MS § 601 lg.1 ja 2, milline näeb ette teha trahvihoiatus enne trahvimist, on omavahel sisulises vastuolus. TsMS on konstitutsiooniline seadus ehk kõrgema õigusjõuga seadus, mistõttu kohaldamisele kuulub viimane. Registripidaja poolt trahvimine ilma eelneva hoiatuseta on ka senise praktika ootamatu muutmine ega ole kooskõlas õiguse üldiste põhimõtetega. TsMS § 601, millisele on trahvimääruses viidatud, et võimalda majandusaasta aruande esitamata jätmise eest trahvi määrata, kuna selle lõike alusel saab trahvida sellist andmete esitamata jätmise eest, mis kuuluvad äriregistrisse kandmisele. Majandusaasta aruannet ei kanta registrisse. Osaühingu majandusaasta aruande kinnitavad osanikud ja kui nad seda ei tee, ei ole juhatusel võimalik
Kuna isikut ei kaasata trahvi määramise menetlusse, 2 ei saa kohus selle asjaoluga arvestada. Trahvimäärusest ei selgu, mitme miinimumpäevamäära ulatuses on trahv määratud ega ole seetõttu võimalik tuvastada, kas määratud trahvi suurus on kooskõlas rikkumise raskuse, iseloomu ja toimepanemise asjaoludega. OÜ N kanti äriregistrisse alles 08.11.2004 ja majandusaasta aruande esitamise kohustus tekkis esmakordselt alles pärast 2005.a. lõppu. Kohus ei ole arvestanud, et rikkumine oli esmakordne. Trahvimäärust ei toimetatud juhatusel liikmele kätte viivitamatult ning talle ei võimaldatud 30.10.2006 tutvuda trahvimääruse ja teiste dokumentidega, mistõttu ei ole tal võimalik ammandavalt esitada põhjendusi trahvi määramise menetluse seadusele vastavuse kohta. Majandusaasta aruanne esitati registrile 26.10.2006. Ringkonnakohtu määruse põhjendused Ringkonnakohus leidis, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus.
lg.4 sätestab osaühingule juhatusele majandusaasta aruande registripidajale esitamise kohustuse ja nõuab, et aruanne oleks esitatud hiljemalt kuue kuu möödumisel majandusaasta lõppemisest.
lg.2 kohaselt, kui seaduses ette nähtud andmeid ei esitata registripidajale seaduses ettenähtud tähtaja jooksul, võib registripidaja ettevõtjale ja andmete esitamseks kohustatud isikutele määrata rahatrahvi ilma tsiviilmenetlusseadustikus nimetatud hoiatust tegemata. TsMS § 46 lg.2 järgi võib isikule trahvi määrata üksnes siis, kui talle on tehtud trahvihoiatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Antud juhul ongi
§–is 72 lg.2 sätestatud teisiti. Seega mingit seaduste vastuolu äriseadustiku ja tsiviilmenetlusseadustiku vahel ei ole. TsMS § 601 lg.1 sätestab hoiatusmääruse tegemise üksnes juhtudel, kui kohtul on andmeid selle kohata, et registrisse on kantud valeandmeid või on esitamata jäetud andmeid, mis seaduse kohaselt tuleb kohustuslikult registrisse kanda. Majandusaasta aruannet ei kanta registrisse. Seega antud juhul TsMS § 601 kohaldamisele ei kuulu, kuid kohtunikuabi ekslik viide sellele paragrahvile, samuti kui osundamata jätmine viidatud paragrahvide konkreetsetele lõigetele ei anna alust trahvimääruse tühistamiseks. Kaebusest ei nähtu, et osanikud oleksid viivitanud majandusaasta aruande kinnitamisega. Asjakohtud on ka väited, et trahvimääruses ei ole edasikaebamise korda näidatud, kaebuse esitaja ei saanud konkreetsel kuupäeval tutvuda trahvimaterjalidega ja määrust ei saadetud kaebajale viivitamatult: nimetatud väited oleksid asjakohased siis, kui trahvitu ei oleks saanud oma kaebeõigust kasutada. Kuna TsMS ei sätesta miinimumpäevamäära suurust, kuulub analoogia alusel kohaldamisele KarS § 44 lg.2, mille järgi on miinimumpäevamäära suuruseks 50 kr. Kohtunikuabil oli tulenevalt TsMS §-st 46 lg.1 õigus määrata rahatrahv kuni 200 miinimumpäevamäära, s.o. kuni 10 000 kr. ulatuses. Seega on määruskaebuse esitajale määratud trahv ca 1/3 ulatuses maksimaalsest ja sellega tuleb lugeda kaetuks tema väide rikkumise esmakordsusest. Seega jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata. Tiit Kollom
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.