lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 3 kohaselt on kahjuks ka kulud, mis on tehtud kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
lg 1 alusel on hagejal kui võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral.
Tüüptingimuste p 4.3 näeb ette viivise maksmise kohustuse lepingu ülesütlemise korral ja p 5.1, ja p 5.2 krediidisumma tagasimaksmisega viivitamise korral. Väljamõistmisele kuuluva viivise suuruseks on 899,85 krooni. Kooskõlas § 113 lõikega 8 võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda viivise vähendamist vastavalt §-le 162. § 162 lg 1 järgi võib tasumisele kuuluvat leppetrahvi (viivist) vähendada mõistliku suuruseni maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel, kui tasumisele kuuluv leppetrahv (viivis) on ebamõistlikult suur. Hageja nõuab viivist 899,85 krooni suuruses. Kohus leiab, et selle vähendamiseks alust ei ole. 2 Leppetrahvi väljamõistmise aluseks on
3.jagu.
lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Üldtingimuste p-d 4.3 ja 5.3 näevad ette leppetrahvi maksmise kohustuse kostjale lepingu ülesütlemise juhul. § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja poolt esitatud tõenditega on tõendatud tema ajutine töövõimetus , , ja ning töölepingu lõpetamine . Kostja vastuse kohaselt puudus tal haiguse tõttu reaalne sissetulek ning raske majanduslik olukord ei võimaldanud lepingut täita, mistõttu kostja taotleb viivist ja leppetrahvi mitte välja mõista. Kohus peab nimetatud asjaolusid arvestades põhjendatuks leppetrahvi vähendamist 2 928,10 krooni võrra ning mõistab kostjalt välja leppetrahvi 1 000 krooni suuruses. Võla sissenõudmisega seostud kulu (900 krooni) maksmise kohustuse nägid pooled ette üldtingimuste p-ga 4.3, kus see on kirjas muu kuluna ja p-s 8.3, mis näeb ette võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise vastavalt hageja hinnakirjale. 900 krooni nõue tuleb rahuldada
Kahju hüvitis 7 497,09 krooni (lepingu ülesütlemisele järgnenud perioodi intress, mille saamise võimalusest hageja lepingu ülesütlemise tõttu ilma jäi), tuleb välja mõista
§ 128 lg 2 kohaselt on hüvitamisele kuuluvaks varaliseks kahjuks eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Sama paragrahvi 4. lõike järgi on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Juhul kui kostja täitnuks lepingut saanuks hageja intressi kogu lepingu kehtivuse perioodi eest. Sellest tulenevalt on hagejal õigus
lg 2 ja lg 4 alusel saamata jäänud intressile 7 497,09 krooni suuruses, mida hageja nõuab kahju hüvitisena. Kooskõlas
lg 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Viidatud
sätetest juhindudes ja ülalmärgitud põhjendustel tuleb hagi 32 221,70 krooni suuruses rahuldada. Kooskõlas TsMS ja TMS RakS § 3 kuuluvad kohtukulud väljamõistmisele kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS järgi. Kooskõlas TsMS § 60 lg 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kohus rahuldas hageja nõude 32 221,70 krooni suuruses. Juhindudes TsMS § 60 lg 1 tuleb hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv kostjalt välja mõista 2450 krooni suuruses hagi esitamisel ajal kehtinud RLS § 37 lg 1 ja lisa 2 alusel. T. Hiiuväin kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.