415 ja 416 sätestatud nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku ( kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb vastavalt
lg 2 tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegematajätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda . Esitatud asjaolud ja põhjendused ning menetluse käik .a esitas hageja AT hagiavalduse EH`i, AH, SH, SH`i, GH`i, KHja AH vastu, milles palus kohustada kostjaid hageja valdusse üle andma korteriomand asukohaga ning kohustuse täitmata jätmise korral kostjad vaidlusalusest eluruumist välja tõsta ilma teist eluruumi vastu andmata. kuulus kuni vallasasjana EH ile, kuhu olid rahvastikuregistri andmebaasi järgi sisse registreeritud korteriomanik EH ja tema SH. AT omandas eluruumi kohtutäitur KP korraldatud avalikul enampakkumisel .a. Tegemist on kahetoalise korteriga üldpinnaga 48,3 m2. Täitetoimingu juures võlgnikuna osalenud EHtäituri tegevust ei vaidlustanud ja sellele kaebust ei esitanud. AT tegi EH’ile koheselt ettepaneku sõlmida eluruumi üürileping või leida endale ja teine eluruum ja korter omaniku tarbeks vabastada. Üürilepingu sõlmimisest EH keeldus ja arvas, et tema kui 2 tegelik omanik ei hakka üürnikuks, vaid otsib endale teise eluaseme ja kolib välja. Kostja keeldus tasumast ka tarbitud kommunaalteenuste eest ühistu esitatud arvete järgi, mistõttu kostja tarbitud teenuste eest tasus edaspidi hageja AT kui korteri omanik. a. avastas hageja AT, et EH on ka teised alaealised lapsed G, Kja A hageja e. omaniku teadmata järgi registrisse kandnud. Alates a. suvest tarbisid hagejale kuuluvas eluruumis kommunaalteenuseid koos EH iga ka kõik tema . Kõikide teenuste eest tasus korteriühistule esitatud arvete põhjal hageja. Hageja on igakuuliselt jätnud kostja postkasti korteriühistu arvete koopiad eeldusel, et EH tasub oma elamiskulud. Kõik korteriühistu arved hooldus- ja kommunaalteenuste eest on alates korteri omandamisest tasunud AT. Praeguseks on kostjate võlkgnevus hageja ees üle 200 000 krooni, ent käesolevas hagiavalduses ei soovi hageja kostjalt võlgnevuste väljamõistmist, vaid kostjate eluruumist väljatõstmist. Korteris on AS välja lülitanud elektri 13 192,42 krooni elektrivõla tõttu. AS on kinni keeranud gaasi – samuti suurte võlgnevuste tõttu. Hageja leiab, et EHi näol on tegemist isikuga, kes üle ebamõistliku piiri on kuritarvitanud hageja õigust omandit kasutada ja vallata. esitas AT avalduse korteri kinnistamiseks ja on korteriomand Kinnistusosakonna kinnistusregistrisse nr. kui kinnisasi. kantud Tallinna linnakohtu EHon keeldunud üürilepingu sõlmimisest hagejaga ja hageja pole kostjatele üüriarveid ka esitanud. Tarbitud teenuste eest hooldus- ja kommunaalteenuste arveid ei saa käsitleda üüriarvetena. Puuduva üürilepingu ning eeltoodud asjaolude tõttu on hageja arvamusel, et poolte vahel ei ole tegemist üürisuhtega elamuseaduse (ES) või võlaõigusseaduse (VÕS) tähenduses ja nii pole hageja kostjatele üürilepingu ülesütlemise avaldust VÕS tähenduses esitanud. AT on eeltoodu põhjal seisukohal, et kostjate nöol on tegemist isikutega, kes asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 tähenduses ebaseaduslikult valdavad hagejale kuuluvat korteriomandit ja palub kohustada kostjaid korteriomandit , registri nr. hagejale üle andma ning kohustuse täitmata jätmise korral kostjad EH, AH, SH, SH, GH, AH ja KH vaidlusalusest eluruumist välja tõsta ilma teist eluruumi vastu andmata. Hageja palus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 89kohaselt kaasata protsessi avaliku huvi esindajana TL (MLV sotsiaalhoolekande osakonna kaudu, asukoht ). Hageja AT võõrandas vaidlusaluse korteriomandi TMH`ile, kes .a. sõlmitud asjaõiguslepingu alusel on omanikuna .a. sisse kantud kinnistusraamatusse ja sellest tulenevalt korteriomandi uus omanik esitas .a. kohtule taotluse hageja asendamiseks. .a määrusega asendas kohus senise hageja AT uue hagejaga TMH`iga. .a. määrusega kaasas kohus antud tsiviilasjas avalikku huvi kaitsma õigustatud protsessiosalisena TLMLV kaudu. Kostjad kirjalikku vastust hagile esitanud ei ole. Eestkosteasutus on esitanud kirjaliku seisukoha hagiavaldusele, milles märgib, et AH`l on olemas registrijärgne elukoht kuhu tal oleks võimalik lastega elama minna. Eestkosteasutus on seisukohal, et hagejal on õigus oma asja ebaseaduslikust valdusest välja nõuda. Kostjad kohtu määratud .a eelistungile. ei ilmunud. .a. esitas kostja EH kirjaliku taotluse ( mis on kohtu kantselei poolt vastu võetud ja registreeritud nr. all) istungi edasilükkamiseks seoses tema alanud haigusega ja ta ei saa osaleda .a. 3 kohtuistungil ning käesoleval ajal viibib ta haiguslehel. Sama taotluse kohaselt on haige kostja abikaasa AH, kes on 100 % invaliid, mille kohta EH esitas Arstliku ekspertiisi otsuse nr. , .a. EH’i taotluse kohaselt kostja esindaja viibib väljaspool . Kohtu eelistungil .a. hageja palus teha asjas tagaseljaotsuse. Eestkosteasutuse esindajad ei vaielnud tagaseljaotsuse tegemise taotlusele vastu, märkides, et kostjad ei jää väljatõstmise korral elamispinnata, kuna on olemas sotsiaalpinnad, kuhu nad saavad minna. Kohtuotsuse põhjendused Kohus juhindub esitatud hagi lahendamisel asjaõigusseaduse (AÕS) ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) sätetest.
kohaselt, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotluse tagaseljaotsuse. Vastavalt
lg 1 kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjad kohtuistungile ei ilmunud. Kostja EH esitas kohtu kantselei kaudu taotluse istungi edasilükkamiseks, kuna tema on alates 2006.a. jaanuarist haige ja AH on 100 % invaliid ning nende esindaja ei viibi EV
lg 1 kohaselt on mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat.
lg 2 kohaselt peab menetlusosaline või tema esindaja oma haiguse põhistamiseks, mis takistas hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast, esitama kohtule tõendi, millest nähtub, et haigust saab lugeda takistuseks hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast. Tõendi vormi ning selle väljaandmise tingimused ja korra kehtestab sotsiaalminister määrusega. Kohus leiab, et kostja taotlus ei ole piisavalt põhjendatud, kuna taotlusele ei ole lisatud sotsiaalministri .a määrusele nr millega on sätestatud menetlustoimingule väljakutsutud isiku enda haigestumise või lähedase isiku ootamatu raske haiguse kohta vormistatava tõendi vorm ja väljaandmise kord, vastavat arstitõendit. Vastavalt nimetatud määruse § 4 lg 9 tehakse tõendile kanne, millega arst kinnitab, et tõend antakse välja esitamiseks kohtule tõendamaks takistuse olemasolu, mille tõttu isik ei saa ilmuda menetlustoimingule kutsel märgitud tähtajaks. Kohus on hagimaterjalid ja kohtukutse kätte toimetanud EHi perekonna liikmele, AHle .a. edasiandmiseks EHile.
1 kohaselt kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt 14. aastasele isikule. Seega oli EH kohtumaterjalidest ja kohtukutsest teadlik alates .a. EH`i ambulatoorse kaardi väljavõte ei asenda sotsiaalministri .a määruse nr. kohaselt nõutavat perearsti vormikohast tõendit kuivõrd nimetatud kaardi väljavõttest ei nähtu, et EHei oleks võimeline .a toimuvale istungile ilmuma. Taotlusele lisatud arstliku ekspertiisi otsusest nr nähtub, et kostjal K`l on tuvastatud püsiv täielik töövõimetus ning ta ei ole võimeline tööga elatist teenima. Nimetatud tõendist ei nähtu, et AK (praeguse perekonnanimega H) ei oleks võimeline .a toimunud kohtuistungile ilmuma, samuti ei ole ta taotlenud endale esindajat vastavalt riigi õigusabi seadusele. Kostja SH ei ole kohtule teatanud tema kohtu eelistungile mitteilmumise seaduslikest takistustest ega vastanud hagile. Antud tsiviilasjas ei ole kohtule esitatud ühtegi volikirja ega muud dokumenti, millest nähtuks, et kostjal (kostjatel) on lepinguline esindaja. Seega on alusetu ja põhjendamatu kostja EHi väide, tema juristi viibimise või mitte viibimise kohta. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kostja, EH´i taotlus istungi edasilükkamiseks seoses tema haigestumisega on seadusjärgselt tõendamata. AK (H ) 100 % töövõime kaotus ei pruugi tähendada seda, et ta ei ole võimeline osalema kohtu eelistungil, kuna ta ei ole kohtule esitanud 4 taotlust riigi õigusabi saamiseks, kui tal on selleks põhjendatud vajadus. Tagaseljaotsuse tegemist välistavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 kohaselt on omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS § 80 lg 2 alusel on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Kohus on seisukohal, et hageja nõue kostjate kohustamiseks eluruumi aadressil valduse üleandmiseks on põhjendatud, mistõttu tuleb kostjate ebaseaduslikust valdusest hageja valdusse välja nõuda eluruum aadressil . Kohustuse täitmisest keeldumise korral tuleb kostjad asuvast eluruumist välja tõsta.
1 kohaselt, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja(te) vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Eel toodu alusel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostjate poolt omaksvõetud, kuna kostjad ei ole hagile ka vastuväiteid esitanud. Seega tuleb hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav kooskõlas
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne .a alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele seni kehtinud
sätestatut. Kuna menetlus käesolevas asjas on alustatud . aastal, siis juhindudes kuni .a kehtinud
p 2 ja § 52 p 5 kuulub igalt kostjalt väljamõistmisele riigituludesse kohtukuluna 33,50 krooni, mis seisneb asja läbivaatamiskulus ehk kostjatele hagimaterjalide ja kirjaliku vastuse nõude kättetoimetamise kulus. Taimi Kollom Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.