2-06-25805/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anne Randjärv Istungisekretär Inge Põlma Otsuse kuulutamise aeg ja

1. detsember 2006 a. Raplas kohtukantselei kaudu koht Tsiviilasja number 2-06-25805 Hagi ese Menetlusosalised Elatise suurendamise nõue Hageja: AS Kostja: AS Kohtuistungi toimumise aeg 27.
3. a RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Suurendada A Slt A S kasuks väljamõistetud elatisraha A S ülalpidamiseks selliselt, et alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni A S täisealisuseni või kui ta täisealiseks saades jätkab õpinguid põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis õpingute lõpuni maksab A S perioodil mai kuni oktoober elatist 2000(kaks tuhat) krooni igas kalendrikuus ning perioodil november kuni aprill 750(seitsesada viiskümmend) krooni igas kalendrikuus. Menetluskulude jaotus Menetluskulud tsiviilasjas nr.2-06-25805 kannab A S. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. 2 Asjaolud ja hageja nõue Poolte kooselust on sündinud tütar A S. Elatakse lahus ja tütar elab koos hagejaga. Tartu Maakohtu 4.09.2001.a. otsusega oli kostjalt välja mõistetud igakuine elatisraha summas 550 krooni kuus. Alates veebruarist 2006.a. on kostja tasunud 750 krooni kuus. Kuna tütar kasvab ja tema väljaminekud järjest suurenevad, soovib hageja saada elatist 1500 krooni kuus. Kostja seisukoht Kostja on valmis suveperioodil maksma senisest enam, kuid talveperioodil ei saa ta mingil juhul 1500 krooni suurust elatist maksta. Kostja töötab turbatootmisettevõttes ja talveperioodil, kui turvast ei toodeta, on tema kuusissetulek alla 3000 krooni. Kostjal ei ole võimalik ka mujale tööle asuda, kuna vanemate hooldamise tõttu ei saa ta elukohta vahetada. Kohtu seisukoht ja põhjendused PS § 61 lg.2 kohaselt määratakse elatise suurus kindlaks lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PS § 61 lg. 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, so käesoleval ajal 1500 krooni, mida hageja on ka nõudnud. Sama seaduse lg.6 kohaselt võib kohus elatise suurust vähendad alla nimetatud suuruse, kui vanem, kellelt elatist nõutakse on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või muul kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjusel. Kõnesoleval juhul peab kohus vajalikuks PS § 61 lg.4 sätestatust kõrvale kalduda kostja töökoha eripära tõttu. Üldteada on asjaolu, et turbatootmine on hooajaline töö. Kohtule esitatud kostja palgatõendist nähtuvalt on kostja keskmine töötasu talveperioodil ca 2600 krooni kuus, maikuust kuni sügiseni aga ca 7300 krooni kuus. Seega on põhjendatud kostja ettepanek, mille kohaselt võiks ta elatist maksta suveperioodil rohkem ja ajal, kui tootmise seiskumise tõttu tööd ei ole, vähem. Nõuda, et kostja otsiks talveperioodil endale lisatööd, on maapiirkondade üldist tööpuudust silmas pidades ebarealistlik. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et perioodil november kuni aprill tuleb kostjal elatist maksta seni tasutud ulatuses, so 750 krooni kuus. Perioodil mai kuni oktoober tuleb tal aga talvel vähemakstu arvel tasuda elatist 2000 krooni kalendrikuus. Kohtunik: Anne Randjärv