ja tühise lepingu alusel on saadud 10 000 krooni.
  3. Isegi käsitledes lepinguid eraldi ning lugedes üht neist maaklerilepinguks ei saanud kohus jätta tähelepanuta eellepingut. Tunnistades maaklerilepingu olemust ei saa kohus eirata eellepingu olemust, mis sõlmiti enne teise lepingu sõlmimist ja mida vastustaja ei ole vaidlustanud. Kuna kohtuvaidlus oli eellepingust tulenevate asjaolude üle, siis olenemata teisest lepingust ei saanud kohus apellandi arvates rajada oma otsust teisele lepingule, mida ei ole keegi hagenud. 3

(6)
  1. Maakohus viitas otsuses, et teise lepingu tunnistab maaklerilepinguks ka selle pealdis. Apellant märgib, et ei nõustu sellega, kuna pealdiseks on üksnes „Leping“ ja poolteks on hoopis tellija ja täitja, mis viitab töövõtulepingule. Samuti on see sarnane käsunduslepingule, kuid ei saa olla nõus, et see on maaklerileping, arvestades veel asjaolu, et kostja ise väitis kohtuistungil, et tal ei ole hagejaga kirjalikku maaklerilepingut.
  2. Eellepingu olemasolu on I astme kohtus tunnistanud ka kostja ja apellant leiab, et teine leping on eellepingu osa, siduvuses sellega, kuidas ja millal hageja tasub eellepingu p-s 3.2.2 sätestatud vahendustasu.
  3. Vastustaja (kostja) ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata. Juba maakohtule esitatud hagiavalduses märkis hageja, et nii maaklerilepingut kui ka ostu-müügi eellepingut tuleb käsitleda koos kui ostu-müügi eellepingut ning tunnistada nende tühisust. Seega väljendas hageja hagiavalduses piisavalt selgelt oma seisukohta mõlema lepingu koos hindamise vajalikkusest, millest lähtudes maakohus on ka otsuse teinud. Hagiavaldusest ei olnud võimalik aru saada selliselt, et hageja soovis tugineda üksnes eellepingule. Kohtuistungi käigus hageja hagiavalduses toodud asjaolusid ei täpsustanud. Hageja ei tuginenud esimese astme kohtu menetluses asjaolule, nagu ei oleks kostja teda teavitanud mittenotariaalse eellepingu tühisusest ning nimetatud väide tuleb jätta tähelepanuta. Põhistatud ei ole hageja väide, nagu oleks maaklerileping sõlmitud peale eellepingut – mõlemad lepingud on sõlmitud samal kuupäeval. Samuti ei ole maakohus kohtuotsuse resolutsioonis jätnud tähelepanuta eellepingut ega selle tühisust. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
  4. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ning menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asjas on võimalik teha uus otsus asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Hagi kostjalt 10 000 krooni väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele. Samuti kuulub rahuldamisele apellatsioonkaebus.
  5. Poolte vahel on vaidlus selles, kas pooltevahelisest õigussuhtest tulenevalt oli hagejal kohustus tasuda kostjale 10 000 krooni ehk kas hageja tasus kostjale 10 000 krooni õiguslikul alusel või puudus raha tasumiseks õiguslik alus. Poolte poolt esiletoodud asjaolude põhjal lasus maakohtul vastavalt TsMS § 436 lg-le 7 ja § 438 lg-le 1 kohustus anda pooltevahelisele suhtele õiguslik kvalifikatsioon, olemata seejuures seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
  6. Kolleegium ei nõustu apellatsioonkaebuse seisukohaga, mille kohaselt pidanuks kohus arvestama asja lahendamisel üksnes lihtkirjalikus vormis sõlmitud eellepingut ning jätma tähelepanuta maaklerilepingu, kuivõrd hagiavalduses tugines hageja üksnes eellepingu tühisusele ega rajanud oma nõudeid maaklerilepingule ning ka kostja ei esitanud menetluses maaklerilepingule rajanevat vastuhagi. Vastavalt otsuse p-s 13 märgitule otsustab pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimise üle menetluses tuvastatud asjaolude alusel kohus. Maaklerilepingu on kohtule esitanud hageja ise ning kostja on oma vastuväidetes maaklerilepingule tuginenud leides, et hageja kohustus tasuda kostjale 10 000 krooni tuleneski sellest lepingust. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei oma lihtkirjalik ostu-müügi eelleping käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Kumbki pool ei ole tuginenud sellele, nagu olnuks kõnealune eelleping kehtiv; selle lepingu tühisust on möönnud ka kostja. Seega ei saanudki kõnealusest lepingust TsÜS § 84 lg 1 alusel tekkida hagejal kohustust tasuda kostjale 10 000 krooni. Eeltoodust lähtudes tuli kohtul võtta seisukoht, kas asja materjalidest nähtuvalt oli poolte vahel muu võlasuhe, mille alusel pidi hageja tasuma kostjale 10 000 krooni.
  7. Ebaõiged ja eksitavad on apellandi väited kirjaliku maaklerilepingu puudumise kohta, kuivõrd kõnealuse lepingu (t lk 6-7) on hageja ise kohtule esitanud ega ole vaidlustanud, et ta niisugusele lepingule ka alla kirjutas. Vaatamata sellele, et pooled ei ole
  8. oktoobril 2005.a sõlmitud lepingut pealkirjastanud kui maaklerilepingut, ei ole kolleegiumi arvates alust kalduda kõrvale maakohtu seisukohast, mille kohaselt oma sisu poolest vastab kõnealune leping maaklerilepingu tunnustele

§ 658tähenduses.

Nimetatud sätte kohaselt kohustub maaklerilepinguga üks isik (maakler) vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda 4

(6)isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu). Pooltevahelise lepingu p 1.
  1. kohaselt tegi hageja kostjale ülesandeks ning kostja võttis endale kohustuseks osutada abi x asuva 3-toalise korteri ostmisel lepinguga kehtestatud tingimustel ja tähtaja jooksul. Lepingu p 3 kohaselt ei olnud hagejal õigust pöörduda analoogse tehingu läbiviimiseks või tellimiseks teiste kinnisvaraga tegelevate firmade poole. Vastavalt lepingu p-le 4 võttis kostja täitmiseks lepingus kehtestatud teenused, kohustudes ette valmistama ja vormistama korteri müügilepingu eelse kokkuleppe ostja ja müüja vahel; samuti ette valmistama dokumentatsiooni notariaalse ostu-müügilepingu sõlmimiseks. Seejuures puudub vaidlus selles, et notariaalset korteri müügilepingut ei sõlmitud, millest järelduvalt kostja ka vastavat teenust ei osutanud. Asja materjalidest (vt kostja vastus hagiavaldusele t lk 21) ilmneb, et abi osutamine korteri ostmisel seisneski eeskätt selles, et kostja osutas võimalusele sõlmida korteri ostu-müügileping kostja poolt osundatud kolmanda isikuga (korteri müüjaga) ning vahendas läbirääkimisi korteri müüja ja hageja vahel. Lepingu p-s 4 kokku lepitud ning vaidlustamata asjaolude kohaselt osutatud täiendav teenus (nn ostu-müügilepingu eelse kokkuleppe ettevalmistamine ja vormistamine) vastab samuti maaklerilepingu olemusele, kuna niisugune teenus oli suunatud lepingu sõlmimise vahendamisele.
  2. Kolleegiumi arvates ei ole asjakohane ka apellandi seisukoht, nagu tuleks poolte vahel
  3. oktoobril 2005.a sõlmitud kaht lepingut käsitada ühe ja sama lepingu osadena või üht teise lisana. Nimetatud lepingud ei ole sõlmitud samade poolte vahel ning korteri müügile suunatud lihtkirjalikku eellepingut ei muuda hageja ja kostja vaheliseks lepinguks asjaolu, et lepingu on vahendajana allkirjastanud kostja esindaja; samuti, et lepingu p 3.2.2 kohustus ostja tasuma vahendajale vahendustasu. Ostja ja vahendaja vahelises vahendussuhtes on sisuliselt kokku lepitud maaklerilepingus (vt otsuse p 15).
  4. Maakohus on aga vääralt kohaldanud

§ 664, mis reguleerib maaklerilepingu puhul tasu saamise aluseid.

Maakohus leidis, et hageja ja kostja vahel on

  1. oktoobril
  2. a sõlmitud maaklerileping, mille p 2.1 kohaselt leppisid pooled kokku vahendustasus 15 000 krooni ning millest lepingu sõlmimisel pidi hageja tasuma 10 000 krooni. Samal kuupäeval on hageja kostjale 10 000 krooni tasunud. Kohus märkis, et

§ 664

lg 1 kohaselt on maakleril õigus maakleritasule alates tema vahendamise või osutamise tulemusena lepingu sõlmimisest. Samas on asjas tuvastatud ning vaidlus puudub selles, et maakleri poolt osutatud x korteriomandi müügilepingut hagejaga ei sõlmitud. Seega ei ole saavutatud maaklerilepingu esemeks olnud tulemust (maakleri osutamise või vahendamise tulemusena kolmanda isikuga lepingu sõlmimine) ega ole tekkinud ka

§ 664lõikes 1 sätestatud alust, mis annaks maaklerile õiguse saada maakleritasu.

18. Maaklerileping on

§ 658

lg 1 ja 2 ning § 664 lg 1 koosmõjust tulenevalt konkreetse tulemuse saavutamisele (kolmanda isikuga lepingu sõlmimisele) suunatud käsundusleping, mille puhul lepingusuhte seadusest tulenev regulatsioon ei anna maaklerile alust nõuda maakleritasu juhul, kui tulemust ei saavutata, s.o maakleri osutamise või vahendamise tulemusena ei sõlmita lepingut kolmanda isikuga. Tulenevalt võlaõigusseaduse dispositiivsuse põhimõttest (

§ 5

) võib kõne alla tulla seaduses sätestatust kõrvalekaldumine selliselt, et poolte kokkuleppel nähakse maaklerilepingu puhul ette maaklerile tasu saamise õigus ka juhul, kui tulemust ei saavutata ning käsundiandja võtab endale kohustuse tasuda maaklerile ka üksnes viimase tegevuse eest. Käesoleva asja materjalidest ei nähtu, et pooled oleksid sõlminud niisuguse erikokkuleppe. Lepingu p-s 2 on üksnes märgitud, et korteri müügihinnale lisandub maakleri (täitja) vahendustasu 15 000 krooni. Sama tuleneb ka lepingu p-st 6, kus lisaks on reguleeritud vahendustasu tasumise tähtajad (10 000 krooni maaklerilepingu sõlmimisel ning ülejäänud 5000 krooni hiljemalt notariaalse lepingu sõlmimise päeval). Nimetatud lepingusätetest ei nähtu kolleegiumi arvates, et pooled oleksid kokku leppinud kalduda kõrvale võlaõigusseaduses maaklerilepingu kohta sätestatust. 19. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 tuleb kohtul kohtu enda algatusel kontrollida iga tarbija ning majandus- ja kutsetegevuses osaleva isiku vahel sõlmitud lepingust tekkinud vaidluse lahendamisel võimalikku tüüptingimuste kasutamist. Kohus peab seega sõltumata poolte vastavasisulisest taotlusest esimeses järjekorras kindlaks tegema, kas vaidluse esemeks olev tingimus on tüüptingimus (samale seisukohale asus Riigikohus oma otsuses nr 3-2-1-140-05). Kui vaidlusalune leping on sõlmitud 5

(6)tüüptingimusi kasutades, tuleb arvestada

-i tüüptingimusi reguleerivate sätetega (

§-d 3545), kusjuures § 39 lg 1 teise lause kohaselt tõlgendatakse tüüptingimust kahtluse korral tingimuse kasutaja kahjuks. Maakohus ei ole võtnud seisukohta selles, kas pooltevahelise maaklerilepingu näol on tegemist tüüptingimustel sõlmitud lepinguga. Lepingu sõlmimisele tüüptingimustel viitab asjaolu, et leping on vormistatud eelnevalt ettevalmistatud blanketil, millel käsikirjaliselt on täidetud üksnes lüngad andmetega nagu kuupäev, tellija (s.o käsundiandja) nimi, ostetava korteri andmed ja hind, ning vahendustasu maksmise tähtajad. Samuti kinnitas kostja ringkonnakohtule esitatud seisukohas, et leping sõlmiti tüüptingimustel. Otsuse p-s 18 asus kolleegium seisukohale, mille kohaselt ei kaldunud pooled nendevahelises kirjalikus lepingus kõrvale seaduses maakleritasu saamise õiguse tekkimise kohta sätestatust. Samuti ei nähtu asja materjalidest, nagu oleks maakleritasu saamise õiguse erisustes lepitud eraldi kokku väljaspool kirjalikku maaklerilepingut. Kostja väidete kohaselt (vastus hagiavaldusele, t lk 22) selgitati hagejale, et kinnisvarabüroo teenuste eest kuulub tasumisele 15 000 krooni, millest 10 000 tagastamisele ei kuulu. Nimetatud väide ei võimalda siiski asuda seisukohale, et pooled olid kokku leppinud, et tasutav 10 000 krooni jääb tulemusest sõltumata maaklerile (kostjale). Ka võimaliku suulise lisakokkuleppe puhul tuleks arvestada

-is tüüptingimuste kohta sätestatut, kuivõrd kostja selgituste kohaselt oli 10 000 kroonine vahendustasu üldine summa, millest juhinduti kõigi sarnaste tehingute puhul. Kolleegium leiab, et ebamõistlikult kahjustavaks tuleks lugeda tüüptingimust, millega kaldutakse tarbija kahjuks kõrvale seaduses sätestatud regulatsioonist selliselt, et tarbija kohustub maksma tingimuse kasutajale tasu ka juhul, kui kokkulepitud eesmärk jääb saavutamata, ehkki seaduse kohaselt kuuluks tasu maksmisele üksnes tulemuse (eesmärgi) saavutamise korral. 20. Eeltoodust lähtudes leiab kolleegium, et hagejal puudus kohustus tasuda kostjale nendevahelise maaklerilepingu alusel 10 000 krooni ning tasutu kuulub hagejale tagastamisele

§ 1028lg 1 alusel.

  1. Apellant palus vastustajalt välja mõista kohtukulud: hagiavalduselt ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv summas kokku 1400 krooni ning õigusabikulu summas 826 krooni. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne nimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Tulenevalt kuni
  2. jaanuarini 2006.a kehtinud TsMS § 60 lõigetest 1 ja 8 ning § 61 lg 1 p 1 ning arvestades apellandi õigusabikuluks 500 krooni (s.o 5% hagihinnast 10 000 krooni) kuulub vastustajalt apellandi kasuks väljamõistmisele 1900 krooni. Kohtunikud: Urmas Reinola Ülle Jänes Kai Kullerkupp 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.