2-02-265/9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-02-265 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober
2. a, Tallinn Kohtukoosseis Reet Allikvere, Ülle Jänes, Ande Tänav Tsiviilasi H.T hagi P.Ni vastu hageja maatükile püstitatud ehitise eemaldamiseks kohustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 13.02.2006 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik P.Ni apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
3. oktoober
4. a, avalik kohtuistung Menetlusosalised ja nende esindajad H.T, tema esindaja adv Gennadi Kull, P.N, tema esindaja adv Mati Maksing RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 13.02.2006 otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Mõista P.N`ilt välja H.T`i kasuks menetluskulu 3000 (kolm tuhat) krooni. Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Hagi asjaolud ja hageja nõue
5. V. T palus 09.09.2002 esitatud hagis kohustada P.Nit viivitamatult ja omal kulul eemaldama hageja maatükile püstitatud telliskividest sein. V. T surma järel astus hagejana protsessi tema pärija H.T. Nõude õigusliku alusena viitas hageja asjaõigusseaduse (AÕS) §-le 89 ja § 138 lg-le
7. Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale x asuv kinnistu. Hageja kinnistu külgneb kostjale kuuluva x kinnistuga. Kostja püstitas kinnistule abihoone, mille sein asub 30 cm ulatuses hageja kinnistul. Kostja ei ole kinni pidanud ehitusnormist, mis ei luba püstitada ehitist lähemale kui 5 m naaberkinnistu piirist. Hageja arvates on kostja tegevus pahatahtlik. Kinnitatud projektdokumentatsiooni kohaselt kavandas kostja ehitada hageja kinnistuga külgnevale alale puitsõrestikust ehitise. Kostja ehitas aga projekti eirates hageja kinnistule 30 cm ulatuses oma basseini ja välikamina põhjapoolsed küljed. Kostja on krundile viinud ka täitepinnast, mille tõttu on krunt hageja kinnistust ligi 1 m võrra kõrgem. Selleks, et pinnas ei vajuks hageja kinnistule on kostja omavoliliselt püstitanud piirile betoonblokid. Kui kostja ehitab abihooned projekteeritust kõrgemale pinnasele, vähendab see päikesevalgust hageja kinnistul. Hageja teavitas kostjat ehituse alguses, et abihoone ehitus ei vasta detailplaneeringule ja kehtivale seadusele ning abihoone sein ulatub hageja krundile. Kostja ei pööranud sellele tähelepanu. Kostja vastuväited
8. Kostja ei tunnistanud hagi ja leidis, et vaidlusalune sein asub tema kinnistul ja on ehitatud kooskõlas projektdokumentatsiooniga. Maa erastamisel tehti võrreldes senise maakasutusega 10 m2 suurune sisselõige hageja kasuks eesmärgiga eraldada hagejale täiendav maa tema elamu külge rajatud terrassi paiknemise tagamiseks hageja maal. Seda kinnitab OÜ E arvamus, mille kohaselt ulatus hagejale kuuluv ehitis 30 cm ulatuses nn reservmaaribale. Varasematel plaanidel on x ja x vaheline piir näidatud sirgjooneliselt, mitte astmelistena nagu hilisematel plaanidel. Kostja on vaidlusaluse ehitise püstitanud heausksena ning selle lammutamine tooks kostjale kaasa tunduvalt suurema kahju, kui on hageja hüvede riive kinnistute piiril võimaliku üleehituse tõttu. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused
9. Harju Maakohus rahuldas hagi ja kohustas kostjat omal kulul eemaldama hagejale kuuluvalt x asuvalt maatükilt telliskividest püstitatud sein.
10. AÕS § 89 sätestab, et omanikul on õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. Naaberkinnisasja omanik võib AÕS § 148 lg 3 kohaselt nõuda ehitajalt oma kinnisasja piiridesse ulatuva ehitise osa kõrvaldamist, kui ehitaja on pahauskne või kui kinnisasja omanik enne ehitamise algust või hiljemalt ajal, mil selle osa kõrvaldamine ei olnud seotud ülemääraste kulutustega, sellele vastu vaidles.
11. x katastriüksus moodustati 09.06.1999 Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr 4386-k olemasoleva plaani ja kaardimaterjali alusel, milleks oli Tallinna linna RSN TK 29.06.1984 otsus nr 300 p 1 lisa p 21 alusel koostatud individuaalelamu ehituskrundi plaan (tl 76-78). Ehituskrundi looduses eraldamise akti nr 56 kohaselt tähistati piiripunktid looduses piirimärkidega, milleks olid piirdeaia postid (tl 76). Piirimärgid näidati kätte kostjale ja anti tema vastutavale hoiule nende hävimisel taastamise kohustusega. Ehituskrundi plaanilt nähtub, et piir naaberkruntide vahel ei ole sirgjooneline, vaid on tehtud sisselõige hageja kasuks. Krundi piiridest olid teadlikud mõlemad pooled. Hiljem piire muudetud pole. Maamõõdutehnilise ekspertiisi akti kohaselt ulatuvad kostja kinnistu ehitise osad hageja kinnistule ca 11 m2 ulatuses. Ühisele piirile ehitatud silikaatkivist müür (pikettide 508 ja 512 vahel), müür (pikettide 512 ja 640 vahel), silikaatsein ja piirdeaia betoonist alusmüür (522 ja 626 vahel) ulatub kuni 0,41 m hageja kinnistule. Ekspertiisiaktis toodud arvamuse kohta andis kohtuistungil selgitusi Toivo Jõenurm. Seega leidis tõendamist, et kostja ehitis on püstitatud hageja krundile.
12. Tõendamist ei leidnud, et hageja on kohustatud kannatama kostja poolt seatud maa kasutusõiguse kitsendusi. Pooltel ei ole kokkulepet ehitise püstitamiseks hageja krundile. Naaberkinnisasja omanik peab AÕS § 148 lg 2 järgi taluma üleehitise olemasolu, kui see on püstitatud heauskselt. Heauskne on ehitaja, keda ei saa süüdistada tahtluses või raskes 2 hooletuses. Kohus leidis, et kostja tegevust ehitise püstitamisel hageja krundile ei saa lugeda heauskseks, sest ta pidi teadma, et ta ehitab võõrale krundile. Kostjale oli kruntide vaheline piir teada, ta oli piirimärkide looduses tähistamise juures, mida kostja kinnitab oma allkirjaga
13. a koostatud ehituskrundi looduses eraldamise aktil. Koos aktiga edastati kostjale ehituskrundi plaan. Samuti hoiatas hageja kostjat ehitustegevuse alustamisel piiri ebaseaduslikus ületamises. Seda tõendab tunnistaja M. T ja kohtule esitatud kirjavahetus hageja ja kohaliku omavalitsuse organitega, takistamaks kostja poolt ehituse jätkamist.
14. a tehti kostjale TLA ehituskontrolli poolt ettekirjutus, milles kohustati kostjat viima ehitus vastavusse kehtiva projektiga ja likvideerima projektivälised osad ning
15. a ettekirjutus ehitustööde viivitamatuks katkestamiseks ja hageja krundil oleva abihoone seina likvideerimiseks. Kostja viitab OÜ E hinnangule, milles lähtutakse
16. a kehtestatud kasutusvalduse piiridest ning mille kohaselt ei asu kostja ehitis hageja krundil. Isegi kui naaberkruntide vaheline piir erines enne
17. a kinnitatust, ei anna see kohtu arvates pärast piiride kindlaksmääramist kostjale õigust tugineda heausksusele ja püstitada ehitis hageja krundile. Ka ei ole hageja maa kasutamisõiguse takistuse eemaldamine ebaproportsionaalselt suur. Ehitise püstitamine on algstaadiumis, ehitatud on telliskividest sein, mille lammutamine on võimalik ülemääraste kulutusteta. Apellatsioonkaebuse põhjendused
18. Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kohus jättis kohaldamata AÕS § 148 lg 2 ja § 35 lg 3 ning kohaldas vääralt AÕS § 89 ja § 148 lg 3, jättes tuvastamata nimetatud normide kohaldamise eeldused. Sisselõige pooltevahelisel piiril tehti alles maa erastamise käigus, mida kinnitab asjaolu, et kostjale tehti ettepanek maa erastamiseks sirgjoonelise piiriga. Sellekohased tõendid asuvad toimikus (tl 9, 42, 77, 65, 75, 52, 54). Piirimärke ei antud üksnes kostja vastutavale hoiule. Kohtu järeldus ei ole põhjendatud ja kooskõlas asjas kogutud tõenditega (tl 79). Kohus ei analüüsinud teisi ekspertarvamusi vaidlusaluste kinnistute piiri ja ehitise paiknemise osas (tl 52, 90). OÜ E arvamus ei tugine üksnes
19. a kehtestatud kasutusvalduse piiridele. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et piirivaidlus on tingitud ebajärjekindlusest mõõdistamisel ja erineval ajal erinevatest võimalustest mõõtmise täpsuse osas. Kohus ei ole sellist võimalust hinnanud. Teatud ebakõlad reaalsete ehitiste ja plaanidega tulenevad ka plaani või projekti järgi ehitamise lubatud ebatäpsusest, mis ei tohiks viia ehitise omaniku jaoks ebamõistlikult raskete tagajärgedeni. Kohus jättis tähelepanuta kostja väite, et vaidlusalune ehitis paikneb vähemalt lubatud ehitustegevusest tulenevate mõõtkavaliste kõikumiste piires. Kostja oli ehitise püstitamisel heauskne. Kohus ei tuvastanud vaidlusaluse ehitise püstitamise aega, mis on oluline kostja heausksuse tuvastamisel.
20. a ja
21. a ettekirjutuste ajaks oli vaidlusalune ehitis juba rajatud. Kostja alustas ehitamist enne
22. a (tl 44, 20), kuid
23. a ei olnud hagejal vastuväiteid selles osas, et kostja ehitised ulatuksid hageja maale. Kohus jättis tähelepanuta kostja heausksust tõendavad tõendid (tl 52-58, 35-36). Kohus ei põhjendanud, mille alusel ta järeldas, et heauskne on ehitaja, keda ei saa süüdistada tahtluses või raskes hooletuses. Vaieldav seinalõik toestab kostja krundi täitematerjali, mis seina lammutamisel vajuks hageja krundile. Seega tekitaks lammutamine hagejale ilmselt suuremat kahju, kui olemasoleva rajatise talumine. Vastus apellatsioonkaebusele
24. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Antud juhul ei oma tähtsust, kus kunagi piir asus, vaid lähtuda tuleb kinnitatud piiridest. Ekspertide poolt esitatud mõõtmistulemustest selgus, et kostja poolt püstitatud müüriosa asub kohati 50 cm sügavuselt hageja krundil. Hageja esitas koheselt kostjale vastuväited ehitamise seaduslikkuse osas, kuid sellele vaatamata jätkas kostja ehitustöid. 3 Ringkonnakohtu seisukoht
25. Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seiskohad kohtuistungil ning tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu otsuse tühistamiseks. Kuna kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 jätab kolleegium kaevatava kohtuotsuse muutmata, nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei pea ringkonnakohus oma otsust põhjendama.
26. Harju Maakohus jõudis tõendeid hinnates õigele järeldusele, et hageja ei ole kohustatud taluma kostja seatud maa kasutusõiguse kitsendusi. Kolleegium ei nõustu apellandi seisukohaga, et kohus kohaldas materiaalõiguse norme ebaõigesti. Maakohtul ei olnud alust tugineda AÕS § 148 lg-le 2 ning jätta hagi rahuldamata. Tegemist ei olnud heauskselt asjaõiguseta püstitatud ehitisega, mida naaberkinnisasja omanik peab lubama. Kohus hindas esitatud tõendeid kogumis ning leidis põhjendatult, et nimetatud sätte kohaldamiseks ei ole alust. Apellandi viidatud tõendite põhjal tema soovitud järeldust teha ei ole võimalik. Tõendid kruntidevahelise piiri varasema kulgemise ning maa erastamise käigus muutunud olukorra (omandiõiguse tekkimine nn reservmaale) osas ei võimalda teha teistsugust otsustust. Nõustuda ei saa apellandi seisukohaga, et piirivaidlus on tingitud vaid ebajärjekindlusest mõõdistamisel (erineval ajal erinevast mõõtmistäpsusest) ega ole seotud tema pahausksusega. Tsiviilasjas on kohtule esitatud rida tõendeid, mis kinnitavad varasemaid pooltevahelisi piirivaidlusi ning seda, et kostja ehitis ulatus ka varasema tähistuse puhul lubatust kaugemale. 10.08.1998 piiriprotokolli (tl 79) ei ole võimalik hinnata kaebuses märgitud viisil. Vaidluse lahendamiseks pidi kohus hindama kõiki tõendeid, mida kohus on ka teinud. Tulenevalt TsMS §-st 232 (kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 95) lasub kohtul kohustus hinnata seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustada oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu.
27. Kuna ringkonnakohus jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 tulenevalt kohaldatakse enne 01.01.2006 kehtiva TsMS jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt jäetakse kohtukulud selle poole kanda, kelle kahjuks otsus tehakse, õigusabikulude jaotamisel arvestatakse ka sama seaduse § 61 ning mõistetakse välja vajalikud ja põhjendatud kulud. Kolleegium peab põhjendatuks mõista kostjalt välja apellatsioonimenetluse õigusabi kuludena 3000 krooni. R.Allikvere Ü.Jänes A.Tänav 4