Obsah (8)
§ 4§ 48§ 35§ 11§ 30§ 29§ 81§ 8142-01-206 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Margo Klaar, liikmed Kai Kullerkupp, Tiit Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 26. septembril 2006, Tallin
§ 4lg 3 mõttes tekib autoriõigus.
Tuleb eeldada kostja, kui isiku, kellega kirjastus sõlmis käsikirja tervikteksti omandiõiguse üleandmise lepingu (20.01.1999, t lk 55) ja kelle nimi on kantud raamatule autorina, autoriõigust sellele teosele. Vastupidise tõendamiskohustus lasub hagejal kui autoriõiguse vaidlustajal. Kostja ja AS-i P vahelist 20.01.1999 lepingut tuleb lugeda autorilepinguks
§ 48
mõttes vaatamata sellele, et kostjat ei nimetatud selgesõnaliselt autoriks, vaid koostajaks. Lepingu tekstist nähtub, et selle sisu vastab seaduses lahtimõtestatud autorilepingu sisule. Kohus jõudis ühisautorsuse puudumise järeldusele tunnistajate M.T (t lk 177), T.K (t lk 178-179), tunnistaja T. T ütluste (t lk 180-181), Tallinna Politseiprefektuuri kriminaalasja lõpetamise määruse 2
(9)05.12.2001 (t lk 46-49), Tallinna Politseiprefektuuri poolt kostja kassetilt ümberkirjutatud teksti (t lk 97-105), avaldamata käsikirja (ümbrikus t lk 170), avaldatud raamatu (ümbrikus t lk 171), poolte seletuste ja eksperdi arvamuse (t lk 268-271) analüüsi tulemusena. Eeltoodu alusel saab eristada kahte erinevat teost - avaldamata käsikirja ja avaldatud raamatut. Käsikirja puhul võib tulla kõne alla ühisautorsus, raamatu puhul ühisautorsus tõendamist ei leidnud. On tõendatud, et raamatu kirjutamisel lähtuti hageja poolt diktofonile loetud tekstidest, kuid nendes olnud andmeid, stiili jmt kasutades lõi kostja iseseisva teose. Tõendatud on, et hagejal oli algselt kirjastajaga suusõnaline kokkulepe raamatu kirjutamiseks enda elust, sh astroloogiast, kuid see kokkulepe ei realiseerunud. Võttes aluseks hageja poolt lindile loetu, tehti kostja ja kirjastaja koostööl planeeritust erineva formaadi, sisu ja piltideta raamat, milles puudub hageja kirjutatud tekst. Osa, milles hageja tekst sisse jäi, moodustab raamatu üldmahust mitteolulise osa ega anna alust ühisautorsusele. Avaldatud raamatu näol võib tegemist olla teisest teosest (avaldamata käsikirjast) tuletatud teosega, millele
§ 35lg 1 kohaselt tekib tuletatud teose autoril autoriõigus.
Sellisel juhul ei ole alust hageja ühisautorsuse tunnustamisele vaidlusaluse teoses suhtes. Kas avaldamata käsikirja näol on tegemist poolte ühisautorsusega, ei ole antud vaidluse sisuks ja selle suhtes seisukoha võtmine väljuks hagi piiridest. Autoriõiguse tunnustamisel peab olema võimalik muuhulgas fikseerida hageja (ühis)autoriõiguse tekkemoment. Analüüsitud tõendite alusel see võimalik ei ole. Kuna tõendamist ei leidnud poolte ühisautorsus vaidlusalusele teosele, ülejäänud nõuete rahuldamine sõltub aga autorsuse tunnustamisest, puudus kohtul vajadus teisi nõudeid analüüsida. Kui oleks leidnud tõendamist hageja ühisautorsus vaidlusalusele raamatule, oleks põhjendatud tema nõue autoritasule. Põhjendatud ei oleks autoritasu arvestamisel lähtuda lepinguprojekti tekstist, mida ei sõlmitud. Lähtuda oleks saanud 20.01.1999 kostja ja kirjastaja vahel sõlmitud lepingu p-st 4, mille kohaselt sai kostja kirjastajalt autoritasu 6000 krooni. Nimetatud summa saamist kinnitas kostja kohtuistungil (t lk 184) ja sellest oleks hagejal olnud õigus saada ½, so 3000 krooni. Nõuded vabandamisele kohustamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks ei kuuluks rahuldamisele ka juhul, kui ühisautorsus oleks leidnud tõendamist. Nõudel vabandama kohustamiseks puudub õiguslik alus. Vabandamine on moraalne kohustus, mille täitmist tagab üldjuhul tava või avalik arvamus, õigusliku kohustuse täitmine on aga tagatud riigi sunnijõuga. Riik (kohtuvõimu kaudu) ei saa sundida isikut täitma moraalset kohustust. Mittevaralise (moraalse) kahju suuruse kindlaksmääramiseks objektiivsed kriteeriumid puuduvad. Kohtule ei esitatud tõendeid, mis tõendaksid hagejale kahjuliku tagajärje saabumist tema nime puudumise tõttu ilmunud raamatu kaanelt. Hagejat võib Eesti seltskonnaajakirjade kaudu nimetada avaliku elu tegelaseks, kes on ennast ja oma isikliku elu erinevaid tahke aastakümnete vältel vabatahtlikult kõigile teatavaks teinud. Sellises olukorras tuleb eeldada, et tema valulävi on teda puudutava negatiivse sisuga info suhtes eriti kõrge. Apellatsioonkaebuse põhjendused B.F-K esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega tunnustada hageja ühisautorsust teosele, mis on avalikustatud pealkirja „X“ all, mõista kostjalt välja hageja varaliste õiguste rikkumisega tekitatud kahju summas 20 000 krooni ning 5% müüdud raamatutest saadud tulust summas 1213,55 krooni, mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja isiklike mittevaraliste õiguste rikkumisega tekitatud mittevaraline kahju summas 50 000 krooni. 3
(9)Kohus ei põhjendanud, miks ta ei nõustunud hageja väidetega ühisautorsuse olemasolu kohta. Kostja panust raamatu valmimisse kirjeldab lõik raamatus, milles kostja märkis, et raamat on mh „sellest, kuidas üks ajakirjanikuke tahtis raha teenida ja hiljem raamatukirjutajat teeselda.“ Tagakaanel olevas lõigus märkis kostja, kuidas hageja vaatas, tõmbas nimesid maha ja küsis aina uusi tekste. Märgitu viitas selgelt ühisele panusele teose valmimisel. Kohus leidis, et vaidlusaluse raamatu näol on tegemist avaldamata käsikirjast tuletatud teosega
§ 35
lg 1 tähenduses, mille kohaselt teise autori teosest tuletatud teose autoril tekib autoriõigus oma teosele. Seega pidi kohus möönma, et avaldamata käsikirja ainuautoriks ei ole kostja, kuivõrd tuletatud teost saab luua üksnes teise autori teosest. Avaldamata käsikirjale on ühisautoritena märgitud apellant ja vastustaja. Kohus märkis otsuses sõnaselgelt, et käsikirja puhul tuleb kõne alla poolte ühisautorsus. Kohus märkis ka tunnistaja T. T ütlusi analüüsides, et avaldatud raamatu teksti ei oleks saanud välja anda ilma hageja tööta. Kuivõrd hageja oli käsikirjas märgitud ühisautorina, siis
§ 4
lg 6 kohaselt eeldatakse, et teos on kaitstud autoriõigusega, st hageja kui ühisautori isiklikud ja varalised õigused on kaitstud (
§ 11lg 1).
Kohtu seisukoht, et tegemist on avaldamata käsikirjast tuletatud teosega, on ebaõige. Avaldamata käsikirja ja avaldatud raamatu tekst kattub sõna-sõnalt. Avaldatud raamatust on välja jäetud üksnes eessõna, lõppsõna ja pildid ning muudetud raamatu formaati.
§ 4
lg 3 p 21 kohaselt on tuletatud teoseks teose tõlge, algse teose kohandus ja töötlus, kuid kohandust ei saa tõlgendada niivõrd kitsalt, nagu seda tegi kohus. Kohtu seisukoht tähendaks, et isik võiks suvalise autori raamatu välja anda enda nime all, muutes esialgse raamatu formaati ning jättes ära raamatu ees- ja lõppsõna. Selline olukord oleks vastuolus autoriõiguse põhimõtetega. Eksperdi arvamuse kohaselt on raamatu „X.“ puhul tegemist hageja ja kostja ühisautorsusega. Kohus ei põhjendanud, miks ta eksperdi arvamuse järeldustega ei nõustunud. Kohus võttis eksperdi arvamuse kontekstist välja üksnes kostja positsiooni toetavad lõigud, mis ei haaku ekspertiisi kui kogumiga. Kuivõrd ühisautorsus käsikirjale on tõendatud, käsikiri kattub sõna-sõnalt avaldatud raamatuga, on tõendatud ka hageja ja kostja ühisautorsus raamatule „X.“ Hageja ei nõustunud kohtu seisukohaga, et tekitatud varalise kahju määramisel ei saa lähtuda lepinguprojektist, mida hageja kirjastajaga ei allkirjastanud. Hageja pidi saama 20 000 krooni autoritasuna autorilepingu p 4 järgi. Autorileping hagejaga jäi sõlmimata, kuna kostja sõlmis enne seda AS-iga P lepingu, mille kohaselt oli justkui kostjal õigus raamatu kui terviku kirjastamisõigust AS-ile P üle anda, kuigi kostjal selline ainuõigus puudus.
§ 30
lg-s 4 sätestatud kokkulepe ühisautorite vahel raamatule tekkinud varaliste õiguste kirjatusele üleandmise kohta puudus. Asjaolu, et kostja oli nõus varalised õigused loovutama 6000 krooni eest ei tähenda, et hagejal oleks
§ 30lg 4 alusel õigus üksnes 50%-le nimetatud summast, seega 3000 kroonile.
Selline lähenemine tähendaks, et üks ühisautoritest võiks madala hinnaga võõrandada autorite ühisloomingu ning teine ühisautor saaks nõuda vaid poolt saadud rahast. Kahju hüvitamisel tuleb isik asetada olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ehk olukorda, kus kostja ei oleks ainuisikuliselt ja omavoliliselt võõrandanud ühisteose varalisi õigusi. Sellist olukorda illustreerib kõige paremini autoriõiguse lepingu projekt, millega kirjastaja tegi hagejale pakkumise raamatu võõrandamiseks 20 000 krooniga. Mittevaralist kahju põhjustas hagejale raamatu „X.“ ilmumine kostja nime all, mille tulemusena jäi hageja ilma autorsuse teadvustamisest avalikkuse silmis. Samuti avalikustati kostja tegevuse tulemusena teos tugevalt moonutatuna - teose formaati, kvaliteeti ja kujundust muudeti sellisel määral, et see kahjustas oluliselt hageja imidžit avalikkuse ees. Sellisel kujul raamatu 4
(9)avalikustamine tekitas hagejale korvamatuid moraalseid kannatusi ning teotas tema väärikust. Moraalseid kannatusi põhjustas hagejale ka raamatust hageja kirjutatud lõppsõna väljajätmine. Raamatu lk 71 on kirjas fraas „…minu emal on vastik iseloom…“, mille negatiivne kõla oli tasakaalustatud lõppsõna viimase lausega „Armastan ema ja venda“. Tulenevalt lõppsõna raamatust eemaldamisest on hageja isiklikud suhtes pereliikmete, eriti emaga, olnud pikema aja jooksul pingestatud, mis põhjustab hagejale suurt hingelist kannatust ja valu. Esialgselt kavandatud hageja modellialbumist pärinevatest fotode asemel on raamatu esi- ja tagakaanel kujutatud sidrunit. Avaldatud raamatu lk 50-51 kirjeldab hageja sidrunit, kui seksuaalsete taotluste, ettepanekute jne objekti 1980. aastatel. Arvestades raamatus kirjutatut, on sidrun hageja isiksust ja elu kirjeldava raamatu kujunduses hagejat solvav ning tema au ja väärikust teotav. Sidrun loob lugejas hageja isiku suhtes negatiivse, solvava ning halvustava ettekujutuse, see halvendab oluliselt ühiskonna liikmete suhtumist hagejasse, mis toob kaasa hageja sotsiaalse heaolu languse. Hageja ei nõustunud kohtu seisukohaga, mille kohaselt juhul, kui autoriks on avaliku elu tegelane, ei pea autori õiguste rikkumiste korral rikkuja sisuliselt heastama sellega tekitatud mittevaralist kahju. Vastus apellatsioonkaebusele T.M ei nõustunud apellatsioonkaebuse põhjendustega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel edasikaevatud osas tühistada ja uue otsusega hagi osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 alusel esimese astme kohtu otsust ainult osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuna apellant ei vaidlustanud maakohtu ostust osas, millega kohus jättis nõude vabandama kohustamiseks rahuldamata, siis selles osas kolleegium otsust ei kontrolli. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kirjastuse „Y“ avaldatud raamat „X“ (edaspidi raamat) on teos, millele
§ 4lg 3 p 1 kohaselt tekib autoriõigus.
Raamatu autorina on kaanele märgitud kostja T.M, kellega on AS P 20.01.1999 sõlminud lepingu teose koostamiseks. Vastavalt
§ 29
lg-le 1 isiku, kes avaldab teose oma nime all, autorsust eeldatakse, kuni pole tõendatud vastupidist. Tõendamiskohustus lasub teose autorsuse vaidlustajal. Seega oli hageja kohustatud tõendama, et kostja ei ole loonud raamatut üksi, vaid tegemist on ühise loominguga ja hageja on raamatu ühisautor.
§ 11
lg 1 järgi tekib autoril teosele autoriõigus teose loomisel.
§ 30
lg 1 kohaselt autoriõigus teosele, mille on loonud kaks või enam isikut oma ühise loomingulise tegevusega, kuulub selle autoritele ühiselt ja lg 2 kohaselt on tegemist ühisautorsusega juhul, kui ühiselt loodud teos moodustab ühise jagamatu terviku. Järelikult on vajalik esitatud tõendeid hinnates tuvastada, kas hageja intellektuaalne panus raamatu loomisesse oli selline, et sellest tulenes ühisautorsus. Vaidlust ei ole selles, et raamat „ X” on jagamatu tervik ning sellest ei ole võimalik eraldada kummagi autori osa. Ühisautorsuse tuvastamiseks on kolleegiumi arvates oluline, millised olid poolte kokkulepped raamatu kirjutamiseks ja milline oli loomeprotsessi kulg. Käesolevas vaidluses on kohtule esitatud kolm objekti, millele võis olla tekkinud autoriõigus: esiteks hageja suulises vormis loodud tekst ja vastused kostja küsimustele (
§ 4
lg 3 p 4), mis on salvestatud helikassettidele, teiseks väljaandmata käsikiri (
§ 4
lg 3 p 1) ja kolmandaks avaldatud raamat (
§ 4lg 3 p 1).
Vaidlust ei ole selles, et autoriõigus helikassettidele salvestatud suulisele tekstile oli hagejal ja ainult hageja võis autori õigusi loovutada kostjale. Ühisautorsuse tuvastamiseks tuleb selgitada, kas pooltel oli kokkulepe, et hageja poolt helikandjale räägitud suulise teksti ja tema poolt kirjutatud tekstide põhjal luuakse uus ühine teos ja kas poolte panus käsikirja valmimisse oli ühine ja loominguline 5
(9)ning viimaseks, kas avaldamata käsikiri ja avaldatud raamat on samad või on tegemist erinevate teostega. Hageja seletuse (lk. 182-183) kohaselt (kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 90 lg 2 järgi oli poole seletus tõend) tegi T.T temale ettepaneku kirjutada raamat oma elust ja astroloogiast ning hageja palus kostjat aidata teda raamatu kirjutamisel. Hageja nägemuse kohaselt pidid pooled koos raamatut tegema. Kostja seletusest (lk.183-184) tuleneb, et hageja tegi talle ettepaneku osaleda raamatu loomisel. Kolleegium leiab, et poolte seletused ühise kavatsuse osas luua raamat on kokkulangevad. Kirjastaja poolt hagejale esitatud autorilepingu projekti (lk. 23) kohaselt oli teose autoriks hageja, kes koostöös kostjaga kirjutab käsikirja pealkirjaga „X”. Eeltoodu ja tunnistaja T.Ti ütlused, mille kohaselt soovis ta hageja esindajale R. A lepingu projekti edasi andes määratleda kirjastuse suhted autoriga, viitavad samuti sellele, et raamat oli planeeritud kirjutada poolte poolt ühiselt. Lisaks märgib kolleegium, et AS P ja kostja vahel sõlmitud lepingu kohaselt oli kostjat nimetatud koostajaks ja mitte autoriks, kuigi ka koostaja võib olla isik, kelle loomingulise tööna teos valmib, ja maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja ja AS P vahel sõlmitud leping on autorileping. Lisaks on viide kavatsusele ühiselt raamat kirjutada ka raamatu kokkuvõtvas peatükis, kus on kirjas hageja ettepanek kostjale: „Teeme õige koos“ ja edasi on kostja kirjeldanud, kuidas räägiti rahast ja töötingimustest. Ka eeltoodu viitab poolte soovile ühiselt raamat kirjutada. Seega on tõendatud, et pooltel oli kavatsus luua ühine teos. Teose loomise kohta on hageja seletanud, et ta kirjutas ka ise osa peatükke rongis ja lennukis, kuid enamuse rääkis hageja linti, millest kostja kirjutas teksti arvutisse. Arvutisse sisestatud teksti korrigeeris hageja, kuna talle oli tähtis, et säiliks tema stiil ja sõnakasutus. Hageja seletuse kohaselt valmis käsikirjana vormistatud tekst poolte koostöös. Kostja vastuväidete ja seletuse kohaselt kirjutas tema hageja poolt linti loetu põhjal iseseisva teose. Kohtule on esitatud kolm kassetti, millel osaliselt on hageja poolt räägitud tekst. Ülejäänud kassette kohtule esitatud ei ole, kuigi raamatu lk 284 kohaselt oli ajaks, kui kolmandik materjalist oli kassettidele võetud kassette 12 või 18. Kuna kogu lindistatud materjali ei ole kohtule esitatud, siis ei ole nende põhjal täpselt võimalik selgeks teha, kui suur oli helikandjale loetud hageja teksti ja käsikirjas ning raamatus oleva teksti kokkulangevus. Maakohus on asja määranud ekspertiisi ja ekspert H. P arvamuse p. 1.3 kohaselt on kolmel kassetil oleva teksti ja raamatus oleva teksti kokkulangevus oluline (lk.269), see on 75-95 % piires. Analüüsitud tekst on käsikirjas ja raamatus sama. Lintidele salvestatud materjali oli eksperdil ebapiisavalt, et teha järeldus lintidel oleva teksti ja raamatus kirjas oleva täpse kattuvuse kohta, kuid ekspert on märkinud, et raamat ise sisaldab tekstis viiteid, millest saab järeldada, et pooled on koos raamatut kirjutanud. Raamatu peatükis „raamat sellest kuidas…“ (lk. 280-286), millele on alla kirjutanud kostja, on kirjeldatud raamatu valmimist. Lehekülgedel 283-284 kirjeldatu kohaselt ei kasutatud mitte ainult traditsioonilist intervjuu vormi, vaid raamat valmis poolte aktiivses koostöös. Lehekülgedel 284-286 on tööprotsessi kirjeldades kasutanud kostja „meie“ vormi, mis viitab koostööle, ning kirjeldanud, kuidas kostja muudkui kirjutas ja hageja tõmbas nimesid maha ja küsis uusi tekste. Ekspert järeldas ka raamatu teksti ja kassettidele loetut võrreldes, et raamatus on edasi antud võimalikult täpselt hageja sõnastust ja stiili. Tunnistaja M. T ütluste kohaselt osales hageja aktiivselt tõlkimise protsessis (lk.177), kuid tunnistajale jäi mulje, et autor on kostja. Tõlge tehti enne käsikirja lõplikku kokkupanekut ja kujundamist. Tunnistaja T. K ütluste kohaselt (lk. 178-179) võttis ta osa nii käsikirja kui ka raamatu kujundamisest. Kujundamise protsessis sai tunnistajale teatavaks, et osa teksti oli hageja ja osa kostja kirjutatud ja see oli talle teksti lugedes arusaadav. Käsikirja kujundamisel osales hageja, kostja sellest osa ei võtnud. Käsikirjale on tunnistaja autoriteks märkinud hageja ja kostja ning kirjastaja esindaja T. T ei vaielnud sellele vastu. Avaldatud raamatu kujundas samuti tunnistaja, kellele T. T ütles, millised peatükid tuleb välja jätta ja samuti tuli välja jätta kõik pildid. Raamatu kujundamist tunnistaja hagejaga ei ole arutanud. Tunnistaja arvamuse kohaselt olid käsikiri ja raamat ühe ja sama teose eri versioonid. Tunnistaja T. T ütluste kohaselt (lk. 180-181) pidi algselt hageja kirjutama raamatu oma elust. Tunnistaja esitas hagejale lepingu projekti. Tunnistaja T.T ei tea, kuidas said käsikirja kaanele autoritena kaks nime, 6
(9)tema selleks kujundajale juhiseid ei andnud. Raamatu ilmumisel otsustas kirjastaja, et see ilmub erinevalt käsikirjast ilma fotodeta ja hageja autoritekstita ja ilmunud raamatu žanriks luges tunnistaja ajakirjaniku poolt tehtud portreeraamatu, milles hageja tööks oli intervjuude andmine. Tunnistaja sai aru, et pooltel oli kokkulepe, et kostja võib kasutada hageja poolt antud intervjuusid oma raamatus. Hinnates poolte seletusi ja tunnistajate ütlusi ning käsikirjas sisalduvat, leiab kolleegium, et käsikiri on valminud poolte ühise loomingulise tegevuse tulemusena, kuna nii hageja kui ka kostja on olnud aktiivselt seotud loomingulise protsessiga. Oluline on see, et kirja pandud tekste töötlesid ja redigeerisid pooled koos ja eesmärgiks oli säilitada käsikirjas just hagejale omane sõnakasutus ja stiil. Valminud käsikiri peegeldas just hageja isikupära. Ilma poolte koostööta ja loomingulise panuseta ei oleks olnud võimalik raamatu valmimine. Hageja poolt linti loetu ja tema poolt kirjutatud tekstide põhjal on pooled koostöös loonud käsikirja, mis T. K kujundusega oli autoriõigusega kaitstav teos. Tuvastamaks, kas avaldamata käsikiri ja avaldatud raamat on sama teos või on raamat käsikirjast tuletatud teos või on tegemist kahe erineva ilukirjandusliku teosega, tuleb hinnata, kas avaldamata käsikirjas sisalduv originaalne looming on kostja poolt raamatus muudetud sedavõrd, et seda ei saa enam pidada samaks teoseks. Vaidlust ei ole selles, et erinevus avaldamata käsikirja ja raamatu vahel on alljärgnev: muudetud on teose formaati ja kujundust, kusjuures on ära jäänud pildid, ja teksti osas on välja jäetud sissejuhatus ja lõppsõna ning üks peatükk „Une muinasjutud“, mis on kirjutatud hageja poolt, ning lisatud kostja kirjutatud lõppsõna. Ülejäänud osas teoste tekstiline osa kattub. Kolleegium leiab, et tegemist ei ole uue ega tuletatud teosega. Teose kujunduse muutmine ja ebaolulises osas teksti väljajätmine ei loo uut tuletatud teost (
§ 4lg 3 p 21).
Selleks, et tegemist oleks algsest teosest loodud tuletatud teosega, peab olema algset teost töödeldud või kohandatud sellisel määral, et tekkiks originaalne tulemus. Tuletatud teos peab olema täielikult uudne, kuid käesolevas asjas on erinevus käsikirja ja raamatu vahel ebaoluline. Ainuüksi teosest mõnede osade väljajätmisel ja kujunduse muutmisel originaalset tulemust ei teki. Järelikult on raamat „X“ valminud poolte ühise loomingulise tegevuse tulemusena ja hageja on raamatu ühisautor. Hagi esitamise ajal kehtinud
§ 81lg 2 kohaselt kaitsti autori rikutud õigusi tsiviilseadustiku üldosa seaduses loetletud viisidel ja Ts
ÜS § 112 lg 2 p 1 kohaselt oli üheks õiguse kaitsmise viisiks õiguse tunnustamine. Ka otsuse tegemise ajal kehtinud
§ 814
lg 1 kohaselt on autoriõiguste omajal kõik tsiviilõiguslikud kaitsevahendid, sealhulgas ka võimalus nõuda õiguse tunnustamist. Nimetatud nõude saab ta esitada nii teiste isikute, kes on rikkunud tema autoriõigust, kui ka teise ühisautori vastu. Kuna pooled ei olnud sõlminud
§ 30
lg 4 järgi kokkulepet autoriõiguste teostamiseks, siis peaksid nad teostama autoriõigust ühiselt. Kostja andes kirjastusele õiguse teose avaldamiseks ja lubades jätta märkimata raamatule hageja nime ning muuta teose sisu ja kujundust on rikkunud hageja ühisautoriõigust, mistõttu tuleb hageja nõue tunnustada tema ühisautorsust rahuldada. Hageja väitis, et kostja poolt hageja ühisautoriõiguse rikkumisega on hagejale tekkinud varaline kahju, milleks oli saamata jäänud autoritasu 20 000 krooni, mille oleks talle kui raamatu autorile väidetavalt maksnud kirjastus. Seega oli tegemist saamata jäänud tuluga. Kolleegiumi arvates 20 000 krooni väljamõistmiseks puudub alus. Lepingu projektis esitatu oli hagejale tehtud pakkumus, mis ei realiseerunud tegelikuks lepinguks, kuna hageja ja kirjastus ei jõudnud kokkuleppele. Kolleegium leiab, et puudub põhjuslik seos kostja tegevuse ja hageja saamata jäänud tulu vahel, mis oli eelduseks TsK § 448 lg 1 (kehtis kuni 01.07.2002) alusel kahju hüvitamise nõude rahuldamisel. Hageja ei ole tõendanud, et juhul, kui kostja ei oleks ilma tema nõusolekuta käsikirja kirjastusele loovutanud ega lubanud raamatut avaldada kärbetega ja teise kujundusega, oleks hagejaga leping sõlmitud ning ta oleks saanud autoritasu 20 000 krooni. 7
(9)Alternatiivse nõudena on hageja esile toonud, et poolele kostja poolt saadud autoritasule on hagejal igal juhul õigus. Vastavalt
§ 30
lg-le 4 suhted ühiste autorite vahel autoriõiguse teostamisel, sealhulgas autoritasu jagamisel, määratakse kindlaks nende kokkuleppega ja sellise kokkuleppe puudumisel teostavad autoriõigust teosele kõik autorid ühiselt, autoritasu jagatakse aga nende vahel võrdsetes osades. Vaidlust ei ole selles, et kostja on saanud kirjastuselt autoritasu 6 000 krooni. Kolleegiumi arvates kuulub nõue 3 000 krooni väljamõistmiseks rahuldamisele lähtudes TsK §-st 477 lg-st 1 (kehtis kuni 01.07.2002), kuna kostja on alusetult omandanud hageja autoritasu. Hageja on palunud kostjalt välja mõista kostjalt 5% raamatute müügist saadud tulust, see on 1 213,55 krooni. Hageja ei ole täpsustanud, millisel alusel on tema nõue tekkinud. Hageja ei ole väitnud, et kostja oleks saanud raamatu väljaandnud kirjastuselt tasuna 5% raamatute müügist saadud tulust või oleks olnud tal muul alusel õigus läbimüügist tulu saada. Hageja nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Ringkonnakohus on tuvastanud autori isiklike õiguste (õigus autorsusele, õigus teose puutumatusele ja õigus avalikustamisele) rikkumise. Autoriõiguse seaduses § 81 lg 2 p 1 kohaselt kaitsti rikutud (autori)õigusi tsiviilõiguslikult lisaks TsÜS §-s 112 (enne
- juulit 2002 kehtinud redaktsioonis) loetletud viisidele moraalse kahju eest varalise hüvitise väljamõistmisega. Kohus, tuvastanud isiklike õiguste rikkumise, otsustab TsÜS § 172 lg 3 (enne
- juulit 2002 kehtinud redaktsioonis) alusel asjaolude kohaselt, kas sellega on tekitatud moraalset kahju. Asjaolud, milles seisnes moraalne kahju, peab välja tooma hageja. Hagiavalduses on hageja märkinud, et kostja tegevuse tõttu avalikustati teos moonutatult. Raamat ilmus formaadis ja kujunduses, milles hageja ei oleks lubanud raamatu avalikustamist. Vaatamata sellele, et hageja nime ei olnud raamatu autorina märgitud, seostasid lugejad raamatut hagejaga ja see tekitas hagejast kujutluse, mida hageja ei soovinud endast jätta. Lõppsõna ärajätmine tõttu on kannatanud hageja peresuhted, kuna raamatust tuleneb negatiivne hinnang hageja emale, mida hageja soovis lõppsõnas tasakaalustada. Hageja ja kostja poolt ühiselt valminud käsikirja järgi pidid raamatu esi- ja tagakaanel olema pildid hageja modellialbumist, kuid ilmunud raamatu kaanel on kujutatud sidrunit. Raamatu lehekülgedel 50-51 kirjeldatakse sidrunit kui seksuaalsete taotluste sümbolit ja arvestades raamatus kirjutatut on hageja arvates sidruni kujutamine raamatu kaanel teda solvav ja väärikust teotav. Kuna hageja on ühiskonnas tuntud isik, siis halvustab see kujund teda ja toob kaasa sotsiaalse heaolu languse. Kostja andis ühiselt valminud käsikirja ilma hageja nõusolekuta üle kirjastusele ja lubas selle avalikustamise moonutatult. Kolleegium leiab, et autori mainet kahjustab juba see, et teosele ei ole kantud hageja nime autorina. Samuti on autori mainet kahjustav tema teose moonutamine ja sellisel kujul avalikustamine. Juba need alused on piisavad, et nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Kahju tekkimise ja hagi esitamise ajal kehtinud TsÜS § 172 lg 4 kohaselt arvestab kohus hüvitise suuruse määramisel tekitatud mittevaralise kahju ulatust ja iseloomu ning kahju tekitanu süü astet. Kolleegium leiab, et mittevaralise kahju hüvitamiseks tuleb välja mõista kostjalt 25 000 krooni. Hüvituse suuruse kindlaksmääramisel lähtub kolleegium hageja poolt esile toodud asjaoludest, mis annavad aluse mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hageja poolt nõutud ulatuses kahju väljamõistmine ei ole kolleegiumi arvates põhjendatud, kuna raamatu trükiarv ei olnud suur ja kostjat kahjustavad asjaolud ei ole seetõttu laiale avalikkusele teatavaks saanud. Samuti arvestab kolleegium TsK § 462 lg 2 alusel asjaolu, et kostja on üliõpilane ja tema sissetulek ei ole suur. Kolleegium märgib, et õige on see, et hageja on ise oma tegevusega seadnud ennast avaliku elu huvivälja, kuid autoriõiguste rikkumisest tuleneva mittevaralise kahju hüvitamise üle otsustamisel ei ole eeltoodud asjaolu oluline. Seoses hagi osalise rahuldamisega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kohtukulu. Kohtukulu väljamõistmisel lähtub kolleegium tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3, mille järgi tuleb kohtukulude kindlaksmääramisel ja jaotamisel kohaldada kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid. Kuni 01.01.2006 8
(9)kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt tuleb hagi osalisel rahuldamisel välja mõista kohtukulud proportsionaalselt hagi rahuldatud osale. Käesolevas asjas on hageja nõuded rahuldatud ca 50 % ulatuses, seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista pool tasutud riigilõivust ja ekspertiisikuludest. Hageja oli tasunud hagi esitamisel riigilõivu 5 185 krooni ja apellatsioonkaebuse esitamisel 4 750 krooni ning tasunud ekspertiisi eest 5 000 krooni, seega kokku 14 935 krooni, millest pool on 7 467,50 krooni. Margo Klaar Tiit Kollom Kai Kullerkupp 9
(9)