← Eesti

2-06-2272/13

Obsah (7)§ 153§ 55§ 154§ 146§ 165§ 69§ 67

Tsiviilasi nr 2-06-2272 KOHTUMÄÄRUS Tsiviilasja number 2-06-2272 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Ulvi Loonurm ja Mare Merimaa Määruse tegemise aeg ja koht 25. oktoober 2006, T

§ 153lg-st 2 tulenevalt väheneda alla 85 % pandieseme müügist saadud rahasummast.

Pankrotihaldur võib olla seda nõuet rikkunud, makstes endale välja esialgse halduritasu, pandiga tagatud nõude rahuldamiseks raha säilitamata. AS-le H väljamakse tegemine ei olene asjaoludest, mida ei ole võimalik ette näha. Haldur ei ole FIE J.L (pankrotis) pankrotimenetluses täitnud oma kohustusi korralikule ja ausale haldurile omase hoolega (

§ 55lg 1).

AS H palus kohtul, tuginedes

§-dele 67 ja 69, teostada järelevalvet FIE J.L (pankrotis) pankrotihalduri tegevuse üle ja kohustada haldur K.Kt asuma koheselt täitma Rapla Maakohtu 15.03.2005 määrusega kinnitatud jaotusettepanekut ning maksma AS-le H nimetatud jaotusettepaneku alusel pankrotivarast välja 145 489 krooni. Täiendavalt palus kaebaja 10.04.2006 kohtul kontrollida halduri tegevust pankrotivara valitsemisel. FIE J.L (pankrotis) pankrotihaldur K.K vaidles võlausaldaja AS H kaebusele vastu. Seadusest ei tulene, et jaotusettepaneku alusel tuleb võlausaldajatele raha välja maksta, olenemata pankrotimenetluse asjaoludest.

§ 154

lg 2 kohaselt alustab haldur jaotiste alusel raha väljamaksmist pärast jaotusettepaneku kinnitamist vastavalt raha laekumisele. Raha väljamaksmine toimub pankrotitoimkonna nõusolekul, arvestades pankrotiseaduse § 146 lg-s 1 nimetatud väljamakseid. Seda, millal võlausaldajate nõudeid hakata rahuldama, otsustab haldur ning teised pankrotimenetluse organid (kaasa arvatud kohus) ei saa haldurile selles osas ettekirjutusi teha. Halduri vastuse kohaselt on pärast jaotusettepaneku kinnitamist ilmnenud täiendavad võimalused pankrotivara suurendamiseks. On selgunud, et pankrotivõlgnik on saanud halduri teadmata tulu töösuhtest (sealhulgas töötanud välismaal, Soome Vabariigis), on omandanud vara ja võtnud kohustusi. Seega on võlgnik varjanud tulusid ja hävitanud vara. Haldur on esitanud hagi võlgniku endise tööandja vastu võlgnikule väljamakstud töötasu tagasinõudmiseks pankrotivarasse. Pankrotihaldur on täitnud kohustust valitseda pankrotivara ja on kaitsnud kõigi võlausaldajate huve ühetaoliselt. Pankrotiseaduse mõttega ei ole kooskõlas ühe võlausaldaja eelistamine teisele. See, et AS-l H on pankrotimenetluses pandiga tagatud eesõigusnõue, ei anna talle õigust nõuda raha väljamaksmist enne pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemist

§ 146lg 1 alusel.

AS H pankrotitoimkonna esimehe A. L isikus on seganud ja takistanud halduril pankrotimenetluse läbiviimist. Pandiesemeks olnud ehitise (x talu x külas x vallas Rapla maakonnas) müügist on AS H juba saanud 113 334 krooni, kuigi vaidlustatud oli nii ehitiste omandiõigus (s. o kuulumine pankrotivarasse) kui pandiõigus. Pankrotihalduril õnnestus saavutada soodne kohtulik kokkulepe. Väljamakstud summa arvel vähenes kaebaja pandiga tagatud nõue pankrotimenetluses 113 334 krooni võrra ning AS-i H pandiga tagatud nõue on kaebuse esitamise ajal 32 155 krooni. Selle summa oli nõus haldur välja maksma. FIE J.L (pankrotis) pankrotitoimkonna liige V. V leidis 09.03.2006 eelistungil, et pankrotiseadusest ei tulene, kui kiiresti tuleb jaotusettepanekut täitma hakata. Raha võib veel pankrotivarasse laekuda, kuid raske on midagi prognoosida. AS H on ainsana 2

(7)võlausaldajatest saanud raha ja teda on selles mõttes eelistatud; ka pankrotitoimkonna liikmetele ei ole tasu makstud. Pankrotivõlgnik J. L suri 02.04.2006. Sellega seoses taotles pankrotihaldur K.K Pärnu Maakohtult pankrotimenetluse lõpetamist, halduri vabastamist ja käesolevas tsiviilasjas menetluse lõpetamist TsMS § 428 lg 1 p 5 alusel. Pankrotimenetluses pankrotivõlgniku üldõigusjärglus ei ole võimalik. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Pärnu Maakohus trahvis 21.06.2006 määrusega FIE J.L (pankrotis) pankrotihaldurit K.Kt 20 000 krooniga. Rapla Maakohtu 15.03.2005 määrusega kinnitati FIE J.L (pankrotis) pankrotihaldur K. K poolt esitatud jaotusettepanek, mille kohaselt AS-l H on saada esimese järgu nõudena 145 489 krooni. AS H esitas kohtule kaebuse 01.02.2006 ning selle aja seisuga ei olnud pankrotihaldur K. K teostanud väljamakseid jaotusettepaneku järgi.

§ 55

lg 1 sätestab, et haldur kaitseb kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve ning tagab seadusliku, kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse.

§ 165

lg 1 sätestab, et kui pankrotimenetlust ei ole lõpetatud kahe aasta jooksul pärast pankroti väljakuulutamist, esitab haldur pankrotitoimkonnale ja kohtule ettekande, milles märgib põhjused, miks pankrotimenetlust ei ole lõpule viidud. Maakohus nõustus võlausaldaja AS H esindajatega, et FIE J.L (pankrotis) pankrotimenetluses ei ole pankrotihaldur pärast jaotusettepaneku kinnitamist 15.03.2005 taganud kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse läbiviimist.

§ 154

lg 2 kohaselt alustab haldur jaotiste alusel raha väljamaksmist pärast jaotusettepaneku kinnitamist vastavalt raha laekumisele. Raha väljamaksmine toimub pankrotitoimkonna nõusolekul, arvestades käesoleva seaduse (s. o pankrotiseaduse) § 146 lg-s 1 nimetatud väljamakseid. 15.03.2005 seisuga oli raha pandiesemete müügist täielikult pankrotivarasse laekunud. Kohtuistungil selgus, et pankrotitoimkond on korduvalt palunud halduril alustada jaotiste alusel raha väljamaksmist. Pankrotitoimkonna initsiatiivi on haldur pidanud enda töö segamiseks. Maakohtu hinnangul ei ole haldur esitanud kohtule ühtegi mõjuvat põhjust, miks ta on viivitanud terve aasta jaotiste alusel raha väljamaksmisega. Asjaolusid, et võlgnik oli abiellunud ja halduri teadmata tööl käinud, millega kaasnesid ettenägematud õigustoimingud, ei saa lugeda mõjuvateks põhjusteks raha mitteväljamaksmisel. Samuti ei nõustunud maakohus halduri seisukohaga, et käesolevaks ajaks on AS-i H esimese järgu nõue rahuldatud 113 334 krooni ulatuses. Nimetatud summa on laekunud võlausaldajale pankrotimenetluse väliselt ning halduril ei ole seaduslikku alust asuda seisukohale, et kaebaja nõue on vähenenud 32 155 kroonini. Terve aasta jooksul ei ole haldur suutnud otsustada, kas jaotiste alusel raha välja maksta või lõpetada menetlus raugemisega. Samas on toimunud tõrgeteta halduri enda töötasu 73 471 krooni väljamaksmine. Haldur on enda isiklikud huvid tõstnud kõrgemale võlausaldajate huvidest ning sellega ei ole järgitud

§ 153lg-s 2 sätestatud nõuet.

Halduri kohustuste rikkumise tagajärjeks on pankrotimenetluse põhjendamatu venimine ja lisaprobleemide tekkimine, millega kaasnevad lisakulutused. Kohus leidis, et FIE J.L (pankrotis) pankrotihaldur on rikkunud kohustust teostada kiiret ja otstarbekat pankrotimenetlust, kaitsta kõigi võlausaldajate huve ja anda infot. Nimetatud kohustuste mittetäitmist tuleb pidada halduri kohustuste raskeks rikkumiseks.

§ 69lg 2 3

(7)sätestab, et kui haldur rikub oma kohustusi, võib kohus määrata talle trahvi, kui kohus on teinud haldurile trahvihoiatuse. Kohustuse raske rikkumise korral võib kohus haldurit trahvida eelnevat hoiatust tegemata. FIE J.L (pankrotis) pankrotihaldurit tuleb trahvida 20 000 krooniga. 02.03.2006 seisuga oli pankrotivara 69 169,37 krooni. 03.04.2006 surmatunnistuse kohaselt võlgnik J. Loos suri 02.04.2006. Surnud pankrotivõlgniku vara ei ole enam pankrotivara, vaid pärandvara. Seega puudub halduril õigus käesoleval ajal pärandvara käsutada ja kasutada ning kohtul puudub seaduslik alus kohustada haldurit täitma 15.03.2005 jaotusettepanekut. Määruskaebuse nõue ja põhjendused FIE J.L (pankrotis) pankrotihaldur K.K palub määruskaebuses tühistada Pärnu Maakohtu 21.06.2006 trahvimääruse ja lõpetada menetlus AS-i H kaebuses. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kohtu trahvimäärus seaduslik ega põhjendatud. AS-i H kaebuse näol oli sisuliselt tegu hagiga, mistõttu see oleks tulnud läbi vaadata hagimenetluses. Võlausaldaja taotles kohtule esitatud kaebuses jaotusettepaneku alusel teatud rahasumma väljamaksmist. Abinõude rakendamist seadusliku pankrotimenetluse läbiviimiseks ei ole AS H kaebuses taotlenud ja see asjaolu on kaevatavas kohtumääruses ebaõigesti kajastatud. Tulenevalt

§-st 69 on kohtul õigus järelevalvemenetluse korras taotleda haldurilt informatsiooni, rakendada repressiivseid ja preventiivseid järelevalvevahendeid. Pankrotiseadus ei anna kohtule õigust teha pankrotihaldurile järelevalvemenetluses ettekirjutust konkreetse summa väljamaksmiseks jaotusettepaneku alusel. Maakohus oleks pidanud tegema AS-le H ettepaneku vormistada kaebus ümber hagiks või viia see pankrotiseadusega kooskõlla. Lahendades AS-i H taotlust jaotise alusel eesõigusnõude 145 489 krooni väljamaksmiseks, väljus kohus oma pädevuse piiridest ning rikkus pankrotiseadust ja kohtuliku järelevalve üldpõhimõtteid. Samuti rikkus esimese astme kohus asja arutamisel menetlusõiguse normi, mille kohaselt lahend ei tohi tulla menetlusosalistele üllatusena. Halduri teada menetles kohus AS-i H kaebust halduri tegevuse peale. Halduri trahvimise taotlust ei olnud kohtule esitatud ja seepärast ei saanud haldur end menetluse käigus selle vastu kaitsta. Pankrotihalduri arvates lahendas esimese astme kohus järelevalvemenetluse käigus halduri ja võlausaldaja vahelise õigusvaidluse ja ületas sellega oma pädevust. Pankrotiseadusest tulenev järelevalvemenetlus on olemuselt haldusmenetlus ja selles ei või kohus teostada õigusemõistmise ülesandeid. Menetlusosaliste vahel oli pankrotimenetluse läbiviimisel vaidlus, kas osa AS-i H pandiga tagatud esimese järgu nõudest on rahuldatud ja millisel alusel on AS H saanud Raba talu müügist laekunud 113 334 krooni. Vastavalt

§-dele 55, 56 ja 63 tegutseb haldur sõltumatult oma kompetentsi piires ja vastutab tekitatud kahju eest ise. Seega ei saa kohus järelevalvemenetluse käigus otsustada, kuidas haldur mingis õigusvaidluses peaks käituma ja missuguse õigusliku positsiooni võtma. Isegi kui kohus saaks haldurit trahvida teatud õigusliku positsiooni võtmise eest, ei saa seda teha enne õigusvaidluse lõppu, mis vaieldakse hagimenetluses. Trahvimääruses kohtu poolt langetatud eelotsustus ei ole õige, et FIE J.L (pankrotis) pankrotihalduril oli kohustus teha AS-le H jaotusettepaneku alusel väljamakse.

§ 154

lg 2 sõnastuse kohaselt tuleneb initsiatiiv jaotusettepaneku alusel väljamaksete tegemiseks haldurilt ja sellele peab nõusoleku andma pankrotitoimkond. Nimetatud 4

(7)sätte eesmärgiks on vältida pankrotivõlausaldajate eelistamist menetlusaegsetele võlausaldajatele. Kõigepealt tuleb teha pankrotimenetlusega seotud väljamaksed (

§ 146

) ja seejärel saab otsustada, missuguses ulatuses on pankrotivaras raha võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Pankrotimenetluse kulude väljamaksmisega ei ole haldur rikkunud AS-i H õigusi, sest

§ 146kohaselt tuleb pankrotimenetluse kulud maksta välja enne jaotisi.

Kohus [Rapla Maakohus 15.03.2005 määrusega] kinnitas FIE J.L (pankrotis) pankrotimenetluses jaotusettepaneku, millest oli näha, et menetluskulud ületavad laekumisi pankrotivarasse (vastavalt 426 166,20 krooni ja 323 686,09 krooni). Sellest hoolimata määras kohus halduri esialgseks tasuks 73 471 krooni. Seega ei saa kohus olukorras, kus ta oli informeeritud menetluse käigust ja oli ise kinnitanud halduri esialgse tasu, haldurile vaidlusaluses määruses ette heita halduritasu väljamaksmist. Muude pankrotimenetlusega seotud väljamaksete põhjendamatust ei ole kohus haldurile ette heitnud. Lisaks halduri esialgsele tasule summas 73 471 krooni (bruto) on suurimad pankrotimenetluse kulud järgmised: pankrotitoimkonna liikmete tasu 201 579 krooni (kohtu poolt välja mõistetud, kuid välja maksmata); vara välistamise avalduse esitajale kohtuliku kokkuleppe alusel tasutud 76 000 krooni; maksukohustused summas 52 427 krooni; teenustasu 20 000 krooni OÜ-le T x talu müügi vahendamise eest. Samuti ei ole õige haldurile ette heita seda, et haldur ei ole esitanud taotlust pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemisega. Haldur on esitanud hagi OÜ L vastu 122 930,94 krooni võlgnikule väljamakstud töötasu tagasinõudmiseks pankrotivarasse. Hagi rahuldamise korral jätkub raha pankrotimenetluse kulude tasumiseks ja jaotusettepaneku alusel väljamaksete tegemiseks. Seega puudus alus pankrotimenetluse raugemise avalduse esitamiseks. Määruskaebuse esitaja leiab, et haldurile trahvi määramisel ei ole kohus kinni pidanud

§ 69

nõudest ja haldusõiguse üldpõhimõtetest.

§ 69

lg 2 kohaselt võib kohus määrata haldurile trahvi, kui ta on teinud haldurile eelnevalt trahvihoiatuse ning eelnevat hoiatust tegemata võib haldurit trahvida üksnes kohustuse raske rikkumise korral. Vaidlust ei ole selles, et kohus ei ole teinud FIE J.L (pankrotis) pankrotihaldurile eelnevat trahvihoiatust. Määratlemata õigusmõistet „halduri kohustuse raske rikkumine“ ei ole kohus kaevatavas määruses kuidagi sisustanud, mistõttu trahvi määramise õiguspärasust on võimatu kontrollida. Määrusest ei nähtu ka trahvisumma suuruse kujunemine. Kohus ei ole andnud halduri väidetavatele rikkumistele äratuntavat sisu ega selgitanud, mis ulatuses millise rikkumise eest on trahv määratud. Karistus peab olema vastav toimepandud rikkumisele. Määrus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Vaidlustatud määrus nendele nõuetele ei vasta. Pankrotihaldur leiab, et tema ei ole oma kohustusi haldurina rikkunud, sest kohtu poolt kinnitatud pankrotimenetluse kulude väljamaksmine enne jaotisi on kooskõlas

§ 146lg-ga 1.

Kui ringkonnakohus leiab, et haldur on toime pannud oma kohustuse rikkumise, palub FIE J.L (pankrotis) pankrotihaldur trahvisummat vähendada. Vastuväited määruskaebusele Võlausaldaja AS H vaidleb FIE J.L (pankrotis) pankrotihalduri määruskaebusele vastu ja palub selle rahuldamata jätta. Pärnu Maakohtu 21.06.2006 määrus on seaduslik. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses toodud väited ei võimalda määrust tühistada. Maakohus on piisava põhjalikkusega põhjendanud, milles seisnes FIE J.L/pankrotis/ pankrotihalduri K.Ke poolt kohustuste raske rikkumine. Kolleegium nõustub 5

(7)maakohtu põhjendusega ning tulenevalt TsMS § 654 lg- st 6 ei korda määruses olevaid põhjendusi. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel ning selle eesmärgi täimiseks peab haldur järgima pankrotiseaduses toodud sätteid. AS H esitas maakohtule kaebuse pankrotihalduri tegevuse peale

§ 67

järgi, milles palus teostada järelevalvet pankrotihalduri tegevuse üle.

§ 69

lg 1 järgi on kohtule pandud ülesandeks järelevalve teostamine pankrotihalduri tegevuse üle, seejuures võib kohus nõuda haldurilt igal ajal teavet pankrotimenetluse käigu ning halduri tegevuse kohta ja tutvuda halduri toimikuga.

§ 69

lg 2 annab kohtule õiguse karistada haldurit kohustuse rikkumise korral rahatrahviga, mille maksimaalmääraks võib olla 100 000 krooni. Seega halduri osas järelevalve teostamiseks ning kohustuse rikkumise korral tema trahvimiseks ei pea olema kohtumenetluses võlausaldaja hagi ning kohtul on õigus otsustada, millises ulatuses rahatrahvi kohaldada. Kolleegium leiab, et haldurile määratud rahatrahvi suurus ei ole ebaproportsionaalne tema poolt kohtumääruses toodud kohustuse rikkumistega. Kohus hindas halduri kohustuste rikkumist kogumis ning asus põhjendatult seisukohale, et tegemist on kohustuse raske rikkumisega

§ 69

lg 2 mõttes, mille puhul oli õigus haldurit karistada ilma eelneva trahvihoiatuseta. Õige on, et haldur ei määra endale ise tasu, kuid seda ei ole kohus väitnud. Haldurile on ette heidetud pankrotimenetlusega venitamist, millega kaasnesid lisakulud, ettekande mitteesitamist tulenevalt

§ 165

lg-st 1 ning asjaolu, et ta ei ole täitnud

§ 55

lg 1 nõuet ning on viivitanud võlausaldajatele väljamaksete tegemisega pärast jaotusettepaneku kinnitamist terve aasta, seejuures ignoreerides pankrotitoimkonna nõuet alustada väljamaksete tegemist.

§ 154

lg 2 kohaselt haldur alustab jaotiste alusel raha väljamaksmist pärast jaotusettepaneku kinnitamist vastavalt raha laekumisele. Seejuures raha väljamaksmiseks on nõutav pankrotitoimkonna nõusolek. Kohus tuvastas, et

§ 154

lg-s 2 olevad eeldused raha väljamaksmiseks olid täidetud, kuid vaatamata sellele haldur keeldus väljamakseid tegemast. Määruskaebuses toodud asjaolusid ei saa lugeda mõjuvateks põhjusteks, mis andsid haldurile õiguse väljamakseid mitte teha. Määruskaebuse kohaselt oli kohtulahend trahvi kohaldamise osas üllatav, kuivõrd see ei olnud arutelu objektiks. Kolleegium leiab, et antud kohtulahend ei saanud määruskaebuse esitanut üllatada. Maakohtus oli arutamisel küsimus pankrotihaldur K. K poolt kohustuste rikkumisest ning võlausaldaja AS H osutas kohtu õigusele kohaldada halduri suhtes rahatrahvi. / t.lk. 111-115/. Määruskaebuses toodud taotlust rahatrahvi suuruse vähendamiseks ei pea kolleegium võimalikuks rahuldada, kuivõrd toimikus ja ka kaebuses puuduvad asjaolud, mis annaksid aluse esimese astme kohtu määruse muutmiseks. Margo Klaar Ulvi Loonurm Mare Merimaa 6

(7)7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.