1 sätestab, et „Kohus võib hagi menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui hagihind ei ületa 20 000 krooni“. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt „Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul tagab kohus menetluses poolte põhiõiguste ja –vabaduste ning poolte oluliste menetlusõiguste järgimise ja kuulab poole tema taotlusel üle“.
sätestab, et „Kohus nõuab hagi vastuse kohta kirjalikku arvamust ja annab selleks mõistliku tähtaja, kui see on vajalik asja kiirema ja õigema lahendamise huvides“. Kohus 25.10.2006.a. saatis kohus hagimaterjali kostjale ja palus vastust hiljemalt 20.11.2006.a. 1 17.11.2006.a. saabus kostja kirjalik vastus, milles kostja teatab, et hagi on arusaamatu, kuna kostja on pidevalt lapse ülalpidamiskohustust täitnud ja seda ka seadusega määratletud suuruses. Kostja on nõus ka jätkuvalt maksma lapse ülalpidamiseks 1 500 krooni kuus ja leiab, et kui hageja vajab asjaolude kohtuotsusega täpsustamist, siis võtab kostja
1 alusel hagi õigeks ja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata.
1 alusel kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. III. Maakohtu otsuse põhjendused. põhjendused. Kohus leidis, et hagi on põhjendatud rahuldada. Vastavalt PKS §-le 60 lasub laste ülalpidamise kohustus mõlemal vanemal ning kui vanem oma kohustust ei täida, siis sama seaduse § 61 alusel mõistab kohus sellelt vanemalt lapsele elatise välja. Kostjalt on elatis 06.11.2002.a. kohtuotsusega nr. 2-652/02 välja mõistetud ja kostja on ka ülalpidamiskohustust täitnud, kuid senine kohtuotsus ei ole enam seadusega kooskõlas. PKS § 61 lg. 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Asja arutamise ajal on kuupalga alammäär 3 000 krooni ja pool sellest 1 500 krooni. Hageja soovibki elatusraha igakuiselt 1 500 krooni.
1 kohaselt on lisaks menetlusosaliste õigustele hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta. Kostja on hagi õigeks võtnud.
sätestab, et „kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata“. Vastavalt PKS §-le 70 kuulub elatis väljamõistmisele alates elatise nõudes hagi esitamise päevast, mis antud juhul on 20.10.2006.a.
kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
2 järgi „Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.“ Kuna hageja oli riigilõivuseaduse § 16 lg. 1 p. 2 kohaselt hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud ja maksete kogusumma ei muutu, siis jääb riigilõiv ka kostjalt välja mõistmata. Muus osas jätab kohus poolte tehtud kulud nende endi kanda, sest
1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.
1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus juhindus PKS § 61 lg. 4,
§-de 162, 164, 405, 440-442, 632 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ Kohtuotsus jõustus 27. detsembril 2006.a Nooremreferent S.Tooming I.Golubev I.Golubev 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.