TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-06-424 Otsuse kuupäev 22.06.2006 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi E.I.i kaebus Abja Vallavolikogu 19.01.2006 otsuse nr

§ 23,4 lg 2 sätestatud tingimustele.

Abja Vallavolikogu otsusega nr. 39 19.01.2006 on kinnitatud p. 1 alusel vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmise nimekiri seisuga 29.03.2004 järgnevalt: P1 maa saajaks T.L., P2 OÜ L., P3 I.K., P4 L.P., P8 OÜ A., P9 V.L., P10 E.-M.I., P11 L.P.,T.L. ja E.-M. .I, P14 V.T., P15 E.-M.I., P16 E.L., P17 E.-M.I., P18 H.L., P19 E-M.I., P20 E.-M.I., P21 E.-M.I., P22 V.T., P23 V.T., P24 V.T., P25 OÜ A., P26 V.T., P27 OÜ L., P28 V.T., P31 U.L., P33 T.O., P34 T.O., P36 V.T., P38 E.-M.I., P39 E.-M.I., P40 E.-M.I., P41 OÜ L., P42 L.P., P44 J.E., P45 J.E., P47 T.L., P48 T.L., P49 T.L., P50 T.L., P51 H.S.. Abja Vallavolikogu otsusega nr. 39 19.01.2006 on kinnitatud p. 2 alusel vaba metsamaa erastajate nimekiri seisuga 29.03.2004 järgnevalt: M1 maatüki erastajaks L.P., M2 L.P., M3 V.T., M4 I.K., M5 A.I., M7 L.P., M12 L.P., M14 L.K., M16 V.V., M17 E.T.-S., M18 A.K., M19 T.L., M20 J.E., M22 T.V., M23 E.T., M24 R.L., M26 T.L., M28 L. T., M29 V.T., M30 A.U., M33 A.U., M34 L.P., M38 L.T., M45 L.K., M46 L.K., M47 E.-M.I.. Kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatud haldusakt on õigusvastane ja kuulub tühistamisele. Kaebaja on seisukohal, et vallavolikogu ei ole õigesti käsitlenud taotlejate vastavust Maareformi seaduse § 23,

§ 23,4 lg 2 sätestatud tingimustele.

Vastustaja ei ole välja selgitanud menetletavas asjas olulist, ei ole andnud võimalust esitada vajalikke dokumente, pole kinni peetud heast tavast ning eirates menetluskorda on rikkunud kaebaja õigusi. Kaebaja leiab, et ta on põllumajandussaaduste tootja, on äriregistris kantud füüsilisest isikust ettevõtjana, saab tulu omatoodetud põllumajandussaaduste müügist ning omab tootmiseks vajalikku maad ja põllumajandusmaa kasutamise õigust. Samas leiab kaebaja, et teda on jäetud ebaõigesti vaba metsamaa erastajate taotlejate nimekirja kandmata. Otsuse kohaselt ei ole kantud E.I. vaba metsamaa erastajate taotlejate nimekirja, kuna ta on võõrandanud viimase 10 aasta jooksul metsamaa ja ei ole tegelenud metsamajandusega avalduse esitamise ajal. Kaebaja rõhutab, et ta ei ole ise vabal tahtel metsamaad müünud, vaid seda tegi täitur täitevmenetluse korral. Eeltoodu alusel taotleb kaebaja haldusakti tühistamist ning taotleb välja mõista kohtukuludena 4966.- krooni, esitades selle kohta sularahaarve. Vastustaja seisukohalt on kaebus põhjendamatu, kuna E.I. ei ole põllumajandussaaduste tootja ega nendest valmistatud toodete müügist tulu saaja. Valla poolt kontrollitud andmete alusel ei ole E.I. ettevõtja, kes tegeleks põllumajandusliku tootmisega maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse territooriumil ning saaks tulu omatoodetud põllumajandussaaduste või nendest valmistatud toodete müügist. Samuti ei ole E.I. tegelenud metsamajandusega. Kaebaja ei ole esitanud usutavaid tõendeid põllumajandusliku tootmise kohta , mistõttu ei saa lugeda kaebajat vastavaks Maareformi seaduse § 23,

§ 23

,4 lg 2 nõuetele ning on eelistatud teisi isikuid, kes vastavad nimetatud nõuetele ning on kinnitatud põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmise ja metsamaa erastajate nimekirja. Vastustaja esitab kohtukulude dokumendid, milleks on tasutud osutatud õigusabi eest 4720.- krooni.

1. isik I.K. taotleb jätta kaebuse rahuldamata, kuna E.I. ei ole põllumajandustootja , mis on ka kohalikele inimestele teada.
2. isikud L.T., OÜ A., U.L. , V.L. on esitanud kohtule kirjalikud seisukohad, milles peavad kaebust põhjendamatuks. Kohtu seisukohad: E.I. on esitanud avalduse 05.
3. 2003 ja taotlenud Abja vallalt kasutusvaldusesse põllumajandusmaad maatükke P1, P2, P3, P4, P8, P9, P11, P14, P18, P22, P23, P24, P25, P26, P27, P28, P31, P36, P41, P42, P44, P45, P47, P48, P49 ja P50 ja vaba metsamaa erastajate nimekirja kandmiseks maatükkide M 1, M2, M3, M4, M5, M7, M12, M14, M18, M19, M20, M22, M;23, M26,M28, M29, M34, M45 ja M46 osas. Peale Tartu Ringkonnakohtu poolt 21.12.2005 Tartu Halduskohtu otsuse (kohus vaatas läbi E.I. kaebuse Abja Vallavolikogu otsuste 30.01.2004 nr. 64 p.1.1 ja 1.2, 29.03.2004 otsuste 81 ja 82 tühistamise nõudes)tühistamist põhjusel, et vallavolikogu on rikkunud KOKS § 17 lg 5 ja 6 sätteid , kuna KOKS § 17 lg 5 kohaselt ei tohi volikogu liige osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt korruptsioonivastase seaduse § 25 lg 1 mõistes, on Abja Vallavolikogu otsusega 39/19.01.2006 kinnitatud seisuga 29.03.2004, mis oli Abja Vallavolikogu otsuste 81 ja 82 nimekirjade kinnitamise aluseks, olles lähtunud
4. isikute õiguskindluse printsiibist. Antud juhul on Abja Vallavolikogu uuel istungil 19.01.2006 otsustatud 10 poolthäälega vastu võtta „Vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmise ning vaba metsamaa erastajate nimekirja kinnitamine“ otsus nr.
5. Istungiprotokollist nr. 6 p. 10 nähtuvalt, kui hakati arutama käesolevat vaidlust, tegid I.K., T.V. ja V.V.avalduse, et nad ei osale nimetatud päevakorrapunkti arutelul ega otsustamisel ning väljusid saalist, kuna nad olid asjast huvitatud isikud ning vältisid seaduserikkumist. (KOKS § 17 lg 5 ja 6). Vastavalt MRS § 23,3 lg 2 kohaselt on vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saaja füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb põllumajandussaaduste tootmisega maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil ning kes saab tulu omatoodetud põllumajandussaaduste või nendest valmistatud toodete müügist ning omab tootmiseks vajalikku maad või põllumajandusmaa kasutamise õigust. Vastavalt MRS § 23,4 lg 2 kohaselt on metsamaa erastajaks isik, kes tegeleb maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil põllumajandusliku tootmisega sama seaduse § 23,3 lg 2 mõistes või metsamajandusega. Metsamajandusega tegelev isik on maareformi seaduse tähenduses isik, kes omab metsamaad koos kasvava metsaga ja teostab selles metsaseaduse § 16-18 nimetatud hooldustöid või asunud täitma § 11 sätestatud metsa uuendamise kohustust. Antud asjas asub kohus seisukohale, et kaebus jääb rahuldamata põhjusel, et kaevatav haldusakt, millega on otsustatud vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmise ning vaba metsamaa erastajate nimekirja kinnitamine , ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi, kuna teiste taotlejate tingimustele vastavaks lugemine ja nimekirja kandmine ning nende vahel eelistuste tegemine ei saa rikkuda kaebuse esitaja õigusi. Abja Vallavalitsus on kindlaks teinud, et kaebaja ei tegele põllumajandussaaduste tootmisega ega sellest saadud tulu müügiga, mistõttu ei ole teda ka põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmise ega vaba metsamaa erastajate nimekirja kantud. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebuse esitaja füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) Tartu Halduskohus on haldusasjas 3-294/04 (ringkonnakohus haldusasi nr. 2-3-153/05) tuvastanud, et Kiivle maaüksust on kasutanud OÜ MK Tehnika ning on seda ka harinud, mitte kaebuse esitaja. Kohus on käsitlenud kaebaja poolt esitatud dokumente ning on seisukohal, et kaebuse esitaja poolt esitatud õiendid põllumajandussaaduste müügi kohta on vormistatud omakäeliselt, millega on tahetud tõendada toodangu müüki, samas on kohtutoimikus arved, mille tasumise kohta ei ole olnud kaebajal esitada ühtki maksedokumenti, mida ei saa usutavaks pidada ega käsitleda põllumajandussaaduste müüki tõendavate dokumentidena. Kontrollimise käigus on vallavolikogu alalise komisjoni maakomisjoni poolt 23.04.2004 teostatud ülevaatuse akt, mille kohaselt ei ole kaebaja kasutuses oleval põllumaal harimist toimunud, vaid kasvas umbrohi. Samas ei saa lugeda põllumajandussaaduste tootmiseks kaebaja poolt leesika, nõgese, kortslehe ja paislehe kasvatamist, kuna need on looduses kasvavad taimed ning ei ole käsitletav omatoodetud põllumajandussaadusena. Samas on puudunud kaebajal igasugune põllumajandustehnika maa harimiseks, mida kaebuse esitaja ka omaks on võtnud haldusasjas nr. 3-294/04 Kaebaja poolt kohtule esitatud audiitori arvamus annab hinnangu selle kohta, et raamatupidamisdokumendid on korras, mitte ei hinda kaebajapoolset põllumajandusega tegelemist. Kaebaja poolt esitatud dokumendid, millest nähtuvalt on kaupu realiseeritud, ei nähtu, et kaubad on kaebaja saanud omapoolse põllumajandussaaduste tootmise tulemusena. Põllumajandussaadusi on võimalik kokku osta ka edasimüümise eesmärgil, kaebaja poolt esitatud tuludeklaratsioonides kajastub põllumajandusliku ettevõtlusena käsitletav tulu, kuid see ei tõenda, et kaebaja on tulu saanud enda toodetud põllumajandussaadustest. Kuna on tuvastatud, et E.I. ei ole Kiivle maaüksusel maad harinud, külvanud ja koristanud ning ei ole esitatud põllumajandustootmisega seonduvate kulutuste kohta dokumente, puuduvad põllutööriistad põllu harimiseks, mis tõendaks põllumajandusliku tootmise tegelemist MRS § 23,3 lg 2 mõistes, ei ole kinnitatud kaebaja ka vabade metsamaade erastajate nimekirja, kuivõrd kaebaja ei ole tõendanud , et ta on põllumajandussaaduste tootja ega tegelenud matsamajandusega Abja vallas ja teinud metsahooldustöid ning on võõrandanud metsamaa viimase 10 aasta jooksul. Kuigi kaebaja väidete kohaselt ei ole kaebaja metsamaad võõrandanud omal tahtel, ei oma see MRS § 23,4 lg 7 p. 1 mõistes tähendust. Eeltoodu alusel ei ole tõendatud kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine ning vallavolikogu on õigesti lähtunud asjaolust, et E.I. ei ole MRS § 23,

§ 23

,4 lg 2 sätete kohaselt isik, kes kuuluks kandmisele vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse taotlejate ja vaba metsamaa erastajate nimekirja. Kohus on rahuldanud protokollilise määrusega kaebaja taotluse kaebajale istungiprotokolli väljastamise osas ning kaebaja on esitanud ka 15.06.2006 taotluse protokolli täiendamiseks, mille on kohus lisatud HKMS § 20 lg 2 kohaselt toimiku juurde, kuid kaebaja poolt lisatu ei muuda kohtuotsuse sisu . HKMS § 20 lg 2 alusel on kohus protokollinud kõik vajaliku, kaasa arvatud kaebaja seletused, selles ulatuses, millises neil on tähtsust asja lahendamisel. Kohtukuludest: Vastavalt HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab kohtukulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti ning HKMS § 93 lg 1 kohaselt mõistetakse poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti välja tema poolt kantud kohtukulud. Antud juhul tuleks kaebajalt välja mõista vastustaja kasuks kohtukulud. Kohus jätab kohtukulu kaebajalt vastustaja kasuks välja mõistmata lähtudes asjaolust, et teenistusalastes küsimustes antud haldusakte peab olema suuteline asutus ise kaitsma oma ametnike kaudu, kasutamata selleks advokaatide abi, mistõttu kohus ei rahulda vastustaja esindaja taotlust kaebajalt välja mõista kohtukulud Abja Vallavolikogu kasuks. Kohtukulud jäävad poolte kanda. Kohtunik Mare Priks