3-06-527/1

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta Kohtuasja number 3-06-527 Määruse kuupäev 10.04.2006 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi S.H.i (H.) kaebus Jõgeva Maavalitsuse ja Eesti Vabariigi vastu kahju nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev 10.04.2006 Resolutsioon

1. Jätta läbi vaatamata S.H.i kaebus haldusasjas nr 3-06527 , kuna kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Tagastada kaebus koos lisadega.
2. Määruse ärakiri saata kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Määruskaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul, arvates määruse kätteandmisest. 15.03.2006 esitas S.H. Tartu Halduskohtusse Vabariigi vastu. kaebuse Jõgeva Maavalitsuse ja Eesti 21.03.2006 kohtumäärusega jäeti kaebus käiguta ja anti kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 03.04.
3. 29.03.2006 ja 04.04.2006 on S.H. 21.03.2006 kohtumääruse täitmiseks esitanud kaebuse täienduse (täpsustused). 04.04.2006 esitatud kaebuse täpsustuses kaebuse esitaja kirjutab: Palun kohtul tagada minu õiguste kaitse
4. Teha kindlaks omandireformi toimingute käigus minu pikaajaline petmine, seoses minu isa maa ebaseadusliku hoidmisega alates 1996.a maatagastusmenetlusest kuni
5. aastani riigi käes Jõgeva Maavalitsuse nõudmise alusel. Samalajal võimaldamata ka erastada asendusmaad ning väljapressides 1 maast loobumise allkirja koos Pajusi vallavalitsusega. Ja võimaldades, sisuliselt kaasosalisena teostada minu isa maal ebaseaduslikke metsaraieid. Ülimuslikuna valdade ees maavalitsus sisuliselt takistas ka maade asendamist, kuigi Jõgeva ÕVVTK juht oli algselt ainukesena teadlik vastava toimiku materjalide põhjal, et minu hoonetemaaga piirnevat maad soovitakse asendada Viljandimaale. S. H. on esitanud kaebuse 15.03.2006 ja kaebuse täienduse 04.04.2006 tulenevalt kahju hüvitamise nõudes. Kaebuse kohaselt on tegemist kaebaja põhiõiguste rikkumisega, mis seisnes kaebajale maa mittetagastamises, mis on seotud Jõgeva Maakonnavalitsuse 19.10.1990 määrusega nr 497 ja Jõgeva Maavalitsuse 11.03.1992 määrusega nr 40 ning nimetatud haldusaktidest tulenevalt kahju nõudega. Kaebaja on seisukohal, et kui talle oleks
6. aastal Piiri talu maa tagastatud, ei oleks võimalik olnud P.K.l teha ebaseaduslikku raiet ning kaebajale ei oleks tekitatud nende raietega kahju. S.H. leiab, et talle on tekitatud kahju ning taotleb välja mõista Eesti Vabariigilt 250 000 krooni.
7. Asjade varasem menetluse käik S.H. on ÕVVTK Jõgeva maakonnakomisjoni 04.11.1993 otsusega tunnistatud omandireformi õigustatud subjektiks Pajusi vallas endise Piiri nr 49 talu 23,905 ha maa osas. Jõgeva Maakonnavalitsuse 19.10.1990 määrusega nr 497 anti A.K.le „Eesti NSV Taluseaduse“ alusel tähtajata (alaliseks) kasutamiseks talupidamise rajamiseks 32,0 ha, millest ca 10 ha paiknes senise Piiri nr 49 talu maal. Jõgeva Maavalitsuse 11.03.1992 määrusega nr 40 kinnitati seoses Viru talu peremehe A.K. surmaga taluperemeheks tema poeg P.K.. S. H. vaidlustas Jõgeva Maakonnavalitsuse 19.10.1990 määruse nr 497 ning Jõgeva Maavalitsuse 11.03.1992 määruse nr 40 Tartu Halduskohtus. Tartu Halduskohus jättis 10.05.2002 määrusega haldusasjas nr 3-30/2002 kaebuse esitamise tähtaja ennistamata ning lõpetas menetluse. Tartu Ringkonnakohus jättis erikaebuse rahuldamata ja Riigikohtu 11.09.2002 määrusega jäeti S. H.i kaebus läbi vaatamata. 10.09.2003 loobus P.K. Viru talu maa osast, mis kuulus endise Piiri kinnistu koosseisu. Pajusi Vallavalitsuse 17.11.2003 korraldusega nr 417 tagastati S.H.ile 23,08 ha Piiri talu maad. Piiri talu on kinnistusraamatusse kantud 09.03.
8. S.H. esitas 30.12.2004 Tartu Halduskohtusse uue kaebuse (haldusasi nr 3-659/04), milles taotles Eesti Vabariigi poolt talle alates
9. aastast maa tagastamata ja hüvitamata jätmisega ning sellest tulenevalt 1595 tm puidutulu saamatajäämise ja maa kasutuks rikkumisega välja mõista vähemalt 230 000 krooni ning seoses ametnike, sh õigussüsteemi töötajate seadusi eirava, mõnitava, tema väärikust alandava tegevusega pika aja vältel kahju hüvitamiseks välja mõista 1 000 000 krooni. 2 Tartu Halduskohus eraldas 10.02.2005 S. H.i materiaalse kahju hüvitamise nõude (haldusasi nr 3-659/04) ja moraalse kahju hüvitamise nõude (haldusasi nr 3-51/05) eraldi menetlusse. Moraalse kahju nõudes haldusasjas nr 3-51/05 kohus lõpetas 10.02.2005 määrusega menetluse, kuna S. H. ei tasunud riigilõivu. Tartu Ringkonnakohus jättis 18.03.2005 kohtumääruse muutmata. S.H.i kaebuses haldusasjas nr 3-659/04 toodud põhjenduste alusel määras halduskohus materiaalse kahju hüvitamise nõudes vastustajateks Pajusi Vallavalitsuse ning Eesti Vabariigi Jõgeva maavanema kaudu. Jõgeva maavanem saatis 07.03.2005 kirja Justiitsministrile, taotledes ministri seisukohta riigi esindaja suhtes. Arvestades vaidluse iseloomu ning lähtudes otstarbekuse põhimõttest leidis justiitsministeerium, et riigi seaduslikuks esindajaks on antud vaidluses Justiitsministeerium. S. H. on oma kaebuses märkinud, et Eesti Vabariigis rikutakse omandireformi raames inimõigusi ja põhiseaduslikke õigusi. Õigusjärgsete omanike omand võetakse ära omavalitsuste ametnike haldusaktide alusel. Riigikohtu seisukohtade järgi õigusjärgsete omanike vara polegi nende omand vaid hoopis riigi omand. Õigusjärgsetel omanikel on keelatud vara pärimine, neilt vara sundvõõrandamist ei vormistata, vara lihtsalt „jäetakse tagastamata“. Taluseaduse kohaselt oli küll õigusjärgsetel omanikel eelisõigus oma talu taastamisel, kuid neid sätteid ei rakendatud ellu ei ametnike ega kohtute poolt. 1990.a anti selliselt kaebaja seljataga tema isale kuuluv Piiri talumaa 10 ha tasuta teistele isikutele nö tähtajatuks kasutamiseks. Maa anti kasutusele mitte kui kaebaja isa omand, vaid hoopis kui Pajusi kolhoosi omand. S.H. on taotlenud kohtuasjas nr 3-659/04 temale tekitatud kahju 230 000 krooni väljamõistmist, mis on talle tekitatud seoses õigusvastaselt võõrandatud Piiri talu maa tagastamata jätmisega alates 1996 aastast ja sellega seoses 1595 tihumeetri puidu saamata jäämisega. Kahju tekkimine on kaebuse põhjenduste järgi tekitatud eelkõige õigusvastaselt võõrandatud vara omanike ja nende pärijate suhtes ebaõiglaste õigusaktide vastuvõtmisega seadusandja poolt, sellest tulenevalt temale tagastamisele kuuluva maa Taluseaduse alusel kasutusse andmisega K.le ning temale maa tagastamisega viivitamisega alates
10. aastast. S. H. on märkinud kaebuses, et 1996.a algasid Piiri talumaa ja 15 km eemal Jõgeva vallas Kaeral talle kuuluvate hoonete juures maa väljamõõtmised. Siis oli selgunud, et Pajusi valla maanõunik andis lähteülesande mõõta talle 10 ha vähem metsamaad kui oli õigus. Selleks ajaks oli maa tähtajatu kasutaja A.K. surnud ja tema poeg P.K. kasutas maad ajutiselt. Maa asendamisest nii Pajusis kui Jõgeva vallas Kaeral keelduti. Pajusi vald samas maa tagastamata jätmise kohta korraldust välja ei andnud.
11. aastal selgus, et asendusmaa erastamist ei riigi ega tema hoonete juurde kuuluva kinnisasja arvelt ei võimaldata. S. H. märgib, et 10 ha äravõtmine Piiri talust ja andmine taluseaduse alusel K.le ei toimunud seaduslikult. A.K.le ei saanud maad anda põliseks kasutuseks, kuna kaebuse esitajal, kui
12. juunil 1940 seisuga maaomaniku pärijal oli talu taastamise 3 eelisõigus. Pärimisseadus ei võimalda „õiguste“ pärimist, mistõttu P.K l ei olnud mingit maad ega talu. Kaebaja leiab, et seega oleks tulnud talle Piiri talu tagastada
13. aastal. Kaebaja märgib, et maa ajutine kasutaja P.K. asus
14. aastal metsa maha müüma. Kaebaja esitas 1998.a avalduse Jõgeva Politseiprefektuurile, mille kohta ta vastust pole saanud. Pärast maa tagasi saamist,
15. aasta alguses avastas ta tagastatud Piiri talu maade ulatusliku lageraide. Keskkonnainspektsioon on välja arvestanud viimaste raietega tekitatud kahju 230 000 krooni. Eesti Vabariik (Justiitsministeeriumi kaudu) on palunud jätta kaebuse kui põhjendamatu rahuldamata. Vastustaja märgib, et kaebaja ei ole kaebuses märkinud, milliseid tema põhiõigusi või vabadusi kaebuses loetletud õigustloovad aktid riivavad, või millise konkreetse akti konkreetse sättega või õigustloova akti alusel antud haldusakti või toiminguga talle kahju 230 000 krooni tekitati. Samuti ei nähtu kaebusest põhjuslikku seost õigustloovate aktide ja kaebaja väidetavalt tekkinud kahju vahel. Kaebuses on S. H. käsitlenud kohtumenetlusi, milles kohtuotsused on jõustunud. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid tulenevalt Riigivastutuse seaduse (RVS) § 15 lg 1, mille kohaselt saab kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Vastustaja märgib kahju nõude osas, et taotletud kahju tekitajaks ei saa olla haldusorganid vaid eeldatavasti on seda teinud füüsilised isikud, mida tõendab ka kriminaalasja nr 04249000047 menetlus Lõuna Politseiprefektuuris. Haldusaktide, millega vaidlusalune metsamaa A.K.le ja P.K. valdusesse anti, õigusvastasust tuvastatud ei ole.
16. aastal on kriminaalasja lõpetamise määruse järgi Piiri kinnistu metsas Aristvere külas teostatud raiet tundmatute isikute poolt. Seega selgub, et raie teostajateks ja metsamaterjali omastajateks ei ole olnud ükski kaebuses viidatud haldusorgan ning isegi siis, kui kaebaja arvates oleks haldusorganid vastu võtnud teistsuguseid, kaebajale meelepäraseid otsuseid, ei ole see põhjuslikus seoses maatükil teostatud ebaseadusliku raiega. Kui kahjulik mõju tekkinuks või võinuks tekkida ka ilma haldusaktita, puudub põhjuslik seos kahju ja haldusakti vahel. Ka Pajusi Vallavalitsus on vaielnud kaebusele vastu ning palunud jätta see rahuldamata. Jõgeva Maakohus on 13.02.1998 otsusega lugenud õiguspäraseks A.K.u maaomandi taluseaduse alusel. Peale isa surma asus seda maad kasutama, valdama ja valitsema P.K.. Seega ei ole kaebuses märgitud Piiri talumaal teostatud raiete tõttu kahju kannataja kaebaja, kuna see maa ei kuulunud talle. Tal ei olnud ka selle maa tagasisaamise õigust. 10.09.2003 loobus P.K. ENSV Taluseaduse alusel moodustatud Viru talu maast suurusega 8,1 ha, mis kuulus endise Piiri nr 49 kinnistu koosseisu. Vaidlusaluse maa tagastamise õigus tekkis S. H.l alles pärast P. K. loobumist. Tartu Halduskohtu 30.12.2005 otsuse kohaselt haldusasjas nr 3-659/04 on jäetud kaebus rahuldamata. 4 S.H.i kaebuse puhul on tegemist kahju hüvitamise nõudega. Kaebusest tulenevalt on talle kahju tekitatud sellega, et talle ei ole alates
17. aastast tagastatud kogu Piiri talu nr 49 endist talu maad, mille tulemusena jäi ta ilma 1595 tm puidutulust, mille põhjustas P.K. poolt teostatud ebaseaduslik raie. Kaebaja väitel tuli talle 1996.a tagastada kogu Piiri talu maa, kuna taluseaduse alusel A.K.le ja seejärel P.K.le 10 ha Piiri talust maa andmine oli õigusvastane. HKMS § 4 kohaselt on haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks. Toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes. Tulenevalt eeltoodust ei kuulu halduskohtu pädevusse hinnangu andmine kas ja kuidas rikuvad kaebuse esitaja õigusi õigustloovad aktid, mis on välja antud seoses omandireformi ja maareformiga. Samas ei ole kaebaja ka välja toonud, millised konkreetsed õigustloovad aktid, sealhulgas seadused, rikuvad tema põhiõigusi. Kaebaja kaebusest ja kaebuse hilisematest paljudest selgitustest saab järeldada, et talle on kahju tekkinud
18. aastast alates kogu Piiri talu maa mitte tagastamisega, milleks tal oli õigus. Kui Piiri talu maa oleks
19. aastal Pajusi Vallavalitsuse poolt tagastatud, ei oleks olnud võimalik P.K.l teostada ebaseaduslikku raiet ning kaebajale ei oleks tekitatud nende raietega kahju. Kohus asus seisukohale, et kaebaja arusaam on ekslik. Pajusi Vallavalitsusel, kui MRS § 15 lg 1 alusel maa tagastamise ja kompenseerimise läbiviijal ja otsustajal puudus Maareformiseadusest tulenevalt õigus ja võimalus kaebajale 1996.aastal ja ka hiljem kogu endise Piiri talu maa tagastamiseks, kuna osa Piiri talu maadest oli antud põliseks kasutamiseks Taluseaduse alusel. Nii Jõgeva Maakonnavalitsuse 19.10.1990 määrus nr 497 kui ka Jõgeva Maavalitsuse 11.03.1992 määrus nr 40 olid Piiri talu maade tagastamisele asumisel
20. aastal kehtivad haldusaktid, milliseid pidi Pajusi Vallavalitsus S.H.le maa tagastamisel arvestama. Vastavalt MRS § 8 lg 1 ei kuulu tagastamisele maa, mis on antud talumaana põliseks kasutamiseks seaduslikus korras Eesti NSV Taluseaduse alusel, välja arvatud juhul kui õigustatud subjekt ja taluperemees ei lepi kokku teisiti. Seega ei tagastata õigustatud subjektile seda maad, mis on Taluseaduse alusel antud põliseks kasutamiseks. Maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse § 16 lg 22 kohaselt loetakse Taluseaduse alusel tähtajata maakasutusena vormistatud kasutusõigus põliskasutusõiguseks. Eeltoodut arvestades puudus Pajusi Vallavalitsusel õigus kaebajale maa tagastada tema poolt taotletud ulatuses ja jätta arvestamata Taluseaduse alusel maa põliseks kasutuseks andmine. 5 Vastavad selgitused on nii Pajusi Vallavalitsus kaebajale andnud korduvalt. Kuna S. H. ise ei olnud nõus maa tagastamisega vallavalitsuse poolt määratud piirides ja ulatuses, ei ole vallavalitsusel olnud võimalik ka varem maa tagastamist ja kompenseerimist otsustada. Kohtuotsuse kohaselt on A.K.le ja P.K.le ENSV Taluseaduse alusel maa põliseks kasutamiseks andmine toimunud vastavalt tol ajal kehtinud Taluseaduses sätestatud nõuetele. Kuna vaidlustatud haldusorgani tegevus Piiri talu maadest talu taastamiseks maa andmine on toimunud õiguspäraselt, puudub alus ka nende vastu esitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. Kaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka teised, kaebaja poolt kohtule esitatud rohketes märgukirjades ja täiendustes esitatud väited. Selgusetuks on jäänud, kuidas maa asendamata jätmine Jõgeva vallas kaebajale kuuluvate hoonete juurde on seotud endise Piiri talu maadel teostatud metsaraidega ja selle raidega tekitatud kahjuga. S.H. on esitanud apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule ning Tartu Ringkonnakohus on andnud hinnangu (haldusasi nr 3-04-477) Tartu Halduskohtu otsusele haldusasjas nr 3-659/
21. Lahendades kahju hüvitamise kaebust, tuleks eelkõige tuvastada, kas kaebajal on kahju tekkinud, kas kaebaja poolt nimetatud haldusakt või toiming (sh ka tegevusetus), millega talle väidetavalt kahju tekitati, on õigusvastane, ning kas esineb põhjuslik seos väidetavalt tekitatud kahju ja õigusvastase haldusakti (toimingu) vahel.
22. 15.03.2006 esitatud kaebusest ja selle täiendustest: Käesolevas kaebuses on kaebaja seisukoha kohaselt talle kahju tekitatud sellega, et alates
23. aastast ei ole talle õigusvastaselt tagastatud kogu Piiri talu maad ning seetõttu, kuna mittetagastamine oli õigusvastane, siis P. K. poolt teostatud ebaseadusliku metsaraie tulemusena tekkis tal kahju. Varalise kahju suuruseks on kaebaja väite kohaselt 250 000 krooni. Lähtudes kaebuse sisust, on kaebuse esitaja seisukoha kohaselt õigusvastaseks toiminguks alates 1996 kuni 2003 (vaidlusaluse maa tagastamiseni kaebajale) Piiri talu maa osa, mis oli antud taluseaduse alusel A. K.le (alates 1992 P. K.) põliseks kasutamiseks, mittetagastamine, s.o tegevusetus. Nõue on esitatud Eesti Vabariigi ja Jõgeva Maavalitsuse vastu omandireformiga S. H.le tekitatud kahju summas 250 000 krooni välja mõistmiseks, sama nõue on esitatud ka haldusasjas nr 3-04-477 (I astmes nr 3-659/04), mis on Tartu Ringkonnakohtu menetluses. Sisuliselt on tegemist samalaadse kaebusega, kuid haldusasjas nr 3-659/04 on vastustajaks Eesti Vabariik Jõgeva maavanema kaudu ja Pajusi Vallavalitsus, käesoleval juhul Eesti Vabariik ja Jõgeva Maavalitsus. 6 Antud juhul on ringkonnakohtus 30.03.2006 jäetud S.H.i apellatsioonkaebus rahuldamata. Tulenevalt HKMS § 96 lg 4 kohaselt jõustub ringkonnakohtu otsus pärast kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja möödumist, seega saab lugeda, et antud asja menetlus käib ning seega kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 5 lg 1 kohaselt võib kohus juhinduda nimetatud seadusega reguleerimata küsimustes tsiviilkohtumenetluse sätetest. Kohus asub seisukohale, et esitatud kaebus ei kuulu läbivaatamisele vastavalt TsMS § 423 lg 1 p 4, mille kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata seoses asjaoluga, et kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Kuigi S.H. on 20 000 krooni võrra suurendanud taotletava kahjusumma suurust ja vastustajate osas on erinevused, on sisuliselt tegemist ühtede ja samade poolte vahel toimuva vaidlusega, kuna tegelikuks vastustajaks on Eesti Vabariik läbi haldusorganite. Kohus selgitab, et 15.03.2006 kaebuses on S. H.i taotlus karistusseadustiku sätete rakendamiseks, kuid nimetatud taotluse läbivaatamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Eeltoodud põhjusel ja juhindudes HKMS §-st 5 lg 1 ja TsMS § 423 lg 1 p 4, kohus jätab kaebuse haldusasjas nr 3-06-527 läbi vaatamata ning TsMS § 426 lg 1 tulenevalt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi (kaebus) ei ole kohtu menetluses olnud. Sellest tulenevalt kuulub kaebus koos lisadega tagastamisele. Mare Priks kohtunik 7