lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt nähtub rahavoogude aruandest, kasumiaruandest ja bilansist, et .a. majandustegevust ei toimunud ja põhivara kulumi tõttu vara väärtus vähenes, mistõttu aasta lõpetati 12026.- krooni suuruse kahjumiga. .a. võeti tööle palgaline töötaja ja müüdi kaupa kokku 852 774 krooni eest, kuid kuna kulud olid suuremad, siis majandusaasta lõppes 40 900.- krooni suuruse kahjumiga. .a. seisuga oli käibevara, mis koosnes peamiselt (89 726 krooni ulatuses) rahast kassas ja pangakontodel ning nõuetest ostjate vastu (17945 krooni) küll kokku 123 252.- krooni, kuid lühiajalisi kohustusi peamiselt võlgade näol tarnijatele ja maksuvõlad oli samal ajal kokku 140 652.- krooni ehk võlad ületasid käibevara enam kui 17 000 krooniga. a. esimesel poolaastal püüti veel tegevust jätkata ja tasuti osa võlgasid, kuid kuna kasumisse ei jõutud ning osanikud täiendavaid vahendeid ei kaasanud, siis käibevara tegevuse jätkamiseks ei piisanud. .a. majandustegevus lõpetati. Käesolevaks ajaks raha kassas puudub, samuti puuduvad võlgniku likvideerija andmeil nii debitoorsed võlgnevused kui põhivara. Ka vararegistrite andmeil transpordivahendeid, ehitisi vallasvarana ja kinnisvara võlgnikul ei ole ega ole ka viimase 2 aasta jooksul olnud. Pangakonto oli võlgnikul ainult pangas ja selle saldo oli sulgemise aja .a. 0 krooni. MT andmeil moodustasid maksuvõlad .a. seisuga 22 916.- krooni ja maksuintressid 2 546.- krooni ehk maksuvõlad kokku 25 462.- krooni. Võlgniku likvideerija andmeil moodustavad võlad hankijatele 31 627.- krooni ehk võlad kokku moodustavad 57 089.- krooni. Võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et võlgniku võlad moodustavad ligi 60 000.- krooni, vara aga täielikult puudub. Samal ajal on 2 tema majandustegevus täielikult soikunud, võlad aga viiviste ja intresside näol kasvavad. Maksejõuetuse tekke peamiseks põhjuseks peab ajutine haldur ebapiisavat stardikapitali, mistõttu ei olnud võimalik saavutada piisavat käivet, et katta kõik tegevuskulud ning hakata teenima kasumit. Samuti on Eestis terve rida analoogseid tooteid müüvaid suuri ehitusmaterjalide müüjaid, kes saavad korraga suuremaid koguseid ostes tootjatelt olulist hinnaalandust, mistõttu uuel väikese rahalise ressursiga ettevõtjal on raske samale kaubaturule tulla ning nendega konkureerida. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
lg 4 likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.
lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutise pankrotihalduri töö aruande kohaselt on ajutine pankrotihaldur kulutanud oma ülesannete täitmiseks 12 tundi. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu 14 400 krooni ja tehtud vajalike kulutuste katteks 1 320 krooni, kokku brutosumma 15 720 krooni. Võlgniku esindaja nõustus kohtuistungil pankrotimenetluse kulude osalise kandmisega. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (RTL 2003, 131, 2107 ja 2006, 15, 248) § 1 lg 7 ja § 2 lg 8 alusel kuulub võlgnikult välja mõistmisele ajutise halduri tasu summas 10 355 krooni KM u kasuks. Riigi arvelt kuulub KM kasuks väljamõistmisele ajutise pankrotihalduri tasu 5 380 krooni ja kulutuste katteks 1 320 krooni, kokku brutosumma 6 700 krooni. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule Marek Siboldile. Karin Sonntak Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.