2-05-211/2

1 2 – 05 – 211 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus: Viru Maakohus Kohtunik: Johannes Külaots Otsuse tegemise aeg ja koht: „28“novembril 2006.a. Jõhvi linnas Tsiviilasja number: 2 – 05 – 211 Tsiviilasi: N G hagi A G vastu elatise nõudes; Menetlusosalised ja nende esindajad: Hageja: N G (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Hagejal lepinguline esindaja käesolevas menetluses puudub; Kostja: A G (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Kostjal lepingulist esindajat käesolevas menetluses ei ole; Alaealine laps (ülalpidamist vajav täisealine): J G (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Kohtuistungi toimumise aeg: „09“oktoober 2006.a. Kohtuistungist osavõtjad: Istungisekretär Laila Üleoja, tõlk, Vaike Hanni, hageja, N G ning kostja, A G; RESOLUTSIOON: Jätta N G hagi A G vastu, alaealise lapse, J G, ülalpidamiseks 3 000.- (kolm tuhat krooni ja 00 senti) kuus elatusraha nõudes, kõigi nõuete osas rahuldamata, kuna käesolevas vaidluses on olemas täitmisele kuuluv Ida – Viru Maakohtu tagaseljaotsus 07.novembrist 2005.a. (jõustunud: 02.veebruaril 2006.a.) (tsiviilasi nr.2 – 1944 / 2005 (uue numbriga 2 – 05 – 3373)), millega juba on mõistetud A G välja alaealise lapse J G ülalpidamiseks elatusraha 3 000.- krooni kuus N G kasuks. Kohtukulude jaotus: Kõik kohtukulud käesolevas tsiviilasjas panna N G kanda ilma seadusliku aluseta hagi esitamise eest vaidluses, milles oli juba olemas jõustunud kohtuotsus. Mõista N G (isikukood: xxx, elukoht: xxx) välja 1 750.- krooni (üks tuhat seitsesada viiskümmend krooni ja 00 senti) riigilõivu Eesti Vabariigi kasuks 2 (Rahandusministeeriumi konto nr.221023778606 Hansapangas, nr.2900072136) ilma seadusliku aluseta hagi kohtusse esitamise eest. viitenumber Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord: Menetlusosaline võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Viru Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD N G ja A G elasid, vastavalt abielutunnistuse ärakirjale (tl.4), registreeritud abielus alates 22.novembrist 2002.a. aastast. Poolte kooselust sündis, sünnitunnistuse kohaselt (tl.5), alaealine laps: J G (sündinud: „xx“ märtsil xxx. a.), kes, elukohatõendi kohaselt (tl.6), oli hageja, N G, kasvatada ja üleval pidada. Hagiavalduse kohaselt kostja, A G, hagiavalduse esitamise momendil pere juures ei elanud ning alaealise lapse ülalpidamiseks elatusraha ei maksa. Palub hagi rahuldada ning alaealise lapse: J G (sündinud: „xx“ märtsil xxx.a.) ülalpidamiseks A G välja mõista elatusraha, suurusega 3 000.- krooni kuus, alates hagiavalduse kohtusse esitamise päevast, „25“jaanuarist 2005.a.. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja, A G, kohtule kirjalikult ei vastanud ning oma vastuväiteid hagile ei esitanud vaatamata kohtu sellekohasele kirjalikule ettepanekule 26.jaanuarist 2005.a. (tl.10) ja Viru Maakohtu määrusele 25.augustist 2006.a. (tl.13-15). HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED KOHTUISTUNGIL Hageja, N G, palub kohtuistungil hagi rahuldada ja A G välja mõista elatusraha 3 000.- krooni kuus. N G selgitas kohtule kohtuistungil, et N G ja A G abielu on lahutatud 07.novembril 2005.a.. Selgitas, et A G maksab elatusraha 3 000.krooni kuus vabatahtlikult ja elatusrahaga N G probleeme ei ole. Selgitas kohtule, et küsimus on selles, et A G ei taha lapse haiguse ajal lapsega kodus olla, mille tõttu peab N G palkama lapse hoidmiseks kalli lapsehoidja. N G ise lapsega haiguslehel olla ei saa. N G tahab tööl käia ja raha teenida, kuna tal on 3 veel üks laps, keda on vaja üleval pidada. Palus hagi rahuldada ning taotles, et kohus mõistaks alates 09.oktoobrist 2006.a. A G välja elatusraha 3 000.- krooni kuus. Kostja, A G, vaidles kohtuistungil hagile vastu, ei olnud nõus maksma elatusraha 3 000.- krooni kuus, vaid oli nõus maksma elatusraha 1 500.- krooni kuus. Vastuhagi A G kohtule ei esitanud ning juba kohtu poolt väljamõistetud elatusraha vähendamist A G kohtuistungil ei nõudnud. A G tunnistas kohtule, et alguses ta maksis 3 000.- krooni kuus, kuid N G pettis teda, lapsele pangas eraldi arvet ei avanud ja elatusrahast osa summat lapse pangaarvele hoiule ei pannud, mille tõttu ei ole A G enam nõus maksma N G elatusraha 3 000.- krooni kuus. KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID Kohus luges tõendatuks, et kohtuistungil uuriti järgmisi kirjalikke tõendeid. Abielutunnistuse fotoärakirja (tl.4). J G sünnistunnistuse fotoärakirja (tl.5). Elukohatõendit (tl.6). Virumaa Pensioniameti tõendit (tl.7). Viru Maakohtu määrust 25.augustist 2006.a. (tl.13-15). Rahvastikuregistri väljavõtet (tl.21). E – maksuameti väljavõtteid (tl.22-23). A G tuludeklaratsiooni dokumente (tl.2438). N G pangakonto väljavõtet (tl.39-50). N G palgatõendit (tl.51-52). J G tervisetõendit (tl.53). Meditsiinilise iseloomuga dokumente J G tervisliku seisundi kohta (tl.54-57). Viru Maakohtu tsiviiltoimikut nr.2 – 05 – 3373 (vana nr.2 – 1944 / 2005). Ida – Viru Maakohtu 07.novembri 2005.a. tagaseljaotsust (jõustus 02.veebruaril 2006.a.), millega lahutati N G ja A G registreeritud abielu ning mõisteti A G välja 3 000.- krooni kuus elatusraha alaealise J G (sündinud: „xx“märtsil xxxx.a.) ülalpidamiseks alates 20.juunist 2005.a. kuni J G täiealiseks saamiseni N G kasuks. KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada „Perekonnaseaduse“ (edaspidi – „PkS“) §60 sätteid, mille kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Vastavalt PkS §61 lg.1 – lg.4 kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust 4 muuta. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PkS §70 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ja vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et hagi on põhjendamata ja ei kuulu rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et hageja, N G, on esitanud kohtusse hagi ilma seadusliku aluseta ning ei informeerinud kohut, et Ida – Viru Maakohtu menetluses oli juba N G hagi A G vastu abielu lahutamise ning alaealisele lapsele elatise nõudes, mille kohta oli Ida – Viru Maakohtu poolt avatud tsiviiltoimik nr.2 – 05 – 3373 (vana numbriga 2 – 1944 / 05). Tsiviilasjas tegi Ida – Viru Maakohus tagaseljaotsuse 07.novembrist 2005.a., mis jõustus 02.veebruaril 2006.a. ning mis kuulus täitmisele. Kohus luges tõendatuks, et N G tuleb Eesti Vabariigi kasuks välja mõista riigilõiv, summas 1 750.- krooni, aga samuti tuleb N G kanda panna kõik käesoleva tsiviilasjaga seotud kohtukulud. Johannes Külaots Kohtunik