Obsah (6)

§ 4§ 436§ 60§ 61§ 52§ 64

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Ene Tsefels Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 22.11.2006.a Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-18186 Tsivii

§ 4

lg 2 kohaselt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuse esitamise, § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega, hagiasjas pool ise määrab, millised asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

AÕS § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab, lg 2 kohaselt on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusesse. Osundatud sätte mõte on tagada omanikule võimalus saada talle kuuluv asi tagasi iga isiku käest, kes asja õigusliku aluseta valdab. Selleks, et hageja MA saaks nõuda asuvat elamut ebaseaduslikust valdusest välja, peavad olema täidetud AÕS § 80 lg 1 toodud eeldused so et asja saab ebaseaduslikust valdusest välja nõuda ainult omanik ja et kostjate valdus on ebaseaduslik. Ehitisregistri .a. andmete kohaselt on MA asuva elamu omanik. Vastupidine millegagi tõendatud ei ole. Asja kohtuliku arutamise käigus asjaolu, et kostjatel oleks õiguslik alus vallata elamut st et nende valdus on seaduslik, tõendamist leidnud ei ole. Eeltoodut arvesse võttes, asub kohus seisukohale, et hageja nõue on põhjendatud ja tõendatud ja tuleb rahuldada. Arvestades asjaolu, et kostjatel puudub õiguslik alus asuva elamu valdamiseks, tuleb elamu kostjate AT’i ja MA ebaseaduslikust valdusest omaniku MA valdusesse välja nõuda. Menetluskulu Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut Hageja palub kostjatelt välja mõista hageja kulud õigusabile summa 17641 kr sh käibemaks ja tasutud riigilõiv summa 3060 kr.

§ 60

lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud.

§ 61

lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest. Arvestades asjaolu, et kohus hagi rahuldas, jäävad hageja kohtukulud kostjate kanda. Hageja kulu tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest, millise summa palub kostjatelt välja mõista, moodustab 17641 kr. Kohus leiab, arvestades asja keerukust ja sellele kulutatud aega, et hageja vajalik ja põhjendatud kohtukulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest on 10 000 kr, milline summa tuleb kostjatelt hageja kasuks võrdsetes osades välja mõista. Tuginedes

§ 52

p 5 tuleb postikulu kokku summas 250,70 kr ja tuginedes

§ 64

lg 1 tuleb riigilõiv summas 3690 kr, so lõiv, mille tasumisest hageja oli vabastatud, välja mõista kostjatelt võrdsetes osades riigi tuludesse. Ene Tsefels Kohtunik