lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule.
lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja vastuväited on ebajärjekindlad. Vastuses makseettepanekule ei ole kostja sõnagi poetanud selle kohta, et laen on tasutud, vaid ta viitas soovile tutvuda laenulepinguga ning pidada läbirääkimisi. Kohtuistungil väitis kostja, et laen on tegelikult tagastatud, kuid ühtegi kirjalikku dokumenti selle kohta ei ole. Kohtul ei ole sellistel asjaoludel võimalik jätta hageja nõue rahuldamata, sest laenuleping tuleb täita ja kostjal ei ole tõendeid lepingu täitmise, so laenu tagasimaksmise kohta. Viivise nõue on nii seadusesättel kui ka lepingu punktil 1.5.1. põhinev, seega kokku lepitud ja kuulub hageja nõudmisel tasumisele. Kostja on viivitanud laenu tagastamisega juba ligi aasta, ühtegi põhjendust viivise vähendamiseks või välja mõistmata jätmiseks ei ole kostja esitanud. Seega kuulub hageja poolt arvestatud viivise summa 20 580 krooni samuti kostjalt välja mõistmisele.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 461 lg 4 kohaselt kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude summalt arvestatakse kuni täitmiseni viivist kas seaduse või kohtuotsusega määratud suuruses. Seega on seaduslik ja põhjendatud hageja nõue kostjalt viivitusintressi väljamõistmiseks alates 27.09.2006 kuni põhivõla täieliku tasumiseni arvestusega 0,2 % viivitatud summalt päevas. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamise tõttu tuleb kõik hageja kohtukulud terves ulatuses kanda kostjal. 2 TsMS § 174 lg 1, 2 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.