2-04-1029 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Margo Klaar, liikmed Kai Kullerkupp, Tiit Kollom Määruse tegemise aeg ja koht
- novembril 2006, Tallinn Tsiviilasja number 2-04-1029 Tsiviilasi H.K hagi H. T vastu kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 09.05.2006 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik H.Ke apellatsioonkaebus (määruskaebus) Menetluse liik Avalik kohtuistung 08.11.2006 Avaldaja H.K, keda esindab adv Ulvi Reimets Huvitatud isik H.T, keda esindavad adv Priit Tartu ja T. T Menetlusosalised Edasikaebe kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest RESOLUTSIOON Jätta Pärnu Maakohtu 09.05.
- a otsus muutmata ja H.Ke kaebus rahuldamata. Kohtukulude jaotus Välja mõista H.Klt H.Te kasuks kohtukulud 3 000 krooni ( kolm tuhat krooni) Hageja nõue ja põhjendused Pärnumaal x vallas x külas asuvast x kinnistust reg.nr xxxxx kuulub ½ mõttelist osa H.Kle ning ½ mõttelist osa H.Tle. Kaasomanike vahel on vaidlus kinnistu kasutuskorra üle nii maa kui hoonete osas. Kasutuskorda ei ole kokku lepitud. Mõningal määral on kasutuskord välja kujunenud poolte vahel elamule, kuid mitte maale ja kõrvalhoonetele. H. T on omavoliliselt hõivanud maa, mis oli kokkuleppeliselt H. K kasutuses, omavoliliselt lammutanud kaasomandisse kuulunud ehitisi ja paigaldanud kinnistule mitmesuguseid materjale ning puidu- ja metallijäätmeid ilma kaasomaniku nõusolekuta. Kaasomandi kasutamise vaidluse lahendamiseks on H. K taotlenud H. T kokkuleppeid, pöördunud Sauga Vallavalitsuse ning õiguskantsleri poole. H. K soovib kasutada temale kuuluvat ½ mõttelist osa kaasomandist sihipäraselt ja otstarbekalt. See ei ole võimalik ilma kaasomandi kasutuskorda kindlaks määramata. H. K palus jätta tema ainukasutusse elamust pinna, mis on kohtule esitatud elamu plaanil tähistatud rohelise värviga ning milleks on elamust ruumid nr 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17 üldpinnaga 103 m2 ning jätta H. T ainukasutusse elamust pinna, mis on elamu plaanil tähistatud oranži värviga ning milleks on elamust ruumid 1, 2, 3, 4, 5, 6 üldpinnaga kokku 75, 4 m2; jätta H. K ainukasutusse asendiplaanil nr 8 tähistatud saun-kelder ja nr 9 tähistatud kuur; jätta H. T ainukasutusse asendiplaanil nr 3 tähistatud saun ja nr 4 ja nr 5 tähistatud kuurid; jätta kelder nr 2 poolte ühiskasutusse. Kohtulahendi jõustumisel kohustada pooli kandma x kinnistu nr xxxxx kasutuskord märkusena kinnistusraamatusse. Kostja vastuväited H.T hagi ei tunnistanud. H. K kasutuses on elamu põhikorrusel pinda rohkem 19,2 m2 kui kaasomanikul. Eksperdi teostatud mõõtmiste kohaselt on pööningukorrusel H. K valduses 59 m2, H. T valduses 45,4 m2, seega on pööningukorrusel H. K valduses rohkem pinda 13, 6 m
- Kokku on seega H. K valduses ja kasutuses 32,8 m2 elamu pinda rohkem. H. T palus määrata x kinnistu kasutuskorra selliselt, et H. T ainukasutusse jääks elamus ruumid nr 1, 2, 3, 4, 5, 6, ja ärklikorrusest 19,25 m2 rohkem kui H. K kasutusse, kelder nr 2, saun nr 3, kuurid nr 4, 5, maa vastavalt plaanil oranžiga värvitud tähistusele. H. T palus jätta H. K ainukasutusse elamus ruumid nr 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17 ja ärklikorrusest 19,25 m2 vähem kui H. T kasutusse, kelder-saun nr 8, kuur nr 9 ja maa vastavalt kinnistu plaanil rohelisega tähistatule. Esimese astme kohtu põhjendused Pärnu Maakohus määras Pärnumaal x vallas x kinnistu nr xxxxx kasutuskorra kaasomanike vahel järgmiselt:
- Jätta H.Ke ainukasutusse maa-ala, mis on plaanil (tl 98) rohelisega märgitud.
- Jätta H.Te ainukasutusse maa-ala, mis on plaanil (tl 98) tähistatud oranži värviga.
- Jätta H.Ke ainukasutusse (tl 14) elamust ruumid nr 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17 üldpinnaga kokku 103 m
- Jätta H.Te ainukasutusse (tl 14) elamust ruumid nr 1, 2, 3, 4, 5, 6 üldpinnaga kokku 75,4 m
- Jätta H.Ke ainukasutusse asendiplaanil (tl 13) nr 8 tähistatud saun-kelder ja nr 9 tähistatud kuur.
- Jätta H.Te ainukasutusse asendiplaanil (tl 13) nr 3 tähistatud saun, nr 4 ja nr 5 tähistatud kuurid ja nr 2 tähistatud kelder.
- Jätta elamu pööningu väljakujunenud kasutuskord muutmata.
- Jätta H.Ke ainukasutusse elamu pööningust tema kasutuses olevate eluruumide kohal olev pind, mis on eraldatud vaheseinaga.
- Jätta H.Te kasutusse elamu pööningust tema kasutuses olevate eluruumide kohal olev pind, mis on eraldatud vaheseinaga. Kohus kohustas kohtuotsuse jõustumisel pooli kandma x kinnistu kasutuskorra kandma märkusena kinnistusraamatusse. Kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Elamu põhikorruse kasutuskord on välja kujunenud ja selles osas vaidlus puudub. Kuivõrd avaldaja valduses on ärklikorrusel suurem osa, soovis H. T muuta ärklikorruse senist kasutuskorda, millele H. K vaidles vastu, väites, et talle ei meeldi, kui H. T kasutab pööningukorrust tema alumiste eluruumide kohal. H. K vastuväited on põhjendatud ja pööningu kasutuskord tuleb jätta muutmata. Kohtuistungil 18.04.2006 nõustus H. K jätma keldri H. T ainukasutusse. Arvestades kaasomanike vahel aastatega kujunenud pingelist õhkkonda, ei ole mõistlik jätta keldrit nr 2 poolte ühiskasutusse sest see tekitaks omakorda uusi pingeid. Paikvaatluse käigus veendus kohus, et kelder nr 2 asub H. 2
(5)T kasutuses oleval ilusal õuealal ja on tema poolt hoitud heas korras. Tunnistajate ütlustega (tl 163, 164), eksperdiarvamuse (tl 49) ja paikvaatlusega ei leidnud tõendamist H. K väide, et H. T kasutuses oleva elamuosa all on olnud kelder, mille H. T on väidetavalt kinni ajanud. Põhjendatud ja mõistlik on jätta kelder nr 2 H. T ainukasutusse. Poolte vahel on vaidlus põhiliselt maa kasutuskorra osas. H. K avaldas, et soovib kinnistule uue maja ehitada. H. K soovis maad jagada nii (tl 15 rohelisega viirutatud ala), et tema kasutusse jääks praegu H. T kasutuses olevast maast osa, millel asub kivivare ja kus varem oli laut-kuur (tl 113). Keskkonnaministeeriumi kirjaga 19.11.1998 (tl 132) on tõendatud, et eeltoodud maatükil asub puurkaev, mille puurimise luba on kooskõlastatud Sauga Vallavalitsuse ja Pärnu Maavalitsuse keskkonnaosakonnaga, tunnistaja Sauga Vallavalitsuse ehitusnõuniku H.A ütluste kohaselt kohtuistungil (tl 163) ringiga märgitud alale midagi ehitada ei saa. Kohus ei pidanud põhjendatuks H. K taotlust maa jagamise osas. 02.03.2006 ekspertarvamuses avaldas hüdrotehnika spetsialist U. S, et seoses x elamurajooni väljaehitamisega on vajalik siduda x kinnistu x ehitatud või ehitatavate trasside ja kommunikatsioonidega; peale planeeritud tehnovõrke oleks vaja rajada kogu kinnistule kuivendussüsteem; vajalik on olemasolev eluhoone ümbritseda drenaažiga, kuna ehitis asub nõlval ja põhjavee tase ulatub maapinnale. H. K pakutud maa jagamise taotlusega kohus ei nõustunud, kuna kostjal jääks sel juhul väga vähe maad oma kinnistule pääsemiseks, nagu leidis AS P projektijuht A. L (tl 105). Et pooltevahelised suhted on halvad, on tõendatud H. K taotlusega 15.09.2002 Sauga Vallavalitsusele (tl 68), H. K avaldusega Pärnu Politseiprefektuurile 29.08.2002 (tl 69), Pärnu Politseiprefektuuri kirjaga 13.09.2002 (tl 72), H. K kirjaga 21.07.2004 (tl 106), H. K vastuse ja selle lisadega 12.03.2005 (tl 125, 133), H. K kohtule esitatud lisadokumentidega 28.03.2005 (tl 139-151), H. T esitatud täiendavate tõenditega 07.06.2005 (tl 175-177). Apellatsioonkaebuse (määruskaebuse) põhjendused H.K palus tühistada otsuse p-d 1.1 ja 1.2 ning teha tühistatud osas otsuse, millega jätta H. K kasutusse maa-ala, mis on plaanil (tl 37) märgitud ”H.K 5190 m2 ja H.K 1428 m2.” Jätta H. T kasutusse maa-ala, mis plaanil (t lk 37) jääb H. K kasutusse jäävate maatükkide vahele. H. K palus muuta väljamõistetud kohtukulude jaotust ja palus mõista H. T välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud. H. K eesmärgiks maa kasutuskorra kindlaksmääramisel on see, et ta saaks reaalselt tema kasutusse jäävat maad kasutada. Tõele ei vasta, et H. K soovis oma kasutusse H. T kasutuses olevat maad. Sellel maal paikneb H. K ema ostetud lammutatud kuur-laut. Seda kasutas kuni 1995 H. K ema ning kuni lammutamiseni H. K. Hoone lammutati ilma H. K nõusolekuta. Maad, mida H. K kasutada soovib, ei ole sellest ajast keegi kasutanud. Maal ei paikne puurkaev. Naaberkinnistul paiknev puurkaev ei ole takistuseks ehitusele (t lk 103). Otsuses näidatud viisil maa kasutuskorra kindlaksmääramine piirab oluliselt H. K õigust maad kasutada ja kinnistu kaasomanikud on ebavõrdses olukorras. H. K kasutusse jääks kitsas maariba, mida ei saaks millekski kasutada. H. T kuuluvad kinnistud x , x ja x. Sellest tulenevalt on raskendatud H. K juurdepääs tema kasutusse jäetavale maale. Sellise jagamise tulemusena jääb H. K osast oma maast reaalselt ilma, kuna ei saa seda kasutada. H. K põhjendas kohtus oma ettepanekut maa kasutuskorra kindlaksmääramisel sooviga rajada sellele ehitis lammutatud kuur-lauda asemel. 12.05.2004 andis Sauga Vallavalitsus H. K projekteerimisloa ja Sauga Vallavalitsuse kirjast 08.04.2005 nr 186/7-2.12 tuleneb, et puurkaevu kaitsetsoon on 10 meetrit ja endise kuuri asemel on võimalik ehitada uus majandushoone. H. T esitas ekspertarvamuse alles kohtuistungil, mistõttu ei antud H. K võimalust esitada oma seisukohti ja sisulisi vastuväiteid ekspertarvamuse kohta. Nimetatud ekspertarvamuses ei ole sõnagi selle kohta, et H. T jääb vähe maad oma kinnistule pääsemiseks, kuigi kohus sellele asjaolule viitab. 3
(5)Vastus apellatsioonkaebusele (määruskaebusele) H.T ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu määruse põhjendused Maakohus on käesoleva asja lahendanud otsusega. Tulenevalt alates 01.01.2006 kehtivast TsMS § 613 lg-st 2 tuleb käesolev vaidlus lahendada hagita menetluses määrusega. Kolleegium leiab, et otsuse peale esitatud apellatsioonkaebus tuleb lugeda määruskaebuseks ja lahendada ringkonnakohtu määrusega. Kaebaja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, millega maakohus määras kinnistu kasutuskorra selliselt, et kaebaja kasutusse jääb kitsas siil maad vastu x kinnistut (plaan t. l. 98). Apellandi sooviks on saada oma kasutusse x ja x maaüksustega piirnevat kinnistu osa (plaan t. l. 37). TsMS § 651 lg 1 järgi ringkonnakohus kontrollib maakohtu lahendit ainult edasikaevatud osas. Kuulanud ära menetlusosalised ja tutvunud toimiku materjalidega, leiab kolleegium, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja kinnistu kasutuskorra määramiseks teisiti. AÕS § 72 lg 3 kohaselt on kaasomanikul õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. Maakohus on piisavalt põhjendanud, millest lähtudes ta määras kasutuskorra, ja kolleegium ei pea vajalikuks maakohtu poolt tuvastatut korrata. Kaebaja väidab, et maal, mida ta soovib oma kasutusse, paiknes tema ema poolt ostetud hoone ja ta soovib sinna ehitada uut hoonet. Kolleegium leiab, et kaasomandisse kuuluvale kinnistule saab hoone rajada ainult teise kaasomaniku nõusolekul. Apellandi poolt esitatud ühekordne projekteerimisluba nr 23/04 12.05.2004 ei anna apellandile õigust ilma teise kaasomaniku nõusolekuta hoonet projekteerida ja püstitada. Vastustaja vastuväidete kohaselt jääb apellandi poolt soovitud maa kõrvalkinnistul x, mis kuulub vastustajale ja kus on planeeritud arendustegevus, paiknevat puurkaevu ümbritsevasse ehituskeelu tsooni. Tulenevalt TsMS § 613 lg-st 3 peab kohus kasutuskorda kindlaks määrates lähtuma kaalutlusõigusest. Kolleegium leiab, et maakohus on kaalunud mõlema kaasomaniku huvi vastu x ja x kinnistuid paikneva maatüki kasutamiseks ja põhjendatult jätnud selle H.Te kasutada. Kaebaja on väitnud, et maakohtu poolt määratud kasutuskorra puhul ei saa ta kasutada kitsast maariba, millele tal puudub juurdepääs. Kolleegium leiab, et väide ei ole õige. H.K saab eraldi asuva maatükini kas üle H.Te kasutusse jääva kinnistu osa või x kinnistul paikneva tee kaudu. Tõendamata on apellandi väide, et tegemist on madala maaga, mis on kasutamata. Kolleegium märgib, et poolte seletustest ja OÜ T juhataja U. S ekspertarvamusest (t. l. 209), mis on käsitatav dokumentaalse tõendina, tuleneb, et kogu x kinnistu on madal ja kannatab liigniiskuse all ning probleemi lahendamiseks on vajalik kinnistu kuivendada. Õige on see, et ekspertarvamus on esitatud kohtuistungil. Kuid juhul, kui H.K oleks soovinud esitada tõendi suhtes vastuväiteid, oleks ta seda saanud teha kohtuistungil. 18.04.2006. a kohtuistungi protokollist (t. l. 223-224) ei tulene, et apellant oleks esitanud tõendile vastuväiteid. Kaebaja väitis, et A. L arvamusest ei tulene, et maa kasutuskorra määramisel kaebaja poolt soovitud viisil jääb H.Tele vähe maad oma kinnistule pääsemiseks. Tõepoolest otsesõnu ei tulene kohtu järeldus A. L arvamusest, kuid arvamuses on välja toodud, et H.Ke poolt soovitud viisil maa kasutuskorra määramine takistab H.Tel talle kuuluvate x ja x kinnistute majandamist koos x kinnistuga. Eeltoodust tegi kohus järelduse, et H.Ke poolt soovitud kasutuskord takistab teise kaasomaniku kaaskasutust. 4
(5)Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 tuleb käesolevas asjas kohtukulude kindlaksmääramisel ja jaotamisel lähtuda kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetest. Kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt oli käesolev vaidlus hagimenetlus ja TsMS § 60 lg-te 1 ja 8 ning § 61 lg 1 p 2 järgi tuleb apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel apellandi kohtukulud jätta tema enda kanda ja vastustaja kulud õigusabile välja mõista apellandilt. Vastustaja on palunud välja mõista õigusabi eest tasutud 3 000 krooni, mis kolleegium arvates on vajalik ja põhjendatud. Eeltoodu ei ole vastuolus ka hagita menetluse kohtukulude jaotamist reguleerinud TsMS § 60 lg-ga 12, mille kohaselt hagita menetluses kannab kohtukulud avaldaja. Margo Klaar Kai Kullerkupp Tiit Kollom 5
(5)