sätestab üldalused menetlustähtaja arvutamiseks, ennistamiseks ja pikendamiseks.
lg 5 kohaselt võib maksuhaldur menetlusosalise põhjendatud taotluse korral või oma algatusel pikendada enda poolt määratud menetlustähtaega, mille tähtpäev ei ole veel saabunud. Ekslik on vastustaja seisukoht, et
ei ole antud juhul kohaldatav.
lg 5 on kohaldatav juhul, kui maksuhaldur on määranud menetlustähtaja ning tekib vajadus tähtaja pikendamiseks. Tähtaja pikendamist võib taotleda menetlusosaline, esitades põhjendatud taotluse, või toimub menetlustähtaja pikendamine maksuhalduri algatusel ilma vastava taotluseta. Normi sõnastusest ning loogikast lähtudes saab pikendada tähtaega, mille tähtpäev ei ole veel saabunud. 2
Seega on seadusandja ette näinud, et maksumaksjale, kelle suhtes revisjoni teostatakse, peab olema teada sellise intensiivse menetluse kestus ning see peab olema määratud maksuhalduri haldusaktiga. Menetluse intensiivsusest tulenevalt on eriti oluline tagada maksumaksja usalduse kaitse. Maksumaksjal on õigus eeldada revisjoni lõppemist maksuhalduri poolt antud haldusaktis märgitud ajal. Revisjoni tähtaja muutmisele, milleks annab aluse
lg 3, seab piirangud
Kohus leidis, et kehtiv õigus ei võimaldanud kaevatava haldusakti andmise ajal pikendada revisjoni tähtaega peale selle möödumist ning õigusliku aluseta tegutsemine rikub kahtlemata kaebaja subjektiivset õigust, kuna avalikku võimu saab teostada ning isikute õigusi ja vabadusi piirata vaid õigusliku aluse olemasolul. Kuna haldusakt kuulub tühistamisele sisulise õigusvastasuse tõttu, ei analüüsinud kohus haldusakti motiveeritust, märkides üksnes, et põhjendused kaebaja poolt maksumenetluses kaasaaitamiskohustuse rikkumise ja maksuhalduri korralduste mittetäitmise kohta oleksid asjakohased, kui revisjoni tähtaega oleks pikendatud õigeaegselt. PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES Apellatsioonkaebuses palub Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja Tollikeskus tühistada Tallinna Halduskohtu 02.05.2006 otsus. Tallinna Halduskohtu 17.04.2006 kohtuistungi toimumise ajaks oli vaidlustatud korralduse kehtivus lõppenud. Kehtivuse lõpetanud haldusakti ei saa tühistada, õigusvastasuse tuvastamiseks on aga vajalik kontrollida kaebuse esitaja põhjendatud huvi olemasolu. Halduskohus ei ole arvestanud maksuhalduri põhjendusi ja maksumenetluse olemust ning on rakendanud vääralt maksumenetlust reguleerivaid sätteid. Revisjonitähtaja hilinemisega pikendamise näol ei ole tegemist sellise menetlusliku rikkumisega, mis tingiks korralduse tühistamise. Halduskohus on sisuliselt asunud seisukohale, et peale revisjonitähtaja möödumist ei ole revisjonitähtaja pikendamine juriidiliselt enam võimalik. Revisjonitähtaja pikendamist peale algse tähtaja möödumist võib käsitleda menetlusnormide rikkumisena, kuid sellisel juhul tuleb hinnata, kas tegemist on sellise rikkumisega, mis toob endaga kaasa haldusakti tühistamise. Maksuhaldur on seisukohal, et
reguleerib maksuhalduri poolt maksukohustuslasele või kolmandatele isikutele kohustuse täitmiseks antud tähtaegade pikendamist ja ennistamist, mitte tähtaja pikendamist maksuhalduri enda poolt, kes on samal ajal tähtaja määraja ning pikendamise või ennistamise taotluse lahendaja. Kui asuda seisukohale, et
lg 5 kohustab maksuhaldurit pikendama tähtaega algse tähtaja kestel, siis ei saa sellest maksuhalduri hinnangul teha absoluutset järeldust, et revisjonitähtaja pikendamine on välistatud. Asjakohasteks õigusnormideks on apellandi hinnangul käesoleval juhul
lg 3, mis sätestab revisjonitähtaja pikendamise aluse (pikendamist tuleb korralduses põhjendada) ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58, mis sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid. AS-le B oli algse revisjonitähtaja kestel edastatud revisjoni osaakt, kus oli kirjeldatud senine menetluskäik ning maksuhalduri järeldused. Seega puudus maksukohustuslasel igasugune alus eeldada, et maksukohustust muutvaid asjaolusid ei ole revisjoni käigus tuvastatud ning tendentslik on halduskohtu viide usalduse kaitse põhimõttele. Seadusest tulenevalt maksukohustusest vabanemine põhjusel, et maksuhaldur hilines revisjonitähtaja pikendamisega 4 päeva, ei ole kindlasti avalikes huvides. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et revisjon kestab revisjoni alustamise korraldusest kuni maksuotsuse või
lg-s 4 nimetatud teate kättetoimetamiseni (Tallinna Ringkonnakohtu 14.12.2005 otsus nr 2-3/772/05 ja 30.01.2006 määrus nr 3-05-41). Halduskohtu käsitlust aluseks 3
lg 5 rakendub, kui maksuhaldur on määranud menetlustähtaja ning tekib vajadus tähtaja pikendamiseks. Vastasel korral annaks
lg 5 maksuhaldurile võimaluse pikendada maksumenetluse kestust suvalisel hetkel määramata ajani. See aga oleks vastuolus HMS § 5 lg-s 2 ja
lg-s 3 sätestatud kiire ja efektiivse ning proportsionaalse maksumenetluse põhimõtetega. Halduskohus asus õigesti seisukohale, et
rakendub koosmõjus
Maksukohustuse õigeks määramiseks peab maksuhaldur tegutsema kooskõlas seadusega. Õigusvastaste korralduste andmist ei saa põhjendada pelgalt avaliku huviga, seda enam, et avalik huvi on kaitstud, kui maksuhaldur ise tegutseb kooskõlas seadusega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohtus käib vaidlus endiselt selle üle, kas korraldus revisjoni tähtaja pikendamiseks on õiguspärane või esinevad alused selle tühistamiseks. Halduskohus leidis, et korralduse aluseks on
lg 5, ning kuna õigusnormis sätestatud tingimus on täitmata – tähtpäev oli möödunud – siis puudus maksuhalduril õiguslik alus tähtaja pikendamiseks ja sisuliselt õigusvastane korraldus tuli tühistada. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Revisjoni tähtaja muutmiseks annab õigusliku aluse
lg 3, mis sätestab, et revisjoni tähtaega muudetakse vajadusel hiljem korraldusega ning tähtaja pikendamist tuleb põhjendada. Kahtlemata peab maksuhaldur revisjoni tähtaja pikendamisel järgima
lg 5 sätestatud reeglit, sest juba oma olemuselt on tähtaja pikendamine võimalik enne tähtpäeva saabumist. Revisjon on maksukohustuslast enim koormav kontrollivorm ning revisjonikorraldusega kohustatakse maksukohustuslast kindlaksmääratud tähtaja jooksul revisjoni taluma ja maksuhaldurit revisjonitoimingute sooritamisel mitte takistama. Kui maksuhaldur revisjoni talumise kohustuse tähtaega pikendab, tuleb maksukohustuslast sellest aegsasti teavitada, 4
kohustab maksuhaldurit kaalutlusõiguse alusel tegutsemisel arvestama õiguse üldpõhimõtetega, milleks on ka õiguskindluse põhimõte.
lg 3 kohustab maksuhaldurit järgima haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagama menetlusosaliste õiguste kaitse. HMS § 36 lg 1 punktist 2 tuleneb menetlusosalise õigus teada, millise tähtaja jooksul haldusmenetlus eeldatavasti läbi viiakse. Samas ei saa
lg-st 5 tuletada absoluutset keeldu pikendada revisjoni tähtaega peale tähtpäeva saabumist. Lauseosa „mille tähtpäev ei ole veel saabunud“ on pigem selgitava iseloomuga, eristades tähtaja ennistamise ja pikendamise olemust. Vastupidine tõlgendus viiks ebamõistliku tulemuseni näiteks juhul, kui menetlusosaline taotleb vahetult enne tähtpäeva saabumist tähtaja pikendamist, kuid maksuhaldur ei jõua taotlust enne tähtpäeva saabumist lahendada. Kui sellisel juhul peaks maksuhaldur taotluse pelgalt seetõttu rahuldamata jätma, et
lg 5 keelab tähtaja pikendamise, rikutaks menetlusosalise õigusi ja muudetaks haldusmenetlus formaalseks. Sätte eesmärk selline ei ole, sest säte peab tagama menetlusosalise olukorraga arvestamise konkreetses maksumenetluses ning maksumenetluse paindlikkuse. Eeltoodust tulenevalt tuleb asjaolu, et maksuhaldur asus revisjoni tähtaja pikendamise küsimust lahendama neli päeva peale tähtpäeva möödumist, käsitleda kui menetlusnõuete rikkumist, mis viib haldusakti tühistamisele üksnes teatud tingimustel. HMS § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Seepärast tuleb käesoleval juhul kontrollida, kas revisjoni tähtaja pikendamine oli sisuliselt põhjendatud ning kas asjaolu, et tähtaeg pikendati neli päeva peale revisjoni lõpu tähtpäeva saabumist, võis kaasa tuua ebaõige otsustuse. Revisjoni tähtaja pikendamine oli käesoleval juhul põhjendatud. Maksuhalduri korralduses põhjendati revisjoni tähtaja pikendamist asjaoluga, et kaebaja ei ole revisjoni kestel esitanud maksuhaldurile nõutud raamatupidamisdokumente, mistõttu tuli maksuhalduril pöörduda kolmandate isikute poole vajaliku teabe hankimiseks. Korralduse faktilisest põhjendusest nähtub ka, et kaebajale anti mitmeid tähtaegu dokumentide esitamiseks, kaebaja taotlusel tähtaega pikendati, kuid eeltoodule vaatamata dokumente ei esitatud. Sellised asjaolud võivad tingida revisjoni pikendamise, sest kahtlemata kulus maksuhalduril osa revisjoniks ette nähtud ajast vajalike dokumentide ootamise peale, samuti nõuab teabe küsimine kolmandatelt isikutelt enam aega. Korraldus on faktiliselt põhjendatud ning kaebaja väide, et korralduse põhjendused on otsitud, ei pea paika. Nagu eelpool märgitud, oli korraldusest nähtuvalt revisjoni tähtaja pikendamise põhjuseks asjaolu, et kaebaja ei täitnud kaasaaitamiskohustust ning maksuhaldur pidi teabe saamiseks pöörduma kolmandate isikute poole, samuti puudus maksuhalduril osa kontrollimiseks vajalikke raamatupidamisdokumente, mille esitamist kaebaja vältis. Maksuhaldur koostas 19.05.2005 revisjoni osaakti, mille kaebaja sai vastavalt väljastusteatele kätte 23.05.2005. Kaebaja esitas osaaktile eriarvamuse 22.06.2005. Eriarvamuse väidete kontrollimine ja seega samas osas maksuotsuse koostamine enne revisjoni lõpptähtpäeva 03.07.2005 oli ilmselt raskendatud. Kuna maksuhaldurile ei esitatud nõutud raamatupidamisdokumente, pidi revisjon jätkuma ka maksukohustuse täitmise asjaolude väljaselgitamiseks osas, mida revisjoni osaakt ei puudutanud. Seega nähtub eeltoodust, et revisjoni tähtaja pikendamise tõid kaasa asjaolud, mis olid olemas 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.