← Eesti

2-04-2072/7

2-04-2072 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Kai Kullerkupp, liikmed Margo Klaar, Gaida Kivinurm teatavaks-

  1. mai
  2. a Tallinna Ringkonnakohtu kantselei Otsuse avalikult tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-04-2072 Tsiviilasi E. M. hagi V. M. vastu alaealisele lapsele elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu
  3. novembri 2005.a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik V. M. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
  4. mai 2006.a Menetlusosalised esindajad ja nende Apellant (kostja) V. M., lepinguline esindaja adv Oleg Nišajev Vastustaja (hageja) E. M., lepinguline esindaja Angelina Aaman RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Tallinna Linnakohtu
  6. novembri 2005.a otsus osaliselt V. M-ilt väljamõistetud elatissumma suuruse osas.
  7. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista V. M.- ilt alates 27.09.2004.a tütre A. M. ülalpidamiseks igakuise elatusrahana välja 5500 (viis tuhat viissada) krooni kuni tema täisealiseks saamiseni 17.05.2018.a E. M. kasuks.
  8. Vladimir Matrossovi apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Kohtukulude jaotus Muuta Tallinna Linnakohtu
  9. novembri 2005.a otsuses kohtukulude kohta märgitut V. M.-ilt välja mõistetud riigilõivu summa osas. Mõista V. M.-ilt välja kohtukuluna riigilõivu 4500 (neli tuhat viissada) krooni riigituludesse Rahandusministeeriumi arvelduskontole Hansapangas nr 221023778606 või SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011, viitenumber 2900072592, selgituseks tsiviilasja nr 2-04-
  10. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Asjaolud ja menetluse käik
  11. Hageja palus kostjalt välja mõista elatise 10 000 krooni poolte alaealise tütre A. M. ülalpidamiseks. Hagiavalduse kohaselt sündis poolte abielust 17.05.2000 tütar, kes elab hageja juures. Kostja ei täida lapse ülalpidamise kohustust. Kulutused lapsele ühes kuus on keskmiselt 37 000 krooni – muuhulgas ravimid 1654 krooni, riided ja jalatsid 14 189 krooni, mänguasjad ja muud eakohase arengu jaoks vajalikud kulud 10 954 krooni, meelelahutus ja puhkus 6059 krooni, lasteaiakulu 5507 krooni, eesti ja inglise keele õpe 800 krooni, toit 3000 krooni. Kostja varanduslik olukord on väga hea, ta on mitmete äriühingute osanik, saab üüritulu 8000 krooni kuus ning omab kinnisvara Eestis ja Vene Föderatsioonis ning tal võimalik elatist hageja nõutud ulatuses maksta. Poolte kooselu ajal võimaldasid vanemad lapsele kulutusi hagis märgitud ulatuses, mistõttu nende vähendamine lahutuse tõttu ei ole põhjendatud.
  12. Kostja vaidles vastu elatise määrale ja nõustus tasuma elatist 2000 krooni kuus. Hageja näidatud kulutused lapsele on ülepaisutatud. Kostja sissetulekud ei võimalda hageja nõutud elatist tasuda. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused
  13. Tallinna Linnakohus rahuldas hagi ja mõistis V. M.-ilt alates 27.09.2004.a välja igakuise elatise 10 000 krooni tütre ülalpidamiseks kuni tema täisealiseks saamiseni 17.05.2018.a E. M. kasuks. Kohus mõistis V. M.-ilt välja riigilõivu 7000 krooni ning postikulu 157,40 krooni riigituludesse.
  14. Asja kohtuliku arutamise käigus tuvastati, et hageja elab koos alaealise lapsega x Tallinnas ja teeb igapäevaselt kulutusi lapse toidule, rõivastele, jalanõudele, lastepäevakodule, eelkoolile, võõrkeeletundidele, ravimitele, vaba aja sisustamisega seotud üritustele, mänguasjadele jne. Tütar A. käib V Lastepäevakeskuses, mille maksumus on 4454-7880 krooni kuus ja õpib R Kooli eelkoolis maksumusega 750 krooni nädalas. Hageja seletuste ja hagiavaldusele lisatud tõenditega on tõendatud, et hageja teeb lapsele kulutusi keskmiselt 30 000-40 000 krooni kuus ning poolte kooselu ajal olid lapsele sellises ulatuses tehtud kulutused tavapärased.
  15. Kirjalike tõenditega, sh kohtuotsusega ühisvara jagamise kohta, on tõendatud, et pooled on varakad ja nende sissetulekud on tunduvalt suuremad Eesti keskmisest, mistõttu on loomulik lapse vajaduste rahuldamiseks keskmiselt suuremate kulutuste tegemine. Kohus arvestas poolte varalist olukorda ja leidis, et vanematel on võimalik tagada lapsele tavapärane heaolu ka pärast abielu lahutamist ja eraldi elama asumist. Teiste võetud kohustuste ees tuleb kostjal täita eelkõige seadusest tulenev kohustus oma lapse ülalpidamiseks, mistõttu kuulub hagi rahuldamisele täies ulatuses summas 10 000 krooni kuus. Arvestades, et kostja ei ole alates elatishagi esitamisest maksnud hagejale väljamõistmisele kuuluvat summat, tuleb elatis välja mõista PkS § 70 alusel alates 27.09.
  16. Apellatsioonkaebuse põhjendused
  17. V. M. esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega mõista kostjalt välja elatis kuni 5000 krooni kuus. Ringkonnakohtu istungil palus kostja (apellant) vähendada temalt väljamõistetavat elatissummat 3000 kroonini.
  18. Apellatsioonkaebuse kohaselt hindas kohus poolte väiteid ühekülgselt. Põhjendatud ei ole 2

(4)hageja väide, et 5-aastase tütre kasvatamiseks kulub 37 000 krooni kuus. Kohus ei arvestanud Sotsiaalministeeriumi aastateks 2004-2006 kehtestatud lapse ülalpidamise kulude tabelit, mille kohaselt kulub kuni 6.a. lapse ülalpidamiseks 1875 krooni kuus. Hageja viidatud 37 000 krooni moodustasid poolte kooselu ajal kogu perekonna ülalpidamiskulud.
  1. Kohus ei põhjendanud, milliste tõendite alusel ta tegi järelduse kostja väga hea varandusliku olukorra kohta. Aktsiate või osade omanikuks olemine ei tähenda sissetulekut. Samuti ei ole tõendatud kostjal 8000 krooni üüritulu saamine kuus. Kostjale kuuluv S 5-10 korter on kohtutäituri poolt arestitud. Kostjal on N oblastis kaks maatükki, mis sissetulekut ei anna. Poolte varandusliku seisundi hindamisel lähtus kohus üksnes kohtuotsusest ühisvara jagamise kohta, muid poolte varanduslikku seisundit tõendavaid tõendeid kohtuasja materjalide hulgas ei ole.
  2. Kohus kinnitas kõigi hageja esitatud tõendite õigsust. Hageja esitas kohtule teistele isikutele väljastatud kviitungeid, kviitungeid, millest nähtuvalt on ostetud ravimeid, mida ei saa kasutada lapse ravimiseks, kviitungi, millest nähtuvalt osteti mitu kilo erinevaid torte, samuti kviitungeid pikaajalise kasutusega kaupadele (videokaamera, kalastustarbed jne). Hageja esitas ka naistekaupade ja iluteenuste kviitungeid ning kviitungeid alkoholi ostmise kohta.
  3. Kohus ei märkinud otsuses ühtegi kostja vastuväidet, samuti ei märkinud kohus, miks ta kostja vastuväiteid ei arvestanud või miks ta nendega ei nõustunud. Vastus apellatsioonkaebusele
  4. E. M. ei nõustunud apellatsioonkaebuse põhjendustega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused
  5. Kolleegium leiab, et linnakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada kostjalt välja mõistetud elatissumma suuruse osas. Asjas on võimalik teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis poolte alaealisele tütrele kuni viimase täisealiseks saamiseni summas 5500 krooni kuus. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
  6. Kolleegium nõustub apellatsioonkaebuse väitega, mille kohaselt linnakohus ei ole piisavalt põhjendanud kostjalt elatisena 10 000 krooni väljamõistmist. Kohus rikkus otsuse tegemise ajal kehtinud TsMS § 231 lõiget 4 jättes põhjendamata, miks ta ei nõustunud kostja väidetega selle kohta, et hageja poolt näidatud lapsele tehtavate kulutuste maht on üle paisutatud. Samuti ei nähtu linnakohtu otsusest, missuguste hagiavaldusele lisatud tõendite põhjal jõudis kohus järeldusele, et lapsele tehtavad kulutused ulatuvad 30 000 – 40 000 kroonini kuus. Toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja tõenditena esitanud peamiselt koopiaid erinevatest ostutšekkidest, mis suurelt osalt kajastavad kogu leibkonna (sh täiskasvanute) vajadusteks tehtud igapäevakulutusi (toiduained jms) ning millest üksnes osaliselt on võimalik eristada alaealisele lapsele tehtud kulutusi (nt lasteaia arved, lastekaubad jm). Esitatud tõenditest ei nähtu ringkonnakohtu arvates, nagu oleksid käesoleval juhul lapse vajadused 15 – 20 korda suuremad keskmise alla 6-aastase lapse vajadustest (vastavalt Sotsiaalministeeriumi tellitud statistilisele uurimusele [kättesaadav veebilehel http://www.sm.ee/est/HtmlPages/lapse_kulud/$file/lapse_kulud.pdf] moodustavad aastatel 2004 – 2006 keskmise alla 6-aastase lapse kulud linnas 1875,00 krooni kuus).
  7. Vastavalt perekonnaseaduse (PkS) § 61 lõikele 2 tuleb lapsele mõeldud elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada kummagi vanema varalist seisundit ning lapse vajadusi. Kolleegiumi arvates tuleb seaduse mõtte kohaselt esimeses järjekorras lähtuda lapse tõendatud vajadustest, vanemate varaline seisund aga saab olla aluseks lapse vajadustel põhineva elatisemäära korrigeerimisel. Ringkonnakohus nõustub linnakohtu seisukohaga, mille kohaselt keskmisest jõukamas perekonnas on põhjendatud lapsele riigi keskmisega võrreldes suuremate kulutuste tegemine ning vanemate abielu lahutamine ja eraldi elama asumine ei tohiks üldjuhul kaasa tuua 3
(4)lapse harjumuspärase elatustaseme järsku langust.
  1. Kolleegium leiab esitatud tõendeid ja poolte seletusi kogumis hinnates, et lapse vajadused on tõendatud summas kokku 10 000 krooni kuus, sh kulutused toidule, lasteaiale ja õppe- ning huvitegevusele, rõivastusele, mänguasjadele ning puhkusele, arvestades lapse harjumuspärast elukorraldust. Asja materjalidest nähtuvalt on lapsele seni võimaldatud materiaalseid hüvesid keskmisest suuremas ulatuses, kusjuures üle poole nimetatud kulutuste mahust on moodustanud eralasteaia tasu.
  2. Poolte väited kostja varalise seisundi kohta on vastuolulised. Kolleegiumi arvates ei ole tõendamist leidnud, nagu oleks kostja sissetulek ja varaline seisund pärast abielu lahutamist ja ühisvara jagamist olulisel määral halvenenud. Nähtuvalt Tallinna Linnakohtu
  3. juuni 2005.a määrusest jagati ühisvara poolte kokkuleppel. Kostja ei ole põhistanud oma väiteid, mille kohaselt on tema majanduslikud võimalused pärast abielu lahutamist suures ulatuses kahanenud. Sellega seoses ei näe ringkonnakohus alust vähendada kostjalt väljamõistetava elatise suurust alla lapsele harjumuspärase elatustaseme tagamiseks vajaliku määra. Vaidlus puudub hageja varalise seisundi osas. Kolleegium leiab, et puudub alus lugemaks hageja varalist seisundit kostja omast oluliselt erinevaks.
  4. Kuna PkS § 49 kohaselt on vanemate kohustused oma laste suhtes võrdsed ning kohus ei näe alust kalduda vanemate kohustuste võrdsusest kõrvale nende varalise olukorra erinevuse tõttu, tuleb kostja kanda jätta pool lapsele tehtavate kulutuste mahust. Arvestades ka asjaolu, et hagejal tuleb tasuda saadavalt elatiselt tulumaksu, peab kolleegium põhjendatuks mõista kostjalt elatisena välja 5500 krooni kuus. Kostja poolt alates linnakohtu otsuse tegemisest viivitamatu täitmise korras tasutud elatist tuleb arvesse võtta ringkonnakohtu otsuse täitmisel.
  5. Apellant taotles vastustajalt kohtukulude väljamõistmist. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne nimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Tulenevalt kuni
  6. detsembrini 2005.a kehtinud TsMS § 60 lõigetest 3 ja 8 ei ole poolel õigust nõuda kohtukulude hüvitamist, kui pool ei ole esitanud enne kohtuvaidlusi kohtule kohtukulude nimekirja ja kuludokumente. Kuna apellant kohtule kohtukulude nimekirja ei esitanud, tuleb tema kohtukulud jätta apellandi enda kanda.
  7. Tulenevalt riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 ja kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 64 lg 1 ning § 60 lg 11 kuulub apellandilt riigituludesse väljamõistmisele 4500 krooni. Vastavas osas tuleb linnakohtu otsuses riigilõivu väljamõistmise kohta märgitut muuta. Linnakohtu poolt V. M.-ilt kohtukuluna postikulu 157,40 krooni väljamõistmise osas jätab ringkonnakohus linnakohtu otsuse muutmata. Kohtunikud: M. Klaar G. Kivinurm K. Kullerkupp 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.