← Eesti

2-04-2209/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-04-2209 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Gaida Kivinurm ja Urmas Reinola Otsuse tegemise aeg ja koht 03.november 2006, Tallinn Tsiviilasi T.F hagi E AS-i (AS-i M õigusjärglane) vastu 28 580, 60 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu

  1. mai
  2. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik T.F apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
  3. oktoober
  4. a, avalik kohtuistung Menetlusosalised Hageja T.F ja tema esindaja J.F, kostja AS M ja tema lepinguline esindaja J. K RESOLUTSIOON
  5. Jätta Harju Maakohtu 23.05.2006 otsus muutmata ja T.F apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonimenetluse apellant või vastustaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik
  6. T.F esitas 14.10.2004 hagi Harju Maakohtusse E AS-i (AS-i M õigusjärglane) vastu enammakstud hooldus– ja kommunaalteenuste eest tasutud 18 383, 05 krooni hüvitamiseks ja mittevaralise kahju 10 197, 55 krooni hüvitamiseks.
  7. Hageja tasus kostjale 05.05.2001 kuni 01.12.2002 hooldus – ja kommunaalteenuste eest rohkem 18 383, 05 krooni. Aprillis
  8. a esitas kostja kohtule hagi (tsiviilasi nr 2/3/33-2792) summas 14 886, 70 krooni, millega hageja oli nõus.
  9. a sai hageja võlateatise nr V-12/01 H. K allkirjaga, kus teavitati võlasummast 10 755, 83 krooni. Aprillis
  10. a esitati juba uus hagiavaldus, tsiviilasi nr 2/4/220-3493/02, summa 10 197, 55 krooni väljamõistmiseks. Kontrollimisel jõudis hageja järeldusele, et mitte tema ei ole võlglane vaid on enam maksnud. Kompuutri väljastatud õiendis on juunis 2002 määratud 810, 45 krooni, laekunud 4566, 33 krooni, augustis 2002 on määratud 751, 95 krooni, laekunud 1800 krooni, jne. Juunist
  11. a kuni detsembrini
  12. a on juurdekirjutusi summas 10 338, 74 krooni ja alates
  13. a jaanuarist kuni jaanuarini
  14. a summas 17 853, 97 krooni.
  15. 13.04.2006 esitatud hagiavalduse täpsustuse kohaselt koosneb hageja poolt nõutav mittevaralise kahju summa hagi summadest, seega juurdekirjutatud summadest, lisaks tervise peale kulutatud ajast pooleteise aasta jooksul, kostja poolt esitatud hagid ei olnud korrektselt koostatud. Enammakstud tasu selgub, kui võrrelda raamatupidamisdokumente. Kostja poolt esitatud raamatupidamiskviitungitel on maist 2001 kuni veebruarini 2002 juurdekirjutused. Viiviste summa on tasutud kohtutäitur R. S, väljastatud koopiast nähtub, et 940 krooni on tasutud kostja arvele. Hageja palub välja mõista enammakstud summa 17 853, 97 krooni, lisaks viivised 871, 60 krooni ja mittevaralise kahju 10 197 krooni.
  16. Kostja hagi ei tunnista. Selgusetuks jääb enammakstud summa kujunemine, hagi faktoloogia on esitatud lünklikult ja hüppeliselt, hageja ei ole esitanud ühtegi põhjendust või tõendit, mis viitaks püsivale kehalisele terviklikkuse kaotusele. Vääralt on mõistetud õiendis kajastatud summasid, ajades segi laekumised, määramised ja viivised ning välja toonud suvaliselt üksikuid katkeid õiendist, mis annavad väära ettekujutuse. Näiteks juuni 2002 määramine on 810, 45 krooni, samas laekumine on 4566, 33 krooni. Esmapilgul tundub, et on ülelaekumine, kuid hageja ei too välja saldo veergu, mis näitab selgesti laekumiste ja määramiste vahet. Kui eelnevast perioodist on võlgnevus üleval, siis peavad laekumised olema suuremad, et katta uued määramised ja samal ajal likvideerida võlad. Õige ei ole väide, et tsiviilasjas väljamõistetud summa on tasutud nelja kuu jooksul, õiendist nähtub, et igakuiselt on määratud uus arve, perioodi mai kuni august
  17. a eest on määratud kokku 4614, 05 krooni, millele lisanduvad viivised 1569, 95 krooni. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
  18. Kohus jättis T.F hagi E AS-i (AS-i M õigusjärglane) vastu 28 580, 60 krooni saamiseks rahuldamata ja kohtukulud hageja enda kanda.
  19. Vaidlusalune periood eelneb 01.07.2002 ajale, mistõttu kuulub käesolevas vaidluses kohaldamisele ka kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 477, mis sätestas alusetult omandatud või säästetud vara tagastamise kohustuse. Alates 01.07.2002 kehtiva võlaõigusseaduse (VÕS) § 1027 kohaselt peab isik VÕS
  20. peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu.
  21. Kostja on kohtule esitanud hagiavalduses märgitud enammakstud perioodi kohta raamatupidamisarvestuse väljatrüki, millest nähtub, et x asuvas korteris on tarbijaid kolm, üldpinda 46,70 m² ja küttepinda 46,70 m², tabelis on välja toodud määratud summad, mida hageja kohustus igakuiselt tasuma haldus- ja kommunaalteenustena, laekumised, mida ta konkreetselt tasus, viivise kujunemine ning saldo veerg kajastab tegelikult laekunud ja määramiste vahet. Asja sisulise arutamise käigus on ilmnenud, et hagejal on toimunud kaks kohtuvaidlust ning hooldus– ja kommunaalmaksete tasumine on toimunud ebaregulaarselt, hagejale kostja poolt määratud maksed ei 2

(5)kattu laekunud maksetega. Hageja poolt enammakstud summa ei ole tõendamist leidnud, hageja on küll õigesti viidanud, et juunis 2002 oli määratud 810, 45 krooni ning laekus 4566, 33 krooni, kuid vaatamata sellele ei tekkinud ülemaksmist, kuivõrd eelnevatest perioodidest oli üleval võlgnevus, mistõttu laekumine pidi olema suurem, et katta võlgnevust. Kui võrrelda hagetava perioodi maksete määramisi ja laekumisi, siis on näha, et näiteks
  1. a märtsis on määratud tasuda 1747, 80 krooni, kuid laekunud on vaid 130 krooni. Seega ei ole põhjendatud hageja poolt esile toodu, et kui võtta vaidlusaluse perioodi laekumisteks 38 166, 70 krooni ja määramisteks 20 655, 25 krooni, siis ongi enammakstud summaks 17 551, 25 krooni, lisaks viivised.
  2. Põhiseaduse (PS) § 25 kohaselt on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse kahju hüvitamisele. Moraalse kahjuna kuulub PS § 25 alusel hüvitamisele püsiv kehalise terviklikkuse kaotus, väljanägemise muutus või oluline psüühika ja närvitegevuse häire, samuti heaolu langus, tingituna ajutisest või püsivast piirangust isiku tegevuses ning elukorralduses või põhjendatud loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus.
  3. Moraalse kahju põhjustamise eest vastutab kahju tekitaja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 172 lõikest 2 ( kuni 01.07.2002 kehtinud redaktsioon) tulenevalt juhul, kui ta ei tõenda, et ta ei ole moraalse kahju tekitamises süüdi. Alates 01.01.2002 kehtiva VÕS § 128 lõike 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. Hageja poolt esile toodu ja kirjeldatud asjaolud ei kinnita mittevaralise kahju olemasolu. Ainuüksi asjaolu, et ta oli sunnitud kohtus osalema tsiviilkohtumenetluses, ei ole aluseks kahju olemasolule, kohtule ei ole hageja esitanud tõendeid oma tervisliku seisundi halvenemise kohta, ega tõendanud, et kostja tegevus/tegevusetus oleks põhjuslikus seoses sellega. Apellatsioonkaebuste nõue ja põhjendus
  4. T.F esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja hagi rahuldada.
  5. Nõustuda ei saa kostja väitega, et hagejal puudub mittevaralise kahju nõue. Hagejal tekkinud mittevaraline kahju seisneb kostja poolt juurdekirjutatud summadest ja hageja poolt oma tervise ravimiseks kulutatud ajast. Kostja poolt esitatud hagi hageja vastu ei olnud korrektne ja dokumentaalselt tõendatud. Hageja võib vajaduse korral esitada kohtule meditsiinilise tõendi oma tervise kohta.
  6. Hageja poolt nõutava enammakstud summa kindlakstegemiseks tuleb vaadata eelmist hagi ja võrrelda raamatupidamisdokumente. Kostja poolt esitatud 19.05.2005 kviitungite koopiatel on maist
  7. a kuni veebruarini
  8. a juurdekirjutused. Arvete koopiatel maist
  9. a kuni veebruarini
  10. a on kellegi poolt tehtud lisamärkused summade kohta.
  11. Hageja poolt tasutud summad maist
  12. a kuni veebruarini
  13. a läksid kohtutäitur R. S poolt esitatud arveldusarvele nr xxxxxxxxxx. Veebruarist
  14. a arveldusarve muutus ning uus number oli xxxxxxxxxxxxxx. Hagejat ei informeerinud keegi kirjalikult arveldusarve muutusest. Arvetes olevad juurdekirjutused koosnevad tarvitatud vee hulgast ja vee soojendamise summadest. Need summad nähtuvad kõikidest kviitungite koopiatest. Alates veebruarist
  15. a on summad märgatavalt vähenenud.
  16. Kostja pole kursis raamatupidamistehingutega, kuna raamatupidamises ei saa olla kajastatud tehingut, kus väiksemast summast lahutatakse suurem summa. Summa 1569, 95 krooni on viiviste summa hagis nr 2/3/33-2792/
  17. Viivise summa tasus 3
(5)hageja summaga 14 900 krooni maist augustini arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxx kohtutäitur R. S.
  1. Arvuti poolt väljastatud koopiast on näha, et hageja poolt tasutud summa 940 krooni laekus kostja arveldusarvele, kuid hageja viitenumbrile laekus millegipärast summa 629, 95 krooni. Raamatupidamise tehingutes peab laekumine olema alati ära märgitud märgiga „pluss“. Kui on märk „miinus“, siis kasutas keegi summat muuks otstarbeks.
  2. Kostja tõi enda vastuväidetes välja ainult need näited, kus ta tahab näidata, et hageja on üürivõlglane. Kostja näitab, et juulis 2002 on määratud hageja poolt makstavaks summaks 759, 65, kuid laekumine on 0, kuid ei näita, et juulis 2002 oli määratud 810, 45 krooni ja laekumine oli 4566, 33 krooni. Augustikuus kohustus hageja tasuma 751, 95 krooni ja tasus 1800 krooni. Kostja tõi välja selle, et märtsis kohustus hageja tasuma 1747, 80 krooni ning tasus 130 krooni. Samas kohustus hageja veebruaris tasuma 941, 30 krooni ja tasus 1350 krooni. Aprillis 2002 kohustus hageja tasuma 1076, 15 krooni ja tasus 2500 krooni. Kostja tõi välja selle, et aprillis
  3. a kohustus hageja tasuma 1295, 15 krooni, kuid jättis selle summa tasumata.
  4. 25.04.2001 tasus hageja Hansapanka 700 krooni kohtutäitur R. S arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxx, selgitusega „T.F, x“. Hansapanga 12.03.2006 õiendist on näha, et hageja tasus kohtutäiturile 149 krooni. Kui vaadata kostja poolt esitatud arvutiõiendit maist kuni augustini 2002, siis on näha, et seal on hoopis teised summad, mis ei ühti Hansapanga poolt väljastatud summadega.
  5. Kuna kostja pole esitanud ühtegi raamatupidamise originaaldokumenti, kus oleks näha hageja poolt ülekantud summade liikumine hageja viitenumbrile, siis ei saa nõustuda kostja poolt esitatud väidetega. Vastustaja seisukoht
  6. Vastustaja ei ole apellatsioonkaebusele vastanud. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
  7. Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 23.05.2006 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub otsuses toodud põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS§-st 654 lg 6 korrata.
  8. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja nõue moraalse kahju hüvitamiseks summas 10 197, 55 krooni ei ole põhjendatud. Õigusteoreetiliselt on moraalne (praeguse õigusterminoloogia järgi mittevaraline) kahju isiku individuaalsust, terviklikkust ja puutumatust sätestavate absoluutse iseloomuga õiguste (isikuõiguste) rikkumisega tekitatud olulised tagajärjed, mis avaldavad negatiivset mõju isiku suhtumisele iseendasse, teda ümbritsevasse ja teiste isikute suhtumisele temasse. Moraalse kahjuna mõistetakse isikule põhjustatud füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi (vt. VÕS § 128 lg.5). Hagiavalduse kohaselt tekitati kostja poolt hagejale moraalne kahju sellega, et tema vastu esitati hagi kohtusse ning samuti tema arvates on arvetesse tehtud juurdekirjutusi summas 10197,55 kr perioodil juunist 2001 kuni detsember
  9. See asjaolu tekitaski hagejale moraalse kahju, kuna selliste nõuete esitamise tõttu halvenes hageja tervis.
  10. Nimetatud hageja nõude jättis maakohus põhjendatult rahuldamata. Kaebuses toodud väited ei anna alust kaevatava otsuse tühistamiseks nimetatud osas.
  11. Maakohus on ka õigesti leidnud, et ka hageja teine nõue perioodi eest 05.05.01 kuni 01.12.00 enammakstud kommunaalmaksete väljamõistmiseks kostjalt summas 18383,05 krooni, rahuldamisele ei kuulu. Hagiavalduses esitab hageja vaid valitud 4
(5)talle sobiva perioodi, kuid ei vaata kogu perioodi, kust alates võlgnevused tekkisid. Selles osas on õiged kostja vastuväited. Hageja viitab kahele varasemale kohtuotsusele, mille alusel temalt võlga sisse nõuti, kuid nimetatud otsuseid asjas esitatud ei ole ja asja materjalidest ka ei nähtu, millist perioodi nimetatud otsustes aluseks võeti võla sissenõudmisel. Ka hageja ise kinnitab, et on tasunud osa võlga kohtuotsuste alusel kohtutäituri kaudu ja osa võlast kustutanud ise. Nimetatud asjaoludega on seletatav olukord, kus arve esitati väiksemale summale, kuid hageja poolt maksti rohkem just vana võla kustutamiseks nagu ka maakohus on otsuses märkinud. Seega ei nähtu asjas esitatud tõenditest, et hageja oleks tasunud rohkem kui talle oli arveid kostja poolt esitatud. 24. Ülaltoodu alusel ei anna ükski kaebuses toodud väide alust kaevatava kohtuotsuse tühistamiseks ja hagi rahuldamiseks. G. Kivinurm R. Allikvere U. Reinola 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.