3-05-165/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Viive Ligi ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht 9. november 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-165 Haldusasi E.P kaebus Kodakondsus- ja Migratsiooniameti 28. jaanuari 2005. a otsuse nr 20051023 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 16. märtsi 2006. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus E.P apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 6. november 2006 Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja E.P (isikukood xxxxxxxxxxx) Vastustaja Kodakondsusja Migratsiooniamet, esindajad Liisa Surva ja Merlin Suurna RESOLUTSIOON Jätta E.P apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16. märtsi 2006. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest 9. novembril 2006. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Kodakondsus- ja Migratsiooniameti (KMA) otsusega anti E.Ple tähtajaline elamisluba kehtivusega 10.04.2002 kuni 09.04.2005 välismaalaste seaduse (VMS) § 12 lg 2 alusel elama asumiseks Eestis alaliselt elava abikaasa G. P juurde. G. P suri 29.11.2002. E. P esitas 04.08.2004 tähtajalise elamisloa taotluse. KMA 18.01.2005 otsusega tunnistati E. P tähtajaline elamisluba alates 18.02.2005 kehtetuks. KMA 28.01.2005 otsusega nr 20051023 keelduti E. P tähtajalise elamisloa andmisest. 2. E. P palus halduskohtule esitatud kaebuses tühistada KMA 28.01.2005 otsus nr 20051023. 3. Tallinna Halduskohtu 16.03.2006 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Halduskohtu otsuse põhjendused olid järgmised.

1. a)Kuivõrd 04.08.2004 taotluse esitamise aluseks oli soov elada abikaasa juures, langes G. P surmaga ära elamisloa andmise alus. 3-05-165
2. b)Kaebuse esitaja viitas elamisloa taotlemisel VMS § 12 lg 1 p-le 5, mis sätestab elamisloa taotlemise välislepingu alusel, kuid ei näidanud, millisel konkreetsel välislepingul tema elamisloa taotlus põhineb.
3. c)E. P on Vene Föderatsiooni kodanik. Alates elamisloa saamisest 10.04.2002 viibis kaebuse esitaja Eestis vaid 88 päeva. Püsivaks Eestis elamiseks VMS § 42 kohaselt loetakse Eestis elamisluba omava välismaalase Eestis viibimist vähemalt 183 päeva aastas. Elamisloa taotleja elas kuni abikaasa surmani Vene Föderatsioonis Kingissepa linnas. Sellest riigist sai kaebuse esitaja vajalikku ravi ja seal elavad tema kaks täisealist poega. Eestis kaebuse esitajal sugulasi ei ole. Asjaolu, et Tallinnas asub abikaasa haud ja kaebuse esitajale kuuluv korteriomand, ei tingi elamisloa saamist. Hauda võib külastada ühekordsete viisade alusel ja järelevalvet korteri üle on võimalik teostada välisriigis viibides. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. E. P apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada. Apellant leiab, et välismaalase õigus Eestis viibida tuleneb mitte üksnes välismaalaste seadusest, vaid ka rahvusvahelise õiguse allikatest. Faktiliselt elas apellant perekonnaelu Eestis juba alates 1989. aastast. Pärast abikaasa surma on kaebuse esitaja tervislik seisukord oluliselt halvenenud ja tal on raske liikuda väljaspool kodu ning võimatu lahkuda iseseisvalt Eestist. Apellant oli sunnitud 2004. aastal jätkama ravi Venemaal, kus talle kui pensionärile osutatakse teenuseid tasuta. Kokku viibis kaebuse esitaja Venemaal 89 päeva. Kohtumenetlus kahjustab tõsiselt apellandi tervist. Elamisloa taotlejal on tihe side Eestiga ja faktiliste asjaolude ning tervislike põhjuste tõttu ei saa ta täita lahkumisettekirjutust ega lahkuda Eestist. KMA ettekirjutus rikub apellandi õigusi era- ja perekonnaelu puutumatusele ning kaitsele (inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 8 ja põhiseaduse § 26). Apellandi jätkuv viibimine Eestis ei kahjusta Eesti Vabariigi huve. 5. KMA vastuses palutakse apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja nõustutakse kohtuotsuse põhjendustega. Vastustaja leiab, et VMS § 12 lg 1 p 5 kohaselt võib elamisloa anda välismaalasele, kelle elamisloa taotlus põhineb välislepingul. KMA-le esitatud andmetest ei nähtu, millisele välislepingule taotlus tugineb. Viisa alusel Eesti külastamist ei saa käsitleda faktilise elamisena Eestis. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Apellant põhjendab elamisloa taotlust asjaoluga, et ta soovis elada koos oma perekonnaga, kelleks ta peab sõpru. Ka välislepingu all, millele tuginevalt elamisluba tuleks anda, peab ta silmas inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, mis näeb ette õiguse era- ja perekonnaelu kaitsele. Ringkonnakohus leiab, et selline eesmärk ei õigusta Eestis elamisloa andmist. Välismaalaste seadus ei sätestanud elamisloa pikendamise taotluse esitamise ajal perekonna mõistet. Tavatähenduses ei tähenda perekond eesti keeles sõpruskonda. Apellant ei olnud taotluse esitamise ajal enam abielus, vaid lesk, ning tal ei elanud Eestis lapsi ega teisi lähedasi sugulasi. Ka inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art-s 8 ei mõisteta Euroopa Inimõiguste Kohtu pikaajalise praktika kohaselt perekonna all sõpruskonda. 7. Apellant põhjendab kaebust ka asjaoluga, et ta ei ole vanadusest ja terviseseisundist tulenevalt võimeline Eestist lahkuma. Vastustaja on seisukohal, et apellant ei ole elamisloa kehtivuse ajal 2002-2004 Eestis püsivalt elanud. Õige on vastustaja ja halduskohtu seisukoht, et elamisloa andmise otsustamisel ei oma tähtsust, millisel põhjusel taotluse esitaja ei ole Eestis pikemalt elanud. Asjaolu, kas 2