2-05-158/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-05-158 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill
2. a, Tallinn Kohtukoosseis Ülle Jänes, Reet Allikvere ja Tiit Kollom Tsiviilasi M. V. hagi tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Saare Maakohtu 25.10.2005 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M. V. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg 23.03.2006, avalik kohtuistung Istungil osalenud isikud Apellant M. V., vastustaja E AS esindaja M. R. E AS vastu distsiplinaarkaristuse RESOLUTSIOON Tühistada Saare Maakohtu 25.10.2005 otsus osaliselt põhjenduste osas, arvestades hagi rahuldamata jätmisel ka käesolevas otsuses toodud põhjendusi. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Hagiavalduse asjaolud, hageja nõude põhjendus ja kostja seisukoht
3. E AS kui M. V. tööandja määras 21.10.2004 käskkirjaga M. V.le distsiplinaarkaristuse noomituse - tööle põhjuseta hilinemise eest 18.10.
4. Hageja ei nõustunud distsiplinaarkaristuse määramisega ning pöördus käskkirja vaidlustamiseks töövaidluskomisjoni. Töövaidluskomisjon jättis 16.12.2004 otsusega M. V. avalduse rahuldamata. M. V. ei nõustunud komisjoni otsusega ning esitas hagi kohtusse, paludes tühistada 21.10.2004 käskkiri, millega talle määrati distsiplinaarkaristuseks noomitus. Hageja asus seisukohale, et käskkiri on ebaseaduslik ja põhjendamatu, sest ta ei hilinenud tööle põhjuseta, vaid käis töövaidluskomisjonis, et saada täiendavat informatsiooni varasema töövaidluskomisjoni otsuse kohta, millega ta tööle ennistati. Ka käis ta kohtutäituri juures, saamaks teavet töövaidluskomisjoni otsuse täitmise kohta. Nimetatud isikute tööaeg langeb kokku hageja tööajaga, mistõttu ei saanud ta teha vajalikke käike väljaspool oma tööaega.
5. Hageja püüdis tööandjat oma abikaasa vahendusel teavitada, kuid see ei õnnestunud. Hageja abikaasa, kes töötab samuti kostja juures, püüdis hageja otsest ülemust hageja hilinemisest informeerida, kuid viimast tööl ei olnud. Hageja informeeris kohe peale tööle tulekut administratsiooni hilinemise põhjusest, kuid see jäeti tähelepanuta. Ka ei jäänud sel korral ükski klient teenindamata. Pealegi ei tutvustatud talle pärast tööle ennistamist töösisekorraeeskirja. Hageja arvates määras tööandja talle distsiplinaarkaristuse põhjusel, et ta nõudis tööle ennistamise järgselt endisi töötingimusi.
6. Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata. Hagejale oli töösisekorraeeskiri teatavaks tehtud allkirja vastu juba 09.05.2001 ja ta oli tööajast teadlik. Kuna hageja ennistati endisele ametikohale ja tema töölt eemalviibimise aja jooksul ei muutnud kostja töösisekorraeeskirja, puudus vajadus neid hagejale täiendavalt tutvustada. Väide, et hageja oli sunnitud pöörduma töövaidluskomisjoni ja kohtutäituri poole, ei ole piisav põhjendus töödistsipliini rikkumiseks. Sisuliselt ajas hageja töö ajal isiklikke asju, milleks tal ei olnud õigust ilma, et ta oleks sellest oma otsest juhti informeerinud. Hageja otsese ülemuse tööaeg algab kell 8.30, mistõttu ei viibinud ta kella 8.00 ajal klienditeeninduses. Hageja oleks saanud ülemust informeerida mobiiltelefoni teel, mille number on töötajatele avalikult kättesaadav. Hageja väited distsiplinaarkaristuse määramise ajendist on alusetud. Hagejale määratud noomitus ei ole vastuolus hagejapoolse süüteo raskusega, selle toimepanemise asjaolude ja tema eelneva käitumisega. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused
7. Saare Maakohus jättis hagi rahuldamata. Kohtuotsuse kohaselt ei ole hagi põhjendatud. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja töösisekorraeeskirja p 3.1 järgi on tööaja algus kell 8.
8. Kuigi hageja väitel ei tutvustatud talle tööle ennistamise järgselt töösisekorraeeskirja, pidi ta olema teadlik tööaja algusest. Hilinedes tööle 1,5 tunni võrra rikkus hageja nimetatud eeskirja ja töölepingu seaduse (TLS) § 50 p 2 nõudeid. Vaidlus on selles, kas hageja hilines tööle mõjuval põhjusel ja kas see rikkumine oli süüline. Kohus nõustus hagejaga, et asjaajamine hageja nimetatud ametiasutustes saab toimuda vaid hageja tööaja raames, sest nende tööaeg ühtib hageja omaga. Samas on põhjendatud kostja väide, et hageja oleks saanud asja ajada ka telefoni teel, mistõttu ei olnud tööle hilinemise põhjus mõjuv. Kohus leidis, et hageja tööle hilinemine ei toimunud seadusliku takistu tõttu. Hageja oleks pidanud töölt eemaloleku kooskõlastama tööandjaga, mida ta ei teinud. Ka tunnistaja M. K. (hageja abikaasa) ei pidanud tööandja informeerimist oluliseks. Tööandja küsimusele hageja viibimise kohta vastas tunnistaja, et hageja on arhiiviruumis. Samas ei olnud tunnistajal ka kohustust informatsiooni edastamiseks. Hageja oleks pidanud küsima tööandjalt luba tööle hilinemiseks. Hageja ei pidanud tööandja informeerimist oluliseks ega arvestanud, et suhted tööandjaga olid tema eelneva käitumise tulemusena teravnenud ja tema käitumine erilise tähelepanu all. Kohus hindas hageja käitumist nii töösisekorraeeskirja kui viisakusnõude rikkumisena ega pidanud põhjendatuks hageja väidet, et töösisekorraeeskirja p 4.4 järgi võis ta tööandjale teatada tööle ilmumist takistavatest asjaoludest tööpäeva lõpuni. Antud juhul puudusid objektiivsed asjaolud töösisekorraeeskirja p 4.1 mõistes. Hagejal puudus kohustus ilmuda konkreetsel ajal vastavasse asutusse. Tõendamist leidis, et kõnealusel päeval ei täitnud hageja klienditeenindaja ülesandeid, vaid töötas arhiivis ning tema puudumine ei takistanud klienditeeninduse tööd. Samas soovisid Tallinnast tulnud tööandja esindajad hagejaga kohtuda, et lahendada hagejaga tekkinud eriarvamusi seoses tööle ennistamisega.
9. Kohtu hinnangul on hageja distsiplinaarsüütegu tõendatud ning karistuse määramine selle eest seaduslik. Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) §-s 3 on sätestatud distsiplinaarkaristused. Sama seaduse § 8 lg-te 1 ja 2 kohaselt ei tohi distsiplinaarkaristus olla ilmses vastuolus süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ning töötaja eelneva 2 käitumisega Tööandja ei ole distsiplinaarkaristuse valikul seotud §-s 3 sisalduva karistuste loetlemise järjekorraga. Töötaja väljendas oma käitumisega ilmset lugupidamatust tööandja suhtes, jättes omavoliliselt õigeaegselt tööle ilmumata, mistõttu oli distsiplinaarkaristuse määramine põhjendatud ja selle raskus (noomitus) ei ole vastuolus süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ja töötaja eelneva käitumisega. Hageja on korduvalt näidanud üles ilmselget allumatust tööandja korraldustele, keeldudes töötamast teises tööruumis ja jättes õigeaegselt tööle ilmumata. Antud juhul oli hagejale distsiplinaarkaristuse määramine seaduslik ja selle tühistamiseks puudub alus. Apellatsioonkaebuse põhjendused
10. Hageja palub apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta kohtukulud, s.h apellatsioonimenetluse kulud vastustaja kanda. Apellandi arvates oleks pidanud kohus distsiplinaarkaristuse määramise tühistama ainuüksi seetõttu, et vaidlusalusel päeval ei töötanud hageja klienditeenindajana, vaid oli suunatud korrastama arhiivi, mida kinnitas ka hageja otsene ülemus (tl 107). Seega on hagejapoolne töödistsipliini rikkumise tagajärg ära langenud. Ka leidis tõendamist, et hageja ei puudunud töölt põhjuseta, vaid tööle hilinemise põhjustas kostja seadusvastane käitumine, mille tõttu oli hageja sunnitud vastavate ametkondade poole pöörduma. Kuna hageja otsene ülemus ei olnud tööaja alguseks tööl, ei saanud hageja teda hilinemisest informeerida. Tõendatud pole, et hageja oleks tööandja vastu avaldanud ilmset lugupidamatust. Kohus ei arvestanud TDVS § 23 lg-s 2 sätestatud nõudega, et arvestada tuleb ka töötaja eelnevat käitumist. Hageja ei ole varem distsiplinaarüleastumisi toime pannud, ka ei ole tööandja töötajaid tööle hilinemise eest varem karistanud. Ka tunnistaja T. P. möönis, et karistuse määramise võisid kaasa tuua vaidlused ja arusaamatused, mis olid seotud hageja tööle ennistamisega. Vastus apellatsioonkaebusele
11. Kostja peab maakohtu otsust õigeks ning kaebust põhjendamatuks. Hageja hilines 18.10.2004 tööle põhjuseta, ajades oma isiklikke asju, tuues ettekäändeks kostja tegevuse ebaseaduslikkuse. Tegemist ei olnud ootamatu takistusega, seega vabandatava põhjusega. Hageja oleks pidanud hea seisma selle eest, et tööandjat oleks puudumisest informeeritud. Hageja ilmus tööle alles pärast seda, kui tööandja esindajad, kes olid spetsiaalselt hagejaga kohtumiseks Saaremaale tulnud, teda otsisid. Hageja distsiplinaarkorras noomitusega karistamine ei ole vastuolus töötajapoolse süüteo raskusega, selle toimepanemise asjaolude ning töötaja eelneva käitumisega. Määravaks oli ka hageja suhtumine toimunusse. Konflikti olemasolu ja vaidlus otsuse täitmise - tööle ennistamise küsimuste - üle ei vabanda töötaja töödistsipliini rikkumist. Arusaamatused pärast tööle ennistamist on tekkinud töötaja keeldumisest asuda tööle klienditeenindajana põhjendusel, et talle ei võimaldatud töötada endises kabinetis. Ringkonnakohtu seisukoht
12. Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et kaevatav kohtuotsus on lõppjäreldustes õige, kuid otsuse põhjendustest tuleb välja jätta hinnang hageja subjektiivsele suhtumisele tööandjasse. Seetõttu tuleb kohtuostus tühistada osaliselt põhjenduste osas, arvestades hagi rahuldamata jätmisel ka käesolevas otsuses toodud põhjendusi.
13. Asjas on tuvastatud, et hageja hilines 18.10.2004 tööle 1,5 tundi, sellest eelnevalt oma tööandjat teavitamata. Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et hageja hilinemine ei olnud põhjustatud ootamatust asjaolust, millest hagejal ei olnud võimalik kostja esindajat eelnevalt teavitada. Hageja viidatud põhjus võib vabandada küll vajadust hilineda, kuid ei ole hinnatav 3 hilinemisest mitteteatamise mõjuva põhjusena. Asjaolu, et hagejal tekkis vajadus selgitada tööle ennistamisega (otsuse täitmisega) seotud küsimusi, ei võimalda anda toimunule teistsugust hinnangut. Seadusest ja töösisekorraeeskirjast tulenevalt lasus hagejal töötajana kohustus informeerida töölt lahkumisest (hilinemisest) oma tööandjat. Ka see, et hilinemise vajadus oli väidetavalt seotud kostja varasema tegevusega, ei anna alust järelduseks, et hageja ei pidanud tööle hilinemisest oma vahetut ülemust (juhti) informeerima. Seetõttu ei oma käesolevas asjas ka tähtsust, kas kostja on täitnud töövaidluskomisjoni otsust hageja tööle ennistamise kohta või mitte. Kostja ei ole väitnud, et hagejal ei olnud õigust vastavaid ametiasutusi külastada ega keeldunud lubamast tal selleks töökohalt lahkuda. Seda ei ole väitnud ega tõendanud ka hageja. Sellest tulenevalt on õige maakohtu järeldus, et hageja rikkus töökohustusi (töösisekorra nõudeid), mille eest oli kostjal õigus määrata karistus. Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles osas, et hagejale määratud distsiplinaarkaristus on vastavuses süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ja töötaja eelneva käitumisega. TDVS §-st 3 tulenevalt on noomitus kergeim distsiplinaarkaristus. Kohtul ei olnud alust järeldada, et antud üleastumise - 1,5 tunnise hilinemise - puhul ei ole selle määramine põhjendatud. Kuid kohtuotsuse põhjendustest tuleb välja jätta maakohtu hinnang hageja käitumisele, mille kohaselt väljendas hageja tööle õigeaegselt ilmumata jätmisega ilmset lugupidamatust tööandja suhtes ning näitas üles ilmselget allumatust tööandja korraldustele. Asjaolu, et hageja pidas piisavaks kostja pärastist teavitamist, ei anna alust selliseks hinnanguks.
14. See, et hageja ei töötanud karistuse määramise ajal tegelikult klienditeenindajana, kuigi käskkirjas sellele viidati, ei võimalda järeldada töödistsipliini rikkumise (tagajärje) puudumist ega too kaasa käskkirja tühistamist, nagu väidab apellant. TDVS § 2 p 1 kohaselt on distsiplinaarsüüteoks TLS §-des 48 ja 50 nimetatud kohustuste töötajapoolne süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine. Etteteatamata hilinemine tööle on selliseks rikkumiseks ning tööandjal on õigus määrata selle eest karistus. Seadusest ei tulene nõuet, et rikkumise eest võib töötajat karistada vaid teatud tagajärje saabumisel. Küll sõltub tagajärje raskusest karistuse valik. Distsiplinaarkaristusena noomituse määramine ei eelda raske tagajärjega üleastumist. Apellandi kohtukõne teesides sisalduv väide, et karistuse määramise käskkirja koostamise ajal puudus poolte vahel tööleping ning töövaidluskomisjoni otsus ei olnud veel jõustunud, ei ole korrektne. Töövaidluskomisjoni otsus töötaja tööle ennistamise kohta kuulub täitmisele koheselt. Asjas esitatud tõenditest nähtuvalt oli hageja faktiliselt ka tööle asunud (millisele ametikohale ja kas sellega oli töövaidluskomisjoni otsus nõuetekohaselt täidetud, ei ole käesoleva vaidluse ese). Asjaolu, et hageja suunati kostja korraldusel ajutiselt tööle arhiivi, ei võimalda teha apellandi soovitud järeldust. Poolte töösuhe oli taastunud, mistõttu pidi hageja järgima töösisekorra nõudeid. Ü.Jänes R.Allikvere T.Kollom 4