2-03-171/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 30.november 2006, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-03-171/34 (endine nr 2-2991/03) Tsiviilasi RAhagi JS(ES) vastu ühisvara jagamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 31.10.2006 kohtuistung Menetlusosalised ja nende hageja RA hageja lepinguline esindaja PM esindajad kostja ES (JS) kostja lepinguline esindaja MA RESOLUTSIOON Jagada RA ja ES (JS) ühisvara väärtusega 1 525 000 (üks miljon viissada kakskümmend viis tuhat) krooni alljärgnevalt:

1. Jätta ES (JS) omandisse korteriomand väärtusega 1 450 000 krooni asukohaga korter , mis on kantud Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriossa nr (kuni nr ).
2. Jätta RA omandisse vara kokku väärtuses 75 000 (seitsekümmend viis tuhat) krooni: sõiduauto väärtusega 20 000 krooni; garaaž väärtusega 55 000 krooni asukohaga , mis on kantud Linnakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriossa nr (kuni nr ).
3. Välja mõista ESlt (JS) 687 500 (kuussada kaheksakümmend seitse tuhat viissada) krooni ühisvara enamsaadu arvelt RA kasuks. Menetluskulude jaotus Välja mõista ESlt (JS) menetluskulu 2600 (kaks tuhat kuussada) krooni RA kasuks. Edasikaebamise kord 2-03-171/34 Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Alates 01.01.2006 tuleb apellatsioonkaebuse esitamisel ühisvara jagamise nõudelt tasuda riigilõiv kui hinnaga hagilt, seega jagatava vara väärtuselt. Asjaolud Hageja ja kostja abielu sõlmiti Tallinna Perekonnaseisuametis 30.04.1992.a (tl 71) ja lahutati 30.11.2006 Harju Maakohtu kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustus avaldamise päeval s.o 30.11.
4. Hageja nõue ja põhjendused Pärast hagi täpsustusi ja kostja poolt ühisvara koosseisu kuuluva vara nimetuste täiendamist palub hageja jagada poolte abielu kestel soetatud ühisvara järgmiselt:
5. korteriomand, väärtusega 1 450 000 krooni asukohaga Tallinnas Vase 3-13 - jätta kostja omandisse;
6. garaažiboks GÜ M.Härma 10-III asukohaga M.Härma 10c-115, Tallinnas väärtusega 55 000 krooni - jätta hageja omandisse;
7. sõiduk Ford Scorpio, ehitusaasta 1987, väärtusega 20 000 krooni, müüdud hageja poolt septembris 2001 – jätta hagejale. Hageja leiab, et korter Ungaris ühisvara koosseisus ei kuulu, kuna see on võõrandatud kooselu ajal 1998.aastal. Kaubik Ford Exspress on lahusvara, kuna see on soetatud pärast abielusuhete lõppemist s.o 29.08.
8. Kaubik on müüdud 2002 (tl 46-47). Eelnimetatud vara palub hageja jätta ühisvara koosseisust välja. Hageja palub jagada ühisvara vastavalt ettepanekule ning hagejalt välja mõista enamsaadu arvelt kompensatsioon ja kostjalt välja mõista menetluskulud sh hagi esitamisel tasutud riigilõivu 2600 krooni, dokumentide tõlkimise ja notariaalse tõestamise kulud krooni. Kostja vastuväited hagile Kostja ei vaidle vastu ühisvara jagamisele. Kostja on nõus vara jagama nii, et korteriomand asukohaga Tallinnas Vase 3-13 jääb kostja omandisse ja garaažiboks väärtusega 55 000 krooni ja sõiduauto Ford Scorpio väärtusega 20 000 krooni jääb hagejale. Kostja leiab, et ühisvara koosseisu kuulub veel kaubik Ford Ekspress (väljalaske aasta 1994) väärtusega 50 000 krooni ja 1998.a võõrandatud korter Ungaris. Eelnimetatud vara palub kostja jätta hagejale. Kostja on nõus enamsaadu eest maksma hagejale kompensatsiooni. Kostja ei nõustu hageja korteriomandi hinnaga ja leiab, et korteri turuväärtus on 1 400 000 krooni. Kostja on nõus menetluskulud sh riigilõivu ja dokumentide tõlkimise ja notariaalse tõestamise kulud hüvitama. Kohtu põhjendused 2 2-03-171/34 Vastavalt Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) §-le 14 lg-le 1 on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara ja sama seaduse § 18 lg 2 kohaselt määratakse ühisvara kindlaks jagamise aja seisuga. Kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Vastavalt poolte kokkuleppele lõppesid nende abielulised suhted aprillis 2001 (tl 188). Juhindudes PkS § 18 lg -st 2 kuulub ühisvara koosseisu vara, mis oli pooltel seisuga aprill 2001, seega jagamisele ei saa kuuluda vara, mis võõrandati abielu kestel s.o enne aprilli
9. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et ühisvara koosseisu ei kuulu 21.12.1998.a Ungaris võõrandatud korter, mille jagamist kostja soovib (tl 48-52, 73-78, 100-108). PkS § 15 lg 1 kohaselt on abikaasa lahusvaraks tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kaubiku Ford Express soetas hageja 29.08.2001, seega pärast abielusuhete lõppemist s.o aprill 2001, mistõttu on kaubik Ford Express hageja lahusvara (tl 61-63, 66, 85-93). Vaidlust ei ole selles, et korteromand Vase 3-13, Tallinnas on ostetud poolte abielu ajal (tl 7). Hageja esitas kohtuistungil eksperthinnangu korteromandi Vase 3-13, Tallinnas väärtuse kohta. Eksperthinnangu kohaselt seisuga 31.10.2006 on vaidlusaluse korteri turuväärtuseks 1 560 000 krooni. Hageja kohtuistungil nõustus vähendama korteri turuväärtust 1 450 000 kroonini. Kostja ei nõustunud eksperthinnangu ega hageja poolt vähendatud hinnaga. Kostja omapoolset eksperthinnangut ei esitanud kuigi kohus 19.10.2006 kohtuistungil andis pooltele selleks võimaluse. Kostja arvates on korteri turuväärtuseks 1 400 000 krooni. Kostja ei ole tõendanud eelnimetatut. Kohus leiab, et korteriomandi turuväärtus on eksperthinnanguga määratletud. Hageja poolt korteri turuväärtuse alandamine 1 450 000 kroonini on suuruses, mis välistab ka eksperthinnangu vea 5%. Kohus asub seisukohale, et hageja poolt nimetatud korteriomandi väärtus on põhjendatud suuruses, mistõttu kohus leiab, et ühisvara koosseisu kuuluva korteriomandi väärtuseks tuleb lugeda 1 450 000 krooni. Varasemalt tehtud eksperthinnanguid ei ole võimalik arvestada, kuna kinnisvara turuväärtus pidevalt muutub (tl 125-154). Kohus arvestab jagatava vara turuväärtust jagamise seisuga s.o kohtuistungi toimumise seisuga. Teiste ühisvara koosseisu kuuluva vara s.o garaaži väärtusega 55 000 krooni ja sõiduauto Ford Scorpio väärtusega 20 000 krooni suhtes vaidlust ei ole. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et ühisvara, mis koosneb korteriomandist, sõiduautost ja garaažist on pooltel kokku väärtuses 1 525 000 krooni, mis tuleb jagada poolte vahel võrdsetes osades vastavalt PkS §19 lg-st 1, seega kumbki osapool on õigustatud saama vara ühisvarast 762 500 krooni väärtuses. Pooled on kokku leppinud, et kostjale jääb korter, seega ühisvara väärtuses 1 450 000 krooni ja hagejale jääb sõiduauto Ford Scorpio, mille hageja on tegelikult juba võõrandanud ja garaaž väärtusega 55 000 krooni. Kuna hageja saadav osa on ühisvarast väiksem kui ½, siis leiab kohus, et hageja on õigustatud kostjalt saama kompensatsiooni 687 500 krooni ühisvara enamsaadu arvelt. Menetluskulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude 3 2-03-171/34 jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 60 lg 1 ja TsMS § 61 lg 1 p 1 tuleb kostjalt välja mõista hageja kohtukulud so. riigilõiv, mis tuli tasuda hagi esitamisel ühisvara jagamise nõudelt summas 2600 krooni. Hageja esitas kohtule taotluse kostjalt dokumentide tõlkimise kulude väljamõistmiseks. Kohus ei saa eelnimetatud taotlust rahuldada, kuna hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi kuludokumenti ega ka koostanud vastavasisulist kirjalikku taotlust, millest selguks millist summat ta soovib kostjalt saada. Maire Lukk Kohtunik 4