KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kai Härmand Otsuse tegemise aeg ja koht 20.10.2006 Tallinn Tsiviilasja number 2-05-14518 Tsiviilasi IP hagi OÜ ja OÜ vastu ebaseaduslikult tehtud kanalisatsioonitoru sisselõike ja sellega seoses paigaldatud ühendustoru eemaldamise või kanalisatsioonitoru kasutamise eest tasu ja 70 000 krooni hüvitamise nõudes Menetlusosalised ja nende Hageja : IP esindaja advokaat KK esindajad Kostja: OÜ esindaja advokaat MT Kostja : OÜ , esindaja advokaat BP Kohtuistungi toimumise aeg RESOLUTSIOON Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista IP kasuks OÜ-lt 26 080,64 (kakskümmend kuus tuhatu kaheksakümmend krooni ja 64 senti) krooni. Välja mõista IP kasuks OÜ-lt 17 497,74 (seitseteist tuhat nelisada üheksakümmend seitse krooni ja 74 senti) krooni. Välja mõista IP kasuks OÜ-lt igakuine tähtajatu tasu alates summas 1470 krooni kuus. Kohtukulude jaotus Kohtukulud jätta poolte kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. 2-05-14518 ASJAOLUD
- Hageja on asuva kinnistu omanik. Kostja OÜ on alates hageja naaberkinnistu omanik. OÜ võõrandas kinnistu OÜ-le pärast hagi esitamist kohtule. Hageja kinnistut läbivad , mille kaudu juhitakse ära nii hageja kui kostja heitveed (kanalisatsiooniveed ja sadeveed). Vee ja kanalisatsioonitorustike on kaks, millest ühe on välja ehitanud hageja ning teine asus kinnistul selle erastamisel hageja poolt. Nii hageja kui kostja kanalisatsioonitrassi liitumispunkt ühisveevärgiga asub tänaval kohakuti hageja kinnistuga. Hageja ja kostja OÜ vahel oli kokkulepe kostja sadevete ärajuhtimiseks hageja poolt välja ehitatud kanalisatsioonitorustiku kaudu. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
- Hageja esitas linnakohtule hagi OÜ vastu ning hagi täpsustuses hagi ka OÜ vastu, milles palub kohustada OÜ-d kõrvaldama ebaseaduslikult tehtud sisselõige ja sellega seoses paigaldatud ühendustoru hagejale kuuluval kinnistul asuva kanalisatsioonitoru külge kanalisatsioonivee juhtimiseks ühiskanalisatsiooni ning lõpetama selle kaudu hageja kinnistul asuva kanalisatsioonitoru ebaseaduslik kasutamine. Samuti palub hageja OÜ-lt välja mõista tasu 1470 krooni kuus kanalisatsioonitoru kasutamise eest alates kuni ebaseaduslikult tehtud sisselõike ja sellega seoses hageja kinnistul asuvale kanalisatsioonitorule ebaseaduslikult paigaldatud ühendustoru kaudu kanalisatsioonitoru ebaseadusliku kasutamise lõpetamiseni.
- Juhul, kui kohus jätab rahuldamata sisselõike kõrvaldamise ja ühendustoru eemaldamise nõude palub hageja alternatiivsete nõuetena OÜ-lt välja mõista alates kohtuotsuse tegemisest 1470 krooni kuus kanalisatsioonitoru kasutamise eest tähtajatu tasu. Hageja palub OÜ-lt välja mõista ühekordne tasu 70 000 krooni kanalisatsioonitorule sisselõike tegemise eest ja seeläbi ühiskanalisatsiooniga liitumise eest ning tasu igakuine tasu 1470 krooni kuus alates kuni kanalisatsioonitoru kasutamise eest.
- Hageja leiab, et kostja OÜ teostas omavolilise sisselõike hageja kanalisatsioonitorule ja liitus paigaldatud ühendustoru abil ühiskanalisatsiooniga läbi hageja kinnistu. Hageja ei ole kostjale andnud nõusolekut kostja kanalisatsioonivee ärajuhtimiseks hageja kinnistu kaudu. Hageja ja OÜ vahel Tallinna linnakohtu tsiviilasjas nr ja Tallinna ringkonnakohtu tsiviilasjas nr tehtud kohtulahendiga on leidnud tuvastamist, et kostja ühines ühisveevärgiga hageja kinnistu kaudu. Kohtuvaidluse esemena palus kostja tunnustada tema õigust kasutada Hageja kinnistul asuvat kanalisatsioonitoru kinnistu ühisveevärgiga ühinemiseks ja toru hooldamiseks ja remondiks. Kohus jättis kostja nõude rahuldamata. Hageja leiab, et Tallinna linnavalitsuse korraldusega nr ei ole antud kostjale õigust kasutada hageja kanalisatsioonitrassi, sest kanalisatsioonitrassi sisselõige tehti alles 2000.aastal so pärast korralduse andmast. Korralduses ei saa kuidagi käsitleda õigust, mida faktiliselt korralduse tegemise ajal olemas ei olnud.
- Hageja leiab, et tema õigust kasutada, vallata ja käsutada oma omandit on kostja tegevuse tõttu rikutud, sest omand võib olla kitsendatud vaid seadusega või teiste isikute õigustega. Seega võib olla hageja omand olla kitsendatud vaid kostja kasuks seatud servituudi või muu piiratud asjaõigusega. Sisselõike tegemise ajal kehtinud AÕS § 164 lg 1 järgi oli kostjal õigus ehitada läbi võõra maa veejuhe kanalisatsioonivee ärajuhtimiseks sõltumata maatüki omaniku nõusolekust. Arvestades võõra maatüki omaniku huve ja tasudes eelnev hüvitis. Ehitusseaduse § 14 lg 1 järgi on hagejal kohustus lubada ehitada kinnisasjale tehnovõrke ja – rajatisi, kui nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või kui nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kultusi. AÕRS § 15 2 lg 1 järgi on omanik kohustatud taluma kinnisasjale püstitatud tehnovõrke, kuid alates 01.04.1999.a on tehnorajatise püstitamiseks võõrale kinnisasjale vajalik kinnisasja koormamine reaalservituudi või isikliku kasutusõigusega. Kinnisasja omanikul on õigus nõuda 2
(6)2-05-14518 tasu tehnorajatise talumise eest. Hageja leiab, et ka juhul, kui kostja ei ole tehnorajatist püstitanud vaid teinud vaid sisselõike, tuleb kohaldada eelnimetatu seadusesätteid.
- Hageja palub kohustada kostjat OÜ-d eemaldama kanalisatsioonitoru sisselõige ja sellega seoses paigaldatud ühendustoru hagejale kuuluval kinnistul. Alternatiivselt esitab hageja nõude tasu saamiseks kanalisatsioonitorule sisselõike tegemise ja kanalisatsioonitoru kasutamise eest. Kostja on tasunud hagejale 70 000 krooni sadevee kanalisatsiooni ärajuhtimise eest läbi hageja kinnistu. Hageja leiab, et sama suur võiks olla ka tasu, mille kostja tasub hagejale kanalisatsioonivee ärajuhtimise eest läbi hageja kinnistu. Hageja leiab, et kanalisatsiooni ärajuhtimine läbi hageja kinnistu vähendab hageja kinnistu väärtust, sest hageja on kohustatud tagama toru korrashoiu, samuti peab hageja arvestama ümberehitustööde käigus kostja huvidega. AÕSRS § 154 lg 1 sätestatud tehnorajatise talumise kohustuse eest tasu määramise suuruse korda ei ole kinnitatud. Hageja leib, et õiglane tasu on 1470 krooni kuus. KOSTJA VASTUVÄITED
- Kostjad hagi ei tunnista ja vaidlevad sellel vastu. Kostja OÜ esitatud kirjaliku vastuse kohaselt ei ole kostja teinud sisselõiget hageja kanalisatsioonitorusse vaid enda kinnistul asuvale kanalisatsioonitorule. Pooled kasutavad mõlemal kinnistul asuvat kanalisatsioonitoru, mida ei ole võimalik kasutada kummalgi eraldi. Hageja on kohustatud taluma kostja poolt tema kinnistul asuva kanalisatsioonitoru kasutamist ja vastupidi. Pooled on välja ehitanud ühise trassi, mis tõendabki kokkuleppe olemasolu. Kostja on tasunud hagejale ühekordse tasu nii kanalisatsioonikui sadeveetrassi väljaehitamiseks ning seetõttu on põhjendamatu ka hageja nõue tasu saamiseks. Kanalisatsioonirajatised paiknevad nii hageja kui kostja territooriumil, sest sanitaartehniliste välisvõrkude plaanilt on näha, et kanalisatsioonikaev asub kostja kinnistul ja kanalisatsioonitoru hageja kinnistul. Kanalisatsioonirajatis eksisteeris nii hageja kui kostja kinnistul enne maa erastamist ning toimus kanalisatsioonitrassi taastamine poolte poolt koosfinantseerimisel. Hageja erastas kinnistu teadmisega, et tal tuleb taluda asjaolu, et kinnistu kanalisatsioonitrass läbib hageja kinnistu. Hagejal on ka maa erastamise tingimustega seatud kohustus tagada kostjale võimalus sadevee ja kanalisatsioonivee ärajuhtimiseks ühisveevärki läbi hageja kinnistu. Nii AÕS § 164 redaktsioon, mis kehtis kui ka EhS § 14 sätestavad, et kinnistu omanik peab lubama tehnorajatiste püstitamist oma kinnisasjale. Kostja leiab, et seaduse sätteid tuleb tõlgendada nii, et tehnorajatise püstitamine hõlmab ka juba olemasoleva tehnorajatise kasutamise lubamist.
- Hageja nõue liitumistasu maksmiseks on arusaamatu, sest liitumistasu on õigustatud nõudma üksnes ühisveevärgiga liitumisel vastava teenuse osutaja. Kostja hakkas oma heitvett juhtima läbi hageja kinnistu alles . Kostja on tasunud juba 70 000 krooni. Vastavalt AÕS § 164 lg 3 sättele tuli kostjal tasuda hagejale eelnev hüvitis, mida kostja ka teinud on. Igakuise tasu nõudmiseks oleks hagejal õigus vaid siis, kui tehnorajatis asuks hageja kinnistul ja kostja kasuks oleks seatud servituut. Kostjal oleks samuti õigus nõuda tasu hageja kinnistult kostja kanalisatsioonikaevu juhitud sadevete eest. Kostja leiab, et liitumistaotluse rahuldamisega on antud hinnang ka kanalisatsioonitoru läbilaskevõime jm tehniliste näitajate suhtes.
- Kostja OÜ leiab oma kirjalikus vastuses, et hagi ei ole põhjendatud. Hageja poolt esitatud faktilised asjaolud on tõendamata ja ebaselged, Sanitaartehniliste välisvõrkude plaanilt on küll näha kanalisatsioonitorud, kuid ei ole aru saada kus asub väidetav sisselõige. Siselõike tegemine on tõendamata. Kostja leiab, et esitatud plaanimaterjali kohaselt on kanalisatsioonitorustik asunud kinnistutel alates ning seda ei ole muudetud. Pooled taastasid ja remontisid kahel kinnistul asuvat ühtset kanalisatsioonisüsteemi. Hageja on nõustunud asjaoluga, et kostja kinnistu ühisveevärgiga liitumine toimub läbi hageja kinnistu. Torustik oli olemas kinnistul juba selle erastamisel hageja poolt, seega võttis hageja endale kohustuse tagada kostja juurdepääs 3
(6)2-05-14518 olemasolevatele tehnovõrkudele, mida kinnitab ka TL korraldus nr punkt
- hageja esitatud kinnistu ei tõenda, et hageja sai 70 000 krooni üksnes sadevee torustiku väljaehitamise eest. Hageja ei saa tasu nõuda, kuna tegemist on poolte ühise tehnorajatisega mitte hageja kinnistul asuva tehnorajatisega. Kostjal puudub tasu maksmise kohustus, kuna tasu maksmise alust st vastavat korda ei ole Vabariigi Valitsus kehtestanud. Analoogia korras saaks sellise tasu välja mõista vaid alates , mil tunnistati kehtetuks AÕSRS § 15 4 lg
- Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et tehnovõrk asub 147m2 suurusel maaalal, ka on üürihinna tasu aluseks võtmine ebamõistlik, sest üürihind on suurem kui maamaks. Tehnovõrgustik asub hageja ehitise all, mitte kaitsevööndis. Hageja kasutab ka ise sama torustikku. Ka seda asjaolu tuleb tasu määramisel arvestada. KOHTU PÕHJENDUSED
- Kohus, kuulanud kohtuisutngil ära hageja ja kostja esindajad ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et kinnistu omanikuks oli kuni OÜ ning alates OÜ Samuti ei vaidle pooled asjaolu üle, et kostja OÜ kinnistu kanalisatsioonitrass on ühendatud ühisveevärgiga hageja kinnistut läbiva kanalisatsioonitrassi kaudu. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et hageja ja kostja OÜ vahel on sõlmitud kokkulepe kinnistu sadevete ärajuhtimiseks ühisveevärki hageja kinnistu kaudu. Pooled ei vaidle ka sell üle, et hageja ehitas 2000.aastal välja uue, vana kanalisatsioonitoruga paralleelselt kulgeva trassi.
- Pooled vaidlevad asjaolu üle, kas kostja OÜ kinnistult ühisveevärki voolavad kanalisatsiooni- ja sadeveed läbivad hageja kinnistul asuva ja hageja poolt välja ehitatud trassi või läbivad sadeveed hageja poolt välja ehitatud trassi ja kanalisatsiooniveed hageja kinnistul eelnevalt so enne selle erastamist asunud trassi. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas sõlmitud kokkulepe, mille tulemusena maksis kostja OÜ hagejale 70 000 krooni, hõlmas endas nii sadevee kui ka kanalisatsioonitrassi väljeehitust või üksnes sadevee trassi väljaehitust.
- Kohus leiab, et õiguslikud küsimused, mida on vaja käesoleva tsiviilasja käigus lahendada on järgmised. Kas tehnorajatise püstitamine AÕSRS § 15 2 ja EhS § 14 mõttes hõlmab ka juba püstitatud tehnorajatise olemasolu talumist? Kas hageja on kohustatud taluma olukorda, kus kostja kinnistu kanalisatsioonitrass läbib ühisveevärgiga liitumiseks hageja kinnistu ning kas hagejal on õigus selle talumiskohustuse eest tasu saada? Juhul, kui hagejal on õigus saada talumiskohustuse eest tasu, siis tuleb välja selgitada selle tasu suurus ja tasumise periood ning see, kas tegemist on ühekordse tasuga või perioodilise maksega.
- Trassi ehitamise ajal so 2000.aastal kehtinud AÕS § 164 lg 1 järgi oli kostjal õigus kasutada võõrast maatükki oma kanalisatsiooni vee ärajuhtimiseks ühisveevärki. Kohus leiab, et AÕS § 164 lg 1 sätestab kinnisasja omaniku kohustuse taluda oma kinnisasjal teise kinnisasja teenindamiseks vajaliku tehnovõrgu olemasolu. Sama põhimõte on sätestatud EhS § 14 lg 1, mis sätestab samuti kinnisasja omaniku kohustuse taluda kanalisatsioontrassi ehitamist läbi oma kinnisasja. Kohus leiab, et kuigi ei AÕS § 164 lg 1 ega ka EhS § 14 lg 1 ei sätesta omaniku kohustust taluda juba olemasolevat tehnorajatist, siis vastupidine järeldus ei oleks kooskõlas seaduse mõttega ega ka kehtiva AÕSRS § 15 2 lg 1 sätetega, mis kehtestab kinnisasja omaniku kohustuse taluda tehnorajatise olemasolu vaatamata sellele, kas tehnorajatise kohta on kinnistusraamatusse kantud piiratud asjaõigus, kui tehnorajatis on püsitaud enne . Kohus asub seisukohale, et järelikult ei saanud hageja ei kanalisatsioonitrassi rajamise ajal kui ka hagi esitamise ajal keelata kostjal kasutamaks hageja kinnistut läbivat tehnorajatist kostja heitvete ärajuhtimiseks ühisveevärki. Seetõttu tuleb hagi kanalisatsioonitoru sisselõike ja ühendustoru paigaldamise osas jätta rahuldamata. Hagi lahendamise seisukohalt ei ole oluline tuvastada, kas kanalisatsioonitrass on ühine ning mitmest torust see koosneb, samuti ei ole oluline sisselõike 4
(6)2-05-14518 tegemise aeg vaid üksnes asjaolu, et kostja kinnistult kogutavad sadeveed ja heitveed suunatakse ühisveevärki läbi hageja kinnistu. Seda asjaolu ei ole kostjad menetluse käigus eitanud.
- AÕS § 164 lg 3 järgi oli kostjal eelnevalt kohustus tasuda hüvitis. AÕS § 164 lg 3 mõtte kohaselt saab pidada sättes nimetatud hüvitist ühekordseks hüvitiseks, mis tuleb tasuda tehnorajatise püstitamise eest st hüvitis peab korvama kinnisasja omaniku võimaliku kahju, mis on seotud tehnorajatise püstitamisega (ehitamisega). Tasu maksmise kohustus oleks tekkinud kostjal tehnorajatise püstitamisega st reaalse ehitustegevusega. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et 2000.aastal ehitas trassi välja hageja. Seega ei teostanud kostja reaalseid ehitustöid st ei püstitanud tehnorajatist vaid hakkas kasutama hageja poolt välja ehitatud trassi. Kohus leiab, et asja lahendamisel ei ole oluline asjaolu, kas kostja kasutab heitvete ja sadevete ärajuhtimiseks ühisveevärki ühte või kahte hageja kinnistul asuvat trassi, sest ühekordset hüvitist on hagejal õigus saada üksnes tehnorajatise püstitamisel mitte juba olemasoleva tehnorajatise kasutamisel kostja poolt. Ühekordse hüvitise on kostja OÜ hagejale tasunud, kusjuures oluline ei ole mitte asjaolu millise konkreetse trassi, kas sadevee või heitvee trassi rajamiseks see tasuti, sest ühekordne hüvitis on mõeldud korvama üksnes tehnorajatise püstitamisega kaasnevaid kinnistu omaniku võimalikke kahjusid. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja või kostja oleks hilisemalt rajanud veel mõne veetrassi hageja kinnistule.
- Tehnorajatise püstitamise ajal kehtinud AÕSRS § 15 2 sätestas tehnorajatise omaniku õiguse seada reaalservituut või isiklik kasutusõigus tehnorajatise kasutamiseks ja AÕSRS § 15 4 lg 2 sätestab tasu maksmise kohustuse sellise reaalservituudi või kasutusõiguse eest, kuid alles alates 1.jaanuarist
- Kehtiva AÕSRS § 154 sätestab, et kinnisasja omanikul on õigus nõuda tasu tema kinnisasjale püstitatud tehnorajatise talumise eest, sõltumata sellest, kas talumise kohustus tuleneb seadusest või kinnisasja koormamisest servituudi või isikliku kasutusõigusega. Tasu suurus võrdub tehnorajatise kaitsevööndi pindalale vastava maamaksuga, mis korrutatakse läbi maa sihtotstarbe koefitsiendiga. Tasu maksmise perioodi, korra ja maa sihtotstarbe koefitsiendid kehtestab VV.
- Kohus järeldab, et seadusandja on eeldanud, et olukord, kus ühe kinnisasja teenindamiseks vajalik tehnorajatis läbib teist kinnisasja, on lahendatud reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse seadmise läbi st kinnisasjade omanikud on jõudnud kokkuleppele piiratud asjaõiguse suhtes. Ka kostja OÜ on oma kirjalikus vastuses väitnud, et õiguslik konflikt tuleks lahendada reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse seadmise läbi. Kohus peab vajalikuks märkida. Et tulenevalt AÕSRS § 15 3 lg 1 järgi on nõudeõigus ja vastava hagi esitamise õigus kostjal, mitte hagejal. Kohus asub seisukohale, et eelnimetatu õigusnorme tuleb tõlgendada koosmõjus selliselt, et lisaks kohtuotsuse p 14 nimetatud ühekordselt tasutavale hüvitisele tehnorajatise püstitamise eest, on kinnisasja omanikul, kelle kinnisasja läbib teise kinnisasja teenindamiseks vajalik tehnorajatis, õigus nõuda igakuist tasu talumise kohustuse eest. Kuna AÕSRS § 15 4 lg 1 redaktsioon kehtib alates 01.01.2003 ja AÕSRS § 15 4 lg 2 on kehtetu alates , siis leiab kohus, et hagejal tekkis õigus nõuda tasu tehnorajatise talumise eest alates .
- AÕSRS § 15 4 lg 1 sätestab Vabariigi Valitsusele õiguse reguleerida määrusega tasu maksmise korda, kuid vastavat õigusakti ei ole vastu võetud. Hageja on esitanud omapoolse arvutuse tasu suuruse osas. Kostja vastuväited selle kohta, et tasu ei saa nõuda, sest tasu suurust ei ole võimalik kindlaks määrata, kuna puudub vastav õigusakt ja seega ka tasu nõudmise alus. Kohus leiab, et tasu nõudmise alus ja arvutamise metoodika on AÕSRS § 15 4 lg 1 selgesõnaliselt väljendatud. Asjaolu, et seadusandja ei ole välja andnud seaduse rakendamiseks vajalikku õigusakti, ei saa takistada isikul seda tasu saamast. Hageja on välja toonud metoodika, mille alusel hageja on tasu suuruse arvestanud. Kohus leiab, et selline metoodika tasusuuruse arvutamiseks on mõistlik, arvestades asjaolu, et seadusega kindlaks määratud metoodikat ei saa 5
(6)2-05-14518 kasutada. Kohus rahuldab hagi igakuise tasu väljamõistmise osas. Kostjalt OÜ tuleb tasu 1470 krooni kuus välja mõista alates kuni summas (17 kuud *1470+ (1470/31*23)) 26 080,64 krooni ning kostjalt OÜ alates 24.10.2005 kuni kohtuotsuse tegemiseni summas ((31/1470*8+11 kuud *1470+ 1470/31*20)) 17 497,74 krooni ning alates korduva kohustusena igakuiselt 1470 krooni.
- Kostja on esitanud vastuväited selle kohta, et vaidlusalune trass asub nii hageja kui kostja OÜ kinnisasjal ja seega oleks poolte kohustused vastastikused. Kohus asub seisukohale, et kui kostja leiab, et kohustused on vastastikkused, siis oleks tulnud tal esitada oma huvide kaitseks hagi,. Kohus ei saa jätta seaduses sätestatud tasu välja mõistmata üksnes põhjendusel, et kostjal oleks samasugune õigus tasu nõuda kui hagejal. Kostja OÜ on menetluse käigus ka korduvalt väljendanud seisukohta, et ta kaalub vastuhagi esitamise võimalust, kuid ei ole seda siiski teinud.
- Hagi on esitatud ning seega tuleb kohtukulude küsimus lahendada TsMS kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsiooni alusel vastavalt TsMS rakendamisseaduse § 3 sätetele. Kohus rahuldab hagi osaliselt ning seega tuleb TsMS § 60 lg 1 alusel kõik kohtukulud poolte kanda. Kohtunik 6
(6)