2-03-392/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-03-392 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2006.a, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Ülle Jänes, liikmed Ulvi Loonurm, Ande Tänav Tsiviilasi Vaidlustatud kohtulahend AS-i P hagi OÜ R vastu 202 400 krooni saamiseks ning OÜ R vastuhagi AS P vastu 240 000 krooni saamiseks Tallinna Linnakohtu 24.03.2005 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS-i P ja OÜ R apellatsioonkaebused Kohtuistungi toimumise aeg
2. juuni
3. a, avalik kohtuistung Istungil osalenud isikud AS P esindajad K. L. ja adv Ain Kiis, OÜ R esindajad A. V., R. P. ja adv Andres Hallmägi RESOLUTSIOON Tühistada Tallinna Linnakohtu 24.03.2005 otsus hagi osalise rahuldamata jätmise ning vastuhagi rahuldamise osas, ühtlasi jaotada ümber kohtukulud. Hagi rahuldada osaliselt, suurendades väljamõistetud summat 49 480 krooni võrra, ning vastavalt sellele sõnastada otsuse resolutsioon. Vastuhagi jätta rahuldamata. Välja mõista OÜ-lt R AS P kasuks 184 000 (ükssada kaheksakümmend neli tuhat) krooni ning kohtukulud 37 578 (kolmkümmend seitse tuhat viissada seitsekümmend kaheksa) krooni. Hageja apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt, kostja apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
4. AS P palus 17.07.2003 esitatud hagis OÜ-lt R välja mõista lepinguliste tööde eest tasu summas 184 000 krooni ja kohustuste täitmisega viivitamise eest lepingust tuleneva viivise 18 400 krooni, seega kokku 202 400 krooni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 05.11.2002 alltöövõtulepingu, mille järgi hageja kohustus
5. novembriks
6. a valmistama ja paigaldama Pärnu Kontserdimaja siseuksed. Töö lõpetamisel novembris 2002 esitas hageja kostjale tööde üleandmis-vastuvõtmisakti. Kostja keeldus töö eest maksmast, väites, et hageja ei ole lepingujärgseid töid objektil lõpetanud ja töö on ebakvaliteetne. Kostja rahuldas osaliselt hageja 21.04.2003 pretensiooni 434 000 krooni saamiseks, tasudes hagejale 250 000 krooni. Tööde üleandmis-vastuvõtmisakti dateeris ja allkirjastas kostja alles 08.05.
8. Kostja ei tunnistanud hagi ja esitas vastuhagi 240 000 krooni suuruse viivise saamiseks. Kostja väitel ei lõpetanud hageja töid tähtaegselt. Kostja teavitas hagejat töö puudustest 02.12.2002, 20.01.2003 ja 18.02.
9. Kostja informeeris hagejat 30.04.2003 alltöövõtulepingu täitmise probleemidest, teavitades hagejat viivise suurusest. Hageja kõrvaldas puudused ja lõpetas tööd 07.05.2003, kostja aktsepteeris hageja tööd 08.05.
10. Tööde lõpetamise hetkeks oli hagejal kogunenud üle 550 000 krooni viivist, millest kostja nõudis vastuhagis 240 000 krooni.
11. Hageja ei tunnistanud vastuhagi. Hageja tegi lepingus ettenähtud töö õigeaegselt, seega on kostja viivisenõue alusetu. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused
12. Tallinna Linnakohus rahuldas vastuhagi täielikult ja hagi osaliselt. Kohus rahuldas hagi osaliselt, vähendades lepingujärgse töö eest ettenähtud tasu 60 800 krooni (10% 608 000 kroonist) võrra, mõistes kostjalt välja 123 200 krooni, liites sellele juurde lepingust tuleneva viivise 12 320 krooni. Seega rahuldas kohus hagi kokku summas 135 520 krooni. Vastuhagi pidas kohus põhjendatuks terves ulatuses, s.o summas 240 000 krooni. Nõuete tasaarvestuse tulemusel mõistis kohus hagejalt kostja kasuks välja 104 480 krooni ja kohtukulud.
13. Linnakohus tuvastas, et töid lepingu lõpptähtajal, s.o 26.11.2002, üle ei antud. Kohtuotsuse kohaselt on töö tähtaegselt lõpetamata jätmine tõendatud pooltevahelise kirjavahetusega, milles kostja teavitas hagejat puudustest, kirjeldas puudusi ja küsis töö lõpetamise kohta, ning Pärnu Kontserdimaja ettepanekuga tasuda hagejale võlg, kuna hageja on kinnitanud oma valmidust kõrvaldada töös tekkinud puudused. Hageja rikkus võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 636 sätestatud asja üleandmise kohustust, tellija alusetu keeldumine töö vastuvõtmisest (VÕS § 638) ei ole tõendatud. Kostjal puudus tellijana kohustus tasuda hagejale lepingus kokkulepitud, kuid tegemata tööde eest lepingus märgitud tööde lõpptähtajal, kuna tööd olid sel ajal üle andmata ja puudustega. Tõendatud on, et tööd võeti vastu 08.05.
14. Seega on kostjal õigus vähendada lepingu järgi tasutavat summat lepingus kokkulepitud määras. Apellatsioonkaebuste põhjendused
15. Hageja AS P palub apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistada ulatuses, millega rahuldati vastuhagi summas 240 000 krooni ja jäeti hagi osaliselt rahuldamata, ning teha selles osas uus otsus, millega rahuldada hagi summas 202 400 krooni tervikuna ning jätta vastuhagi rahuldamata.
16. Hageja valmistas ja paigaldas Pärnu Kontserdimajja siseuksed lepingus ettenähtud tähtajaks, s.o 26.11.
17. Kostja keeldus tööde üleandmis-vastuvõtmisakti allkirjastamast. Kostja 02.12.2002 teade on üldsõnaline ja hageja ei saanud selle alusel töid teha. 20.01.2003 ja 18.02.2003 teadetes õigustab kostja tööde eest mittetasumist. Tellija oli hageja tööga rahul. Lepingu p 13.2 kohaselt hakkas objekti üleandmise päevast kulgema lepingujärgsete tööde osas garantiitähtaeg, garantii kehtib üksnes lõpetatud tööde osas. Peatöövõtja andis Pärnu Kontserdimaja ehitustööd tellijale üle 20.01.2003 aktiga, samal päeval anti II etapis kasutusluba kogu Pärnu Kontserdimajale. Järelikult pidid tööd olema selleks ajaks lõpetatud ning hakkas kehtima ehitaja garantiitähtaeg. Kohtu järeldus, et hageja andis lepingujärgsed tööd kostjale üle alles 08.05.2003, on vastuolus asjas kogutud tõenditega. Kostjal oli lepingu p 14.2 kohaselt õigus teha hageja tööde kohta tööde üleandmis-vastuvõtmisakti märkusi, mitte keelduda tööde vastuvõtmisest. Hageja tõendas, et ka teised alltöövõtjad ei saanud 2 Pärnu Kontserdimaja ehitusel tehtud tööde eest oma tasu kätte. Kohus jättis tähelepanuta, et lepingu p 14 kohaselt oli tööde üleandmis-vastuvõtmisakti akteerimine poolte ühine kohustus. Pärnu Kontserdimaja kasutusluba tõendab, et hageja teostatud tööd vastasid kvaliteedinõuetele ja olid tähtaegselt lõpetatud. Ehituspäeviku sissekannetele toetuvalt kinnitas Eesti Kontsert, et AS P lõpetas kontserdimaja siseuste paigaldamise 25.11.
19. Kohus väljus otsuse tegemisel hagi lahendamise piiridest, tehes otsuse nõude kohta, mida ei esitatud. Kostja ei esitanud nõuet, mille kohaselt tuleks tööde eest ettenähtud tasu 10% ulatuses vähendada. Vaatamata sellele vähendas kohus lepingu p 12.7 alusel tööde eest tasuna kostjalt hageja kasuks väljamõistetud summat 10% lepingu maksumusest, s.o 60 800 krooni võrra.
20. Kostja R OÜ palub apellatsioonkaebuses kohtuotsust muuta ja jätta hagi rahuldamata. Lepingu p 12.7 kohaselt on tellijal õigus vähendada lepingu järgi tasumisele kuuluvat summat 10% lepingu kogumaksumusest ja 0,5% iga viivitatud päeva eest. Seega võis kostja lisaks 10% hagejale vähem maksta 0,5% iga viivitatud päeva eest. Sellest tulenevalt arvestas kostja hagejale viiviseid seisuga 30.04.2003 summas 554 750 krooni, mida hageja kohtumenetluse käigus ei vaidlustanud. Vastused apellatsioonkaebustele
21. Pooled vaidlevad teineteise apellatsioonkaebustele vastastikku vastu ning paluvad jätta need rahuldamata. Menetluse edasine käik
22. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 28.09.2005 otsusega Tallinna Linnakohtu otsuse osas, millega linnakohus rahuldas vastuhagi täielikult ja jättis hagi osaliselt rahuldamata. Ringkonnakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 202 400 krooni ja jättis vastuhagi rahuldamata. OÜ R kassatsioonkaebuse alusel tühistas Riigikohtu tsiviilkolleegium 28.03.2006 otsusega Tallinna Ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohus ei nõustunud ringkonnakohtu seisukohaga, et vaidluse esemeks ei olnud töö kvaliteet (sellega seotud asjaolusid tuleb asja uuel läbivaatamisel tuvastada). Ringkonnakohtu seisukoht
23. Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud asja materjaliga, leiab, et kaevatav kohtuotsus tuleb tühistada hagi osalise rahuldamata jätmise ning vastuhagi rahuldamise osas. Hageja nõue töö eest tasu saamiseks summas 184 000 krooni tuleb rahuldada tervikuna, viivise osas jätab kohus hageja nõude rahuldamata. Vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt sellele jaotab ringkonnakohus ümber ka kohtukulud.
24. 05.11.2002 sõlmitud alltöövõtulepinguga võttis hageja endale kohustuse valmistada ja paigaldada Pärnu Kontserdimaja 29 siseust, mille eest kostja kohustus maksma tasu. Lepingu lõpptähtajaks määrati 26.11.
25. Poolte vahel ei olnud vaidlust selles, et lepingu maksumuseks oli 634 000 krooni, millest jäi kostjal tasumata 184 000 krooni (vastuses hagile on kostja kinnitanud, et nimetatud summa on „kinni peetud“ - t.l 47-48). Esimese astme kohus leidis õigesti, et hagejal on õigus saada tehtud töö eest tasu, kuid vähendas seda ebaõigesti 10% võrra. Kolleegium nõustub hageja apellatsioonkaebuse sellekohase väitega. Kostja ei olnud sellist nõuet esitanud, mistõttu ei olnud kohtul alust vähendada lepingu p-le 12.7 (algses, parandamata tekstis p 12.5) tuginedes kostjalt hagi alusel väljamõistetavat 3 tasu 10% võrra. Kostja vastuväited tuginesid eelkõige asjaolule, et hageja poolt tehtud töö oli puudustega, mistõttu hilines selle üleandmine-vastuvõtmine, mis omakorda andis õiguse nõuda leppetrahvi (t.l 47-48). Kostja oli oma soovi tasu vähendamiseks küll väljendanud, kuid lülitanud kõnealuse summa vastuhagi moodustanud nõude hulka. Nii vastuses hagile kui vastuhagis nimetas kostja omapoolse nõude arvestuslikuks aluseks lepingu p 12.7, mille kohaselt, kui töövõtja ei ole töid õigeaegselt lõpetanud ja tellijale üle andnud, on tellijal õigus vähendada lepingu järgi tasumisele kuuluvat summat 10% ulatuses lepingu maksumusest ja 0,5% iga viivitatud päeva eest. Kostja väitel oli tööde lõpetamise ajaks kogunenud viivist 550 000 krooni, millest ta vastuhagis nõudis 240 000 krooni. Kuigi kostja täpset arvestust ei lisanud, nähtub asja materjalist, et nõue hõlmas ka kõnealust 10%. Kostja 30.04.2003 vastuses hageja pretensioonile on toodud arvestus, mille kohaselt on „kogunenud hilinemisviivis“ 554 750 krooni (t.l 13). Selle kohaselt koosneb nimetatud summa 491 350 kroonist (634 000 x 0,5% x 155 päeva) ja 63 400 kroonist (10% 634 000 kroonist). Seetõttu ei olnud kohtul alust vähendada hagetud põhivõlga veelkord nimetatud osa võrra ning kohtuotsus on selles osas ebaõige.
26. Eeltoodud põhjustel on väär ka kostja apellatsioonkaebuses sisalduv soov, et kohus jätaks hageja nõude tervikuna rahuldamata. Asja materjalist nähtuvalt arvestas kostja lepingujärgse tasu 184 000 krooni kinnipidamisel omapoolset nõuet (vastus hagile - t.l 47-48), mis sisuliselt tähendas nõuete tasaarvestamist ehk kostja poolset põhivõla tunnistamist. Kuna kostja esitas vastuhagi, mis oli suunatud hageja nõude tasaarvestamisele, ei olnud kohtul alust arvestada nii hagi rahuldamata jätmisel kui vastuhagi rahuldamisel ühte ja sama põhjendust. Kui kostja formuleeris oma tasaarvestatava nõude vastuhagina, ei saanud selles sisalduvat nõuet arvestada hagi põhjendatuse üle otsustamisel ega jätta hagi vastuhagi põhjendustele tuginedes rahuldamata. Kostja kaebuse viide lepingu p-le 12.7, mille kohaselt ei piirdu tellija õigus vähendada tasumisele kuuluvat summat 10%-ga, vaid sellele lisandub igapäevane 0,5%, ning taotlus jätta sel põhjusel hagi rahuldamata, on vastuolus käesoleva vaidluse olemusega. Pealegi on kostja kinnitanud oma vastuses hageja apellatsioonkaebusele (t.l 115-117) ka ise veelkord, et tugines vastuhagis lepingu p-s 12.7 kokkulepitud sanktsioonile.
27. Vastuhagi lahendamiseks tuli kohtul tuvastada, kas kostjal oli õigus nõuda lepingus ettenähtud sanktsiooni kohaldamist (tasumisele kuuluva summa vähendamist). Lepingu p-st 12.7 tulenevalt oli tellijal õigus juhul, kui töövõtja ei ole tööd õigeaegselt lõpetanud ja tellijale üle andnud, vähendada lepingu järgi tasumisele kuuluvat summat. Pooled vaidlesid selle üle, kas lepingujärgne töö oli tähtajaks teostatud ning tellijale üle antud või mitte. Kostja asus seisukohale, et puuduste tõttu ei olnud tööd võimalik vastu võtta ning et tegelik töö üleandmine toimus alles 08.05.
28. Hageja seevastu väitis, et andis töö tellijale üle tähtaegselt ning vead, mis vajasid parandamist, ei andnud kostjale õigust keelduda töö vastuvõtmisest ning tasu maksmisest. Kolleegium ei nõustu linnakohtuga, nagu oleks asjas tõendatud, et hageja ei lõpetanud töid tähtajaks ega andnud neid kokkulepitud lõpptähtajal kostjale üle, vaid tegi seda alles 08.05.
29. Asjaolu, et pooled ei ole lepingu p-s 14.1 ettenähtud aktile enne nimetatud kuupäeva alla kirjutanud, viimast ei kinnita. Ka ei olnud kohtul alust viidata vastavas põhjenduses tõendite puudumisele üleandmis-vastuvõtu akti kostjale esitamise kohta. Sellele asjaolule kostja ei tuginenud. Esimese astme kohtu menetluses ei väitnud kostja kordagi, et töö vastuvõtmata jätmise põhjuseks oli akti puudumine. Vaidlust selle üle, et kostja ei allkirjastanud tööde kohta koostatud akti seetõttu, et pidas töid ebakvaliteetseks, poolte vahel ei olnud. Kostja ei ole oma vastuses hagile ega vastuhagis tööde vastuvõtmata jätmist põhjendanud akti puudumisega. Viidet sellele asjaolule ei sisalda ka kohtuistungite (s.h eelistungite) protokollid. Seetõttu ei pidanud 4 hageja lepingu p-s 14.1 ettenähtud akti üleandmist tõendama. Sel põhjusel ei olnud kohtul alust tugineda VÕS §-le 636 ja lepingu p-le 14 ning väita, et kostja ei täitnud asja üleandmiskohustust.
30. Otsustamaks kostja nõude põhjendatuse üle vajab seetõttu kontrollimist, kas kostjal oli õigus hageja tehtud töö vastuvõtmisest keelduda. VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Lepingu p 14.1 kohaselt toimus tööde vastuvõtmine sellekohase üleandmis-vastuvõtu akti allkirjastamisega, kusjuures p 14.3 nägi ette tellija kohustuse akti tagasilükkamist 7 päeva jooksul esitatud kirjaliku reklamatsiooniga põhjendada. Vaidlust ei ole selles, et 02.12.2002 saatis kostja hagejale kirja töös esinenud puuduste kohta. Kolleegium nõustub hageja seisukohaga, et kostja esitatud põhjendustes märgitud üldsõnalised väited puuduste kohta ei võimalda pidada tehtud tööd niivõrd puudulikuks, et seda ei saanud vastu võtta. Nimetatud kirjast ei nähtu ühtegi konkreetset puudust, vaid see sisaldab emotsionaalseid umbmääraseid väiteid, nagu näiteks „…olenemata viimaste päevade jõupingutustest, enamus uksi ikka ei käi korralikult…“ või et „…osad uksed on valele kõrgusele paigaldatud; enamus ustel on tihendid puudu või valesti paigaldatud…“ või et „…uste valmistamisel ja paigaldamisel on tekitatud ustele ridamisi igasuguseid defekte…“ jne. Kuigi asja materjalist nähtuvalt olid uksed nummerdatud ja individuaalselt eristatavad, ei ole ühtegi viidet konkreetsele puudusele. Pealegi on kirjas sisalduv väide, et osa uksi on paigaldamata, vastuolus kostja esindaja poolt kohtus avaldatuga. 17.06.2004 eelistungil (protokoll t.l 50) oli kostja seisukohal, et pooled ei vaidle selle üle, et uksed olid ees, vaid selle üle, kas need ka toimisid (vastuväide hageja taotlusele tunnistaja A. M. kohtusse kutsumiseks). Hageja ei vaielnud vastu, et esines vigu, mis parandati (ustele kehtis garantii).
31. Lepingu p 14.5 nägi ette, et töö kvaliteetsuse hindamiseks on vaidluse korral pooltel õigus kaasata sõltumatu ekspert. Kostja, väites küll tehtud töö ebakvaliteetsust, seda võimalust ei kasutanud. Kuigi asjas esitatud tõenditest nähtuvalt oli poolte vahel vaidlus töö kvaliteedi üle, ei ole kumbki pool näidanud initsiatiivi tegeliku olukorra fikseerimiseks. Sellest tulenevalt võib järeldada, et kostja ei järginud töö vastuvõtmisest keeldumisel lepingust tulenevaid nõudeid, mistõttu ei ole võimalik tema vastuhagi rahuldada ja töö eest ettenähtud tasu vastuhagis soovitud ulatuses vähendada (kostja esitatud hilisem kirjavahetus ei võimalda anda lepingu nõuete täitmisele teistsugust hinnangut). Samal põhjusel ei kuulu rahuldamisele ka hageja nõue viivise saamiseks. Tööde üleandmisel - vastuvõtmisel ei järginud mõlemad pooled lepingust tulenevaid nõudeid, mistõttu ei ole lepingu p-des 12.4 ja 12.7 ettenähtud sanktsioonide kohaldamiseks alust.
32. Kohtukulude jaotamisel tuleb juhinduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 ning kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg-test 1 ja 8, mille kohaselt jäävad kohtukulud selle poole kanda, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus rahuldab hageja apellatsioonkaebuse enamuses osas ning jätab kostja kaebuse rahuldama, tühistades esimese astme kohtu otsuse osaliselt hagi rahuldamata jätmise ja vastuhagi rahuldamise osas, peab kostja hageja kohtukulud hüvitama. Hagiavalduselt tasutud riigilõivust peab kostja hüvitama 11 000 krooni, hageja poolt apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust tuleb kostja kanda jätta 16 000 krooni (hageja vaidlustas kohtuotsust summas 306 880 krooni (66 880 + 240 000), millest ringkonnakohus rahuldab kaebuse ja muudab esimese astme kohtu otsust hagi osas 49 480 krooni võrra (suurendades selle võrra hagi rahuldatud osa) ning vastuhagi 240 000 krooni osas). Seega tuleb kostjalt välja mõista 5 kahes kohtuastmes tasutud riigilõivust 27 000 krooni. Ka hageja õigusabi kulud mõistab ringkonnakohus välja kostjalt, sest käesoleva otsuse tulemusel rahuldatakse hageja nõue enamuses osas ning jäetakse kostja nõue rahuldamata. Kuna esimese astme kohtus pooled õigusabikulude hüvitamist ei nõudnud, siis kuuluvad hüvitamisele hageja poolt ringkonnakohtule esitatud vastavas taotluses sisalduvad hilisemad kulutused, samuti kassatsioonimenetluses kantud kulud. Hageja soovis saada kulutuste hüvitamist (t.l 118) summas 22 120 krooni (25 tunni eest, millest 17 tundi hõlmab esimese astme kohtu menetluses osutatud teenust), millest 7078 krooni mõistab kohus välja kostjalt. Riigikohtule esitatud taotluse kohaselt oli hageja vastavate kulutuste suuruseks 3500 krooni, mis tuleb samuti kostjalt välja mõista. Seega kuuluvad hüvitamisele hageja kohtukulud kogusummas 37 578 krooni. Nimetatud summa tuleb kostjalt välja mõista. Ü.Jänes U.Loonurm A.Tänav 6