← Eesti

2-06-22190/8

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-06-22190 Määruse tegemise aeg ja koht

  1. detsember
  2. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi N. K. avaldus V. A. eestkoste määramiseks Menetlustoiming Eestkostja määramine Kohtuistungi toimumise aeg
  3. detsember
  4. a Menetlusosalised Avaldaja: N. K. (IK…; elukoht: …) Eestkosteasutus: Kohtla-Järve Linnavalitsus (RK …; asukoht: Keskallee 19, Kohtla-Järve 30395) Eestkosteasutuse esindaja: V.M. (IK…) Puudutatud isik: V. A. (IK…; registrijärgne elukoht: …) Puudutatud isiku esindaja: Vandeadvokaadi abi I. G., OÜ Ida-Viru Advokaadibüroo Resolutsioon Avaldus rahuldada. Seada V. A. (IK…) üle piiratud teovõime tõttu eestkoste kuni
  5. detsembrini
  6. a ning määrata tema eestkostjaks N. K. (IK…), kellele anda esindusõigus eestkostetava V. A. suhtes kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel. V. A. ei või iseseisvalt teha tehinguid ning kohus tunnistab ta ühtlasi valimisõiguse osas teovõimetuks, mille tagajärjel kaotab V. A. hääleõiguse. 1 Kohtumäärus tehakse avalikult teatavaks
  7. detsembril
  8. a kell 16.00 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD
  9. N. K. esitas kohtule avalduse eestkostja määramiseks tema emale V. A. Avalduse kohaselt on V. A. progresseeruv nõdrameelsus. V. A. ei ole võimeline iseseisvalt tegema mingeid tehinguid ning ei tule iseseisvalt eluga toime.
  10. Avaldaja palub end määrata V. A. eestkostjaks.
  11. Kohus määras kohtupsühhiaatriaekspertiisi, kuna puudusid andmed isiku vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire kohta. V. A. suhtes teostati 13.10.
  12. a SA Ahtme Haigla ekspertarstide-psühhiaatrite poolt kohtupsühhiaatriline ekspertiis. KOHTUISTUNG
  13. Kohtuistungil avaldaja toetas avaldust.
  14. Eestkosteasutuse esindaja vastuväiteid selles, et V. A. esitanud. eestkostjaks määratakse N. K., ei
  15. Puudutatud isiku V. A. esindaja avaldusele vastuväiteid ei esitanud, leides, et puudutatud isik vajab eestkostet ning eestkoste seadmine on puudutatud isiku huvide kaitseks vajalik. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  16. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
  17. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega.
  18. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist (tl 30-31) nähtub, et V. A. pöördus psühhiaatri poole alates
  19. aastast ning kuni
  20. aastani diagnoositi tal neurasteenia.
  21. aastal sattus V. A. esmakordselt psühhiaatriahaiglasse, tal esinesid unehäired, kuulmis- ja nägemispetted, rahutus. Haiglas sai ta pikemat aega ravi, meelepetted taandusid, kuid jäid mälu ja intellekti häired, mõttekäigu häired ja desorientatsioon. Diagnoosiks oli orgaaniline hallutsinoos.
  22. aastal vormistati V. A. tähtajatu raske puue, kuna tema mälu ja intellektuaalsed võimed ei taastunud ning ta vajas igapäevast juhendamist ja valvet.
  23. aastal sattus V. A. taas psühhiaatriahaiglasse.
  24. aasta aprillis määrati talle sügav puue tähtajatult, lisaks psüühikahäiretele tekkisid V. A. 2 füüsilised tervisehäired, mille tõttu ta vajas ööpäevaringset hooldust ja järelvalvet, seetõttu viibib uuritav vanadekodus. Ekspertiisi tegemise ajal ei olnud uuritav vastama kõige lihtsamatele küsimustele ning vestles oma meelepetetega. Aktiivsest praktilisest elust on V. A. välja langenud, ei orienteeru ajas, kohas ega situatsioonis, tal esinevad nägemis- ja kuulmispetted, mille mõjul ta aktiivselt tegutseb ning mille suhtes tal puudub kriitika, tal esineb mõjutusluul. Oma psüühilise seisundi tõttu (aterosklerootiline nõdrameelsus kaasuvate kuulmis- ja nägemismeelepetetega) ei ole ta kestvalt võimeline aru saama oma tegudest ega neid juhtima.
  25. Vastavalt TsMS § 520 lg 1 kohus määrab eestkoste seadmise menetluseks piiratud teovõimega täisealisele isikule esindaja, kui see on isiku huvides vajalik. Viru Maakohtu 15.09.
  26. a määrusega oli V. A. määratud esindajaks advokaat riigi arvel.
  27. TsMS § 525 lg 3 kohaselt kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. Avaldaja, kes on V. A. tütar, on andnud nõusoleku eestkostjaks määramise kohta.
  28. Vastavalt TsMS § 524 lg 1, kohus kuulab isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Kohtunik ja puudutatud isiku esindajal ei õnnestunud V. A. ära kuulata 15.11.
  29. a Kohtla-Järve Vanurite Hooldekodus, temaga ei õnnestunud kõnekontakti saada ning ta ei olnud võimeline oma tahet avaldama.
  30. TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise; lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui kolm aastat määruse tegemisest alates; lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse.
  31. Kohus määrab V. A. eestkostjaks N. K. kuni 12.12.2009.a, seejärel kuulub otsustamisele eestkoste lõpetamise või pikendamise. V. A tuleb keelata kõikide tehingute tegemine ilma eestkostja nõusolekuta.
  32. Kohus selgitab avaldajale, et perekonnaseaduse (PkS) § 98 lg 1 kohaselt on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja ning sama paragrahvi
  33. lõike järgi on eestkostja kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest.
  34. Eestkostjal on tehingute tegemine piiratud tulenevalt PkS §-st 99 ning keelatud tulenevalt PkS §-st
  35. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 520 lg 1, § 524 lg 5, § 525 lg 1, § 526, § 661 lg 2, rahuldab kohus avalduse. Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.