2-05-2517/1

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-05-2517 (endine nr 2/19-4769/05) Otsuse kuupäev 22.november 2005 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi OÜ hagi ÜT vastu võla tasumise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 31.oktoober 2006 Istungil osalenud isikud hageja esindajad OJ ja AO ning kostja esindaja HO Resolutsioon Hagi rahuldada. Välja mõista ÜT OÜ kasuks lepingust nr 001 tulenev võlg ja sissenõudmise kulust tekkinud kahju kokku summas 752 096,85 EEK (seitsesada viiskümmend kaks tuhat üheksakümmend kuus krooni ja 85 senti). Välja mõista ÜT OÜ kasuks tekitatud kahju summas 90 597 EEK (üheksakümmend tuhat viissada üheksakümmend seitse krooni). Välja mõista ÜT OÜ kasuks kohtukulud 59 656,10 EEK (viiskümmend üheksa tuhat kuussada viiskümmend kuus krooni ja 10 senti). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue Hageja ja kostja sõlmisid lepingu nr , mille kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale viimase poolt liisinglepingu nr alusel liisinguandjale (AS ) eramu aadressil , liisimisel enne kostja poolt liisingulepingust tulenevate õiguste-kohustuste ülevõtmist tasutud summa 827 566,52 krooni. Lepingu järgi kohustus kostja eelnimetatud summa tasuma hagejale igakuiste maksetena jooksul. aasta Kostja lepingujärgseid tagasimakseid teinud ei ole, mistõttu on tegemist kostja poolt lepingu olulise rikkumisega. Kuna kostja on oluliselt rikkunud lepingut, esitas hageja kostjale lepingu ülesütlemise avalduse, millega luges lepingu olulise rikkumise tõttu lõppenuks ja kostja täitmise kohustuse saabunuks. Hagi esitamise päeva seisuga on kostja lepingust nr tulenev põhivõlg hageja ees 729 901 krooni. Hageja on võlasummat vähendanud tulenevalt asjaolust, et kostja on oma erinevate kohustuste katteks hagejale tasunud osa summasid, mille jäägi arvelt loeb hageja tasutuks osaliselt ka lepingust nr tuleneva võla. Hageja on arvutanud vastavalt VÕS § 94 võla jäägilt intressi 2%, mis teeb intressisuuruseks 17 880 krooni ( 40krooni x 447 päeva). Hageja palub kostjalt välja mõista ka võla sissenõudmise kulust tekkinud kahju hüvitis summas 4 315,85 krooni. Lisaks lepingust tulenevale võlale on hageja tasunud kostja ja LT vahel sõlmitud laenulepingust nr tulenevaid makseid LT summas 90 000 krooni. Nimetatud võla tasumine hageja poolt leidis aset tänu sellele, et kostja oli sel hetkel hageja seaduslikuks esindajaks. Isikliku võla tasumine hageja arvelt kujutab endast juhatuse liikme lojaalsuskohustuse olulist rikkumist. Tulenevalt kohustuste rikkumise ajal kehtinud äriseadustiku § 315 lõikest 1 on kostja kohustatud hagejale tekitatud kahju hüvitama. Hageja arvutab kostja eest tasutud 90 000 kroonilt intressi määras 2% aastas, mis teeb intressi suuruseks 597 krooni (121 päeva). Kokku on hageja nõue kostja vastu 842 693,85 krooni. Kohtukulu jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja ei tunnista hagi. Lepingu nr punkt 2 nägi ette, et kostja likvideerib oma kohustuse igakuiste maksetena kahe aasta jooksul. Igakuiste maksete suurust või maksegraafikut ei koostatud just sellel põhjusel, et kohustuse täitmine oli võimalik teistel viisidel, kui ainult kostja poolsed rahalised maksed. Kostja leiab, et nõue ei ole sissenõutav ja leping ülesöeldav. laenuleping nr ei ole sõlmitud kostja ja LT vahel, nagu väidab hageja, vaid juriidilise isiku OÜ ja LT vahel. LT andis laenu OÜ-le, mitte kostjale ning tegemist ei ole isikliku võlaga nagu märgib hageja. Kostja ei ole rikkunud juhatuse liikme kohustusi. Kohtu järeldused Kohus, arutanud asja kohtuistungil ning võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Poolte vahel sõlmitud lepinguga nr võttis kostja ÜT endale kohustuse tasuda hagejale viimase poolt liisingulepingu nr alusel liisinguandjale eramu aadressiga liisimisel enne liisingulepingust tulenevate õiguste ja kohustuste ülevõtmist tasutud summa 827 566,52 krooni. 2 Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks oma lepingujärgsed kohustused täitnud, st lepingus märgitud summa hagejale tasunud. Hansapanga poolt esitatud arvelduskrediidileping ja liisingleping ja nende lepingute lisad ei kinnita kostja väidet, et arvelduskrediidilepingut hagejaga pikendati sel alusel, et suurendati 500 000 krooni võrra kostja ja vaheliste liisinglepingute järgseid makseid. Asjaolu, et kostja oleks võtnud hageja eest endale täiendavaid rahalisi kohustusi kolmandate isikute eest, ei ole esitatud tõendamist leidnud. Hageja väite kohaselt on ta võlasummat vähendanud kostja poolt hagejale muude kohustuste katteks tasutud jäägi arvelt. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär oli hageja intressi arvestuse perioodil 2 %. Intressi arvestuse õigsuse üle vaidlus puudub. ÄS § 187 lg 2 kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. ÜT oli OÜ juhatuse liige alates kuni . Juhatuse liikme vastutuse eelduseks on tema kohustuse mittetäitmine või mittenõuetekohane täitmine. ÜT kui juhatuse liikme kohustuse rikkumine seisnes antud juhul OÜ raha enda huvides kasutamises. Olles OÜ juhatuse liige täitis ta enda kohustuse kolmanda isiku ees osaühingu arvel, tekitades sellega kahju osaühingule. Kohus leiab, et laenuleping nr oli sõlmitud LT ja ÜTvahel, mitte LT ja OÜ vahel. Kuigi laenulepingu nr preambulast, milles on märgitud, et laenulepingu on sõlminud LT (laenuandja) ning OÜ (OÜ endine nimi) juhataja ÜT isikus (laenusaaja), ei ole võimalik üheselt aru saada, kes on laenusaaja, kas OÜ OÜ või ÜT, siis lepingu punkt 1 järgi saab kindlalt väita, et laenuleping oli sõlmitud LT ja ÜT vahel. Lepingu punkt 1 kohaselt annab laenuandja laenusaajale laenu tähtajaga 6 kuud summas 350 000 krooni. Laenusumma kannab laenusaaja edasi OÜ arveldusarvele pangas. Kahju suurus 90 000 krooni on tõendatud makse teostamist tõendavate dokumentidega (t lk. 12-16). Kohus loeb põhjendatuks ka hageja poolt VÕS § 94 alusel arvestatud intressi summas 597 krooni. Kostja ei ole intressi osas sisulisi vastuväiteid esitanud. Hageja on esitanud tõendid (t.lk 30-31), mis tõendavad hageja kulutusi kostjalt võla sissenõudmisel enne hagi esitamist kohtusse. Hageja juriidilise nõustamisega on tegelenud AS perioodil - . Nimetatud ajal on kostjale esitatud võla tasumise nõue ning lepingu ülesütlemise avaldus. Kostja ei ole nimetatud teatistele reageerinud. Kohus leiab, et hageja kulutused juriidilisele nõustamisele on seotud kostjalt võla sissenõudmisega ning kuuluvad väljamõistmisele kostjalt, kes ei ole vabatahtlikult oma lepingulist kohustust täitnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul kohaldatakse 3 menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kohtukuluna riigilõiv summas 40 000 krooni ja tasu õigusabi eest 19 656,10 krooni. Koidula Laurisaar kohtunik 4