) § 29 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle, samuti kui abikaasa soovib, et koos abielu lahutamisega lahendataks käesoleva seaduse §-is 28 lg. 4 nimetatud vaidlus, seega lapsesse puutuv vaidlus ja mõistetakse välja elatis.
lg 2 sätestab, et abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et 2 abielu jätkamine on võimatu. Tulenevalt
Abielutunnistusega on tõendatud, et abielu NG’i ja PV’i vahel on registreeritud .a. , mille kohta on koostatud abieluakt nr. . Kuna nii NG kui ka PG peavad abielu jätkamist võimatuks ja soovivad abielu lahutamist, siis leiab kohus, et NG’i nõue on põhjendatud ja poolte abielu tuleb lahutada.
3 alusel lahendab kohus abielu lahutamisel abikaasade nõudel lapsesse puutuva vaidluse.
PG palus jätta poolte ühine K-VG (sünd. .a.) juurde elama, millele NG’i vastu ei vaielnud. Seega puudub poolte vahel vaidlus lapse elukoha suhtes. Kohus leiab, et vastavalt PG’i soovile ja NG’i nõusolekule tuleb K-VG jätta PG juurde elama.
kohaselt on van tel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.
1 kohaselt on van l õigus ja kohustus last kasvatada ja t eest hoolitseda ja sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Vanem on lapse seaduslik esindaja, ning sama paragrahvi lõike 4 kohaselt vanem ei või van õigusi teostada vastuolus lapse huvidega.
lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Van l on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad van d oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida
§-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel van l
Seega on lapsega koos elaval van l õigus nõuda teiselt van lt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. PG esitas vastuhagina NG’i vastu elatisehagi, milles palus mõista NG’ilt tagasiulatuvalt üks aasta enne elatisehagi esitamist välja igakuuline elatis 3000 krooni PG’i kasuks K-VG’i (sünd. .a.) ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni .a.. Samuti esitas arvestused lapse igakuuliste ülalpidamiskulutuste kohta, mis kuus on umbes 4 300 krooni. PG õpib kõrgkoolis täiskoormusega riigieelarvelisel õppekohal ja töötab samal ajal alla miinimum töötasuga kuus.
lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi van varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt
lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. VV .a määrusega nr on kuupalga alammääraks kehtestatud 3000 krooni. Seega ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui 1500 krooni. PG palus vastuhagina esitatud elatishagis NG’ilt välja mõista igakuine elatis 3000 krooni lapse ülalpidamiseks ning tulenevalt
2 sätestatu kohaselt mõista see välja tagasiulatuvalt üks aasta enne elatisehagi esitamist.
2 sätestab, et kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esineneud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Kohtu eelistungil PG vähendas .a. toimunud kohtu eelistungil PG vähendas elatise nõuet 1000 (üks tuhat) krooni võrra ja palus välja mõista lapse ülalpidamiseks igakuine elatise 2000 krooni ja seda tagasiulatuvalt ühe aasta eest. NG nõustus maksma lapse ülalpidamiseks igakuist elatist 2000 krooni, kuid palus elatis välja mõista poole aasta eest tagasiulatuvalt. Vaidlust ei ole elatusraha summa suuruses. Pooled on nõus, et et elatusraha suuruseks on 2000 krooni kuus. PG, kaitstes lapse seaduslikku õigust saada mõl lt van lt ülalpidamist, esitas .a. elatisehagi, milles palus elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest, kuna kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. NG ei täitnud lapse ülalpidamiskohustust 2004.a. suvest, kui ta lahkus perekonna juurest, seega peaaegu 2 aastat enne elatisehagi esitamist. Samuti ei ole ta esitanud kohtule tõendeid
Kohus, tuginedes lapse õigusele saada oma van telt ülalpidamist, ei pea kohus põhjendatuks lapse lahus elavalt van lt, NG’ilt kui kohustatud isikult, elatise väljamõistmise aega tagasiulatuvas osas vähendada poole aasta võrra. 3 Eeltoodu alusel kohus peab põhjendatuks NG’ilt välja mõista PG’i kasuks igakuine elatis 2000 (kaks tuhat) krooni K-VG’i (sünd. .a.) ülalpidamiseks tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatushagi esitamist, seega, alates .a.
3 järgi võib kohus van varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise summat muuta. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne .a alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuna menetlus käesolevas asjas on alustatud , tuleb menetluskulude jaotamisel ja kindlaksmääramisel lähtuda kuni .a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikust (TsMS), mille § 64 lg 1 kohaselt mõistab kohus riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p 2 alusel on hageja elatise nõudmise hagis riigilõivu tasumisest vabastatud. Tulenevalt TsMS § 48 lg 1 p 3 määratakse hagihind elatise hagis aasta elatusrahaga. RLS lisas 2 sätestatud riigilõivu täismäärade kohaselt kuulub kostjalt riigituludesse väljamõistmisele riigilõiv summas 1750,00 krooni. Abielu lahutuse hagilt tasutud riigilõivu 300,00 krooni soovis hageja menetluse käigus jätta enda kanda. TsMS § 46 p 2 ja § 52 p 5 alusel kuuluvad kostjalt väljamõistmisele riigituludesse kostjale hagimaterjalide ja hagejale kohtukutsete kättetoimetamise postikulud summas 99,90 krooni. Taimi Kollom Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.