Rendilepingu järgi oli rendimakse koos käibemaksuga 5 693,84 krooni kuus. Alates
OÜ M ehitas vaidlusalusesse sõidukisse külmiku, mille väärtus on 25 252 krooni. Ehitus toimus hageja suusõnalisel nõusolekul. Tasaarvestuse korral tuleks ka see summa võlast maha arvata. Seega ei ole hageja lepingulist kahju saanud. Hagi täpsustuses on hageja muutnud nii hagi nõuet kui alust ja esitanud sisuliselt uue hagi, mistõttu tsiviilasja menetlus tuleks TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetada. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi 23.01.2006 otsusega osaliselt ja mõistis kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja 19 356,48 krooni ja 2 311 krooni kohtukulude katteks, s. t kokku 21 667,48 krooni. Otsuse põhjenduste kohaselt on asja materjalidele lisatud rendilepinguga tõendatud, et OÜ M kui rentnik ja hageja kui rendileandja sõlmisid 21.05.2002 rendilepingu sõiduki Renault Trafic 1.9L Dci rendile andmiseks. Rendilepingu sõlmimisel leppisid 2
lg-tele 2 ja 3 tuginevad kostjate vastuväited seoses hageja poolt nõude esitamata jätmisega OÜ M pankrotimenetluses ei ole põhjendatud. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et renditud sõidukisse ehitas OÜ M külmiku, mis jäi sõidukisse pärast rendiobjekti tagastamist. Rendilepingu üldiste tingimuste p 4.2 kohaselt oli rentnikul õigus teha lepinguosaliste kokkuleppe või rendileandja kirjaliku nõusoleku alusel kasulikku või toreduslikku iseloomu kandvate kulutustega seotud muudatusi ja parendusi sõiduki koosseisus ja väärtuses. Kuivõrd hageja nõusolek rendiobjekti sisse külmiku ehitamiseks ei ole tõendatud, leidis kohus, et kostjate vastuväited hageja nõudele seoses külmiku ehitamisega sõidukisse ei ole põhjendatud.
lg 2 p 4 kohaselt ei ole kulutuste tegijal käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõudeõigust [alusetult saadu tagastamise nõudeõigust], kui kulutuste tegemine esemele oli seadusest või lepingust tulenevalt keelatud. Kostjate väited hagi aluse ja eseme üheaegsest muutmisest ei ole põhjendatud. Hagi kostjate vastu on esitatud poolte vahel sõlmitud käenduslepingutest tulenevalt, menetluse käigus nõude suurendamine ei ole hagieseme muutmine kehtinud TsMS § 73 mõttes. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Kostja M.V palub tühistada Harju Maakohtu 23.01.2006 otsuse osas, millega mõisteti temalt välja 21 667,46 krooni, ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning jätta kohtukulud vastustaja kanda. Tulenevalt TsMS § 639 lg-st 2 ja
§-st 65 luges ringkonnakohus kaasapellandiks J.S sõltumatult sellest, et nimetatu apellatsioonkaebust ei esitanud. Apellatsioonkaebuse kohaselt on esimese astme kohus otsuse tegemisel rikkunud menetlusõiguse norme (TsMS § 230 lg 1 ja § 436 lg 1) ning materiaalõiguse normidest kohaldanud ebaõigesti
lg 2 ja jätnud ebaõigesti kohaldamata
Apellant leiab, et rentnikul on õigus tasaarvestada rendivõla nõue rendilepingu sõlmimisel 21.05.2002 tasutud ettemaksu 20 002,12 krooni tagasinõudega hagejalt. Kohus ei ole välja toonud, et ettemaksust on tasaarvestamata 12 334,78 krooni. Maakohus tõlgendas ebaõigesti rendilepingu üldtingimusi, kui leidis, et üldtingimuste p-de 2.1 ja 12.6 kohaselt on ettemaks maksegraafikujärgne sissemakse, mis lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel tagastamisele ei kuulu. Hageja ja OÜ M sõlmisid rendilepingu, mille kohaselt rendilevõtja peab tasuma ettemakse 20 002,12 krooni, rendimakse 4 825,29 krooni [kuus] ja lepingutasu 3 000,32 krooni. Lepingupooled ei leppinud kokku maksegraafikujärgses ettemakses ning selles osas rendilepingu üldtingimused kohaldamisele ei kuulu, kuna konkreetses lepingus leppisid pooled kokku üldtingimustest erinevalt. Vastavalt rendilepingu üldtingimuste mõistete määratlusele on ettemaks rentniku poolt rendileandjale lepingus kindlaksmääratud ulatuses tasutav rahasumma, mis lepinguga määratud viisil ja tingimustel kuulub tasaarvestamisele lepingu perioodi jooksul või kasutatakse seda kindlustusjuhtumi asetleidmisel lepingus sätestatud korras kindlustusvõtja omavastutusega seotud kulutuste hüvitamise tagatisena. Apellant jääb esimeses kohtuastmes esitatud seisukoha juurde, et rentnik võib nõuda lepingu sõlmimisel tasutud ettemaksu 20 002,12 krooni 4
lg 2 ja jättis alusetult kohaldamata
lg 3.
lg-st 2 tulenevalt peab võlausaldaja põhivõlgniku pankroti korral esitama oma nõude pankrotimenetluses pankrotiseaduses sätestatud korras ning teavitama käendajaid viivitamatult pankrotimenetlusest. Maakohtu tõlgendus on täielikult ebaõige, et käendajate teavitamise korral ei olegi vaja põhivõlgniku pankrotimenetluses nõuet esitada. See on vastuolus
lg 2 mõttega.
lg 3 kohaselt, kui võlausaldaja ei täida käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohustusi, väheneb tema nõue käendaja vastu kohustuse rikkumisest käendajale tekkinud kahju ulatuses. Hageja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkis käendajatele kahju
Apellant märgib, et viivise nõue on vastuolus hea usu põhimõttega, kuna hageja sai koos tagastatud sõidukiga enda omandisse sõidukisse ehitatud külmiku väärtusega 25 000 krooni, mille võrra suurenes sõiduki väärtus ja ühtlasi hageja vara. Viivisemäär 0,25 % päevas on ülemäära suur; see teeks aasta viivisemääraks 90 %. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 14 järgi peetakse normaalseks intressiks 7 % aastas. Vastuväited apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja kaevatava kohtuotsuse muutmata. Kõik menetlusega kaasnevad kulud palub vastustaja jätta apellandi kanda. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium nõustub apellatsioonkaebuses toodud väitega, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigusnorme ning rikkunud menetlusõigusnorme tõendite hindamise osas, mis on viinud ekslikule järeldusele. Seetõttu kuulub maakohtu otsus tühistamisele ning tulenevalt TsMS § 657 lg 1 p-st 2 on võimalik teha uus otsus apellatsioonimenetluses. Vaidlusalune kestvusleping sõlmiti 21.05.2002, so. enne võlaõigusseaduse jõustumist. Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg- le 1 enne 1.juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 1.juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostjad olid käendajateks vaidlusaluse rendilepingu nr 1024098 osas. Vaidlus puudus ka selle üle, et rendilepingu ennetähtaegsel lõpetamisel olid rentniku OÜ M poolt tasumata jäänud kahe kuu rendimaksed summas 12 996,89 krooni. Toimikust ilmneb, et poolte vahel tekkis õiguslik vaidlus selle üle, kas rentniku poolt ettemaksuna tasutud raha kuulus tagastamisele ning oli tasaarvestatav kahe kuu rendimakse võlgnevusega või mitte. Apellandi väidetel rendilepingu ennetähtaegsel lõpetamisel ei esinenud rentnikul hagis toodud võlgnevust, kuivõrd lepingu sõlmimisel ettemaksena tasutud 20 002,12 kroonist 5
kohaselt rendilepingule kohaldatakse täiendavalt üürilepingu kohta sätestatut ning
põhimõtte kohaselt üüri või kõrvalkulude ettemaksmisel peab üürileandja üürilepingu lõpetamisel ettemaksu üürnikule tagastama. Kolleegium leiab, et lepingu üldised tingimused on tüüptingimused
mõttes ning vaidluse tekkimisel lepingutingimuse osas peab kohus kontrollima selle kehtivust. Seda ka sel juhul, kui pooled ei ole vastavat taotlust esitanud.
sätestab tüüptingimuse tühisuse alused, seejuures on oluliseks eelduseks lepingupoole ebamõistlik kahjustamine. Antud vaidluses oli tüüptingimus punkti 12.6 osas rentnikku ebamõistlikult kahjustav, kuivõrd sellega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest. Asjaolu, et toimikus puuduvad tõendid rentniku poolt avalduse tegemise kohta rendivõla tasaarvestuse tegemiseks, ei anna alust hagi rahuldamiseks.
lg 1 sätestab käendaja õiguse esitada kõik vastuväited, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, ning see õigus on käendajal isegi siis, kui põhivõlgnik neist loobus. Vastustaja vastuväide on õige, et tasaarvestuse tegemiseks tulnuks rentnikul esitada rendileandjale kirjalik avaldus. Toimikust ei ilme, et rentnik oleks vastavat avaldust teinud, kuid antud vaidluses on kostjad sisuliselt taotlenud tasaarvestuse tegemist ning nõuete tasaarvestus on lubatud tulenevalt
Maakohus asus seisukohale, et kuivõrd ei ole tõendatud kahju tekkimine kostjatel hageja poolt OÜ M /pankrotis/ pankrotimenetluses nõude tunnustamise avalduse esitamatajätmise tõttu, siis ei ole kostjate tuginemine antud asjaolule põhjendatud.
lg 2 sätestab võlausaldaja kohustuse esitada põhivõlgniku pankroti korral oma nõue pankrotimenetluses.
lg 3 sätestab käendajate kaitse, mille kohaselt nimetatud paragrahvi lõikes 2 toodud kohustuse mittetäitmisel võlausaldaja poolt väheneb tema nõue käendaja vastu kohustuse rikkumisest käendajale tekkinud kahju ulatuses. Vaidlus puudub selles osas, et hageja nõuet OÜ M/ pankrotis/ pankrotimenetluses ei esitanud. Kuivõrd tegemist on juriidilisest isikust pankrotivõlgnikuga OÜ M/ pankrotis/ näol, siis tema tegevuse lõppemise korral ei ole võimalik käendajal esitada regressnõuet ning see ongi kahju suuruseks, sest käendajatel puudub võimalus taotleda jaotist pankrotimenetluses. Asjaolu, et kostjad olid teadlikud põhivõlgniku pankrotimenetlusest, ei oma tähendust, kuivõrd nõue pankrotivõlgniku vastu tulnuks esitada hagejal. Arvestades eeltoodut kuulub otsus tühistamisele ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohtukulude jaotamine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne 1.jaanuarist 2006 alustatud menetluse puhul kohaldatakse seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Apellant taotleb kohtukulude väljamõistmist vastustajalt. Kohtukuluks on M. V poolt tasutud riigilõiv apellatsioonimenetluses 1000 krooni ning kostjate kohtukulud õigusabi osas moodustavad 4460 krooni/arve nr 2006-1, 15.01.2006/. Vastavalt kehtinud TsMS § 61 lg 1 p-le 1 õigusabikulu maksimaalmääraks oli varalise nõude puhul 5% hagi rahuldamata jäänud osast. Kuivõrd nõue oli esitatud hagisummas 20 000 krooni, siis 5% moodustab 1000 krooni, millises ulatuses tuleb välja mõista õigusabikulu hagejalt mõlema kostja kasuks võrdselt 500 krooni. Ühtlasi kuulub hagejalt väljamõistmisele riigilõiv 1000 krooni M. V kasuks. Ulvi Loonurm Margo Klaar Mare Merimaa 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.