← Eesti

2-06-36537/1

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Taimi Kollom Määruse tegemise aeg ja koht 14. detsember 2006, Tallinn Tsiviilasja number 2-06-36537 Tsiviilasi Tn ER’i määruskaebus Harju Maakohtu kinnistusosakonna .a kande-määrusele nr. kinnistamisasjas nr. Menetlustoiming Määruskaebuse rahuldamine Menetlusosalised Avaldaja TnER Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada TnER’i määruskaebus Harju kandemäärusele nr. kinnistamisasjas nr. . Maakohtu kinnistusosakonna .a. Tühistada Harju Maakohtu kinnistusosakonna .a tehtud kandemäärus number kinnistamisasjas nr. ning lugeda .a. tõestatud lepingu (not.reg. nr. ) järgselt tasumisele kuuluv riigilõivu summa õigeks. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele saab esitada määruskaebuse Tallinna ringkonnakohtule 10 päeva jooksul määruse teinud maakohtu kaudu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu kinnistusosakonnale esitati a. Tallinna notari ER’i poolt .a. koostatud asjaõigusleping (not. reg nr. ) registrosa nr. jagamiseks korteriomandiks. .a. tegi Harju Maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabi kandemääruse nr. kinnistamisasjas nr. , millega keeldus esitatud kinnistamisavalduse alusel tegemast taotletud kandeid, kuna riigilõivu on tasutud ettenähtust vähem ja määras tasuda täiendavalt riigilõivu 82 602 krooni hiljemalt .a. .a. esitas TnER määruskaebuse .a kandemäärusele nr. , kinnistamisasjas nr. , millega palus lugeda .a tõestatud lepingu järgselt tasumisele kuuluv riigilõivu summa õigeks. Määruskaebuse järgi lepingujärgselt korteriomanditeks jagamise eest tasumisele kuuluv riigilõiv on notari poolt välja arvutatud lähtudes riigilõivuseaduse §-st 203, mille kohaselt on korteriomandi kinnistamisel tehinguväärtuseks 50 % korteriomandi reaalosale vastava maa kaasomandiosa maksustamishinnast (vaidlusalusel juhul 0,57 krooni/ruutmeeter. Notar on määruskaebuse esitamisel tuginenud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi tsiviilasjas nr asutud seisukohale, et kui korteriomand tekib kinnisomandi jagamise tulemusena kooskõlas korteriomandiseadusega, tuleb riigilõivu määramisel lähtuda riigilõivuseaduse § 203 kui erisättest korteriomandi kinnistamise suhtes, mitte aga riigilõivuseaduse §-st 200 kui üldnormist kinnisomandi jagamise suhtes. KOHTU PÕHJENDUSED TsMS § 663 lg 4 kohaselt rahuldab kohus määruskaebuse määrusega, kui leiab, et määruskaebus on põhjendatud. Riigilõivuseaduse (RLS) § 203 kohaselt korteriomandi kinnistamisel on tehinguväärtuseks 50 % korteriomandi reaalosale vastava maa kaasomandiosa maksustamishinnast. Riigikohtu tsiviilkolleegium on tsiviilasjas nr asunud seisukohale, et kui korteriomand tekib kinnisomandi jagamise tulemusena kooskõlas korteriomandiseadusega, tuleb riigilõivu määramisel lähtuda riigilõivuseaduse § 203 kui erisättest korteriomandi kinnistamise suhtes, mitte aga riigilõivuseaduse §-st 200 kui üldnormist kinnisomandi jagamise suhtes. Kohus, tutvunud TnER’i poolt .a. koostatud asjaõiguslepinguga (not. reg nr. ) registrosa nr. jagamiseks korteriomandiks ja tuginedes RLS § 203 ning Riigikohtu tsiviilkolleegiumi tsiviilasjas nr väljendatud seisukohale, leiab, et notari määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Seega tuleb tühistada Harju Maakohtu kinnistusosakonna .a tehtud kandemäärus number kinnistamisasjas nr. ning lugeda .a. tõestatud lepingu (not.reg. nr. järgselt tasumisele kuuluv riigilõivu summa õigeks. Taimi Kollom Kohtunik 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.