3-05-826/18

ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungite toimumise aeg Kohtuistungitel osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. märts 2006, Jõhvi 3-05-826 (endine nr. 3-224/2005) X kaebus Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuse toimingutega tekitatud kahju hüvitamiseks
2. veebruar 2006 ja
3. märts 2006 X ning Keskkonnaministeeriumi Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuse esindajad Aivar Lainjärv ja Taavi Saar RESOLUTSIOON 1.Rahuldada kaebus osaliselt. 2.Mõista Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuselt X kasuks välja õigusvastase metsaraiega tekitatud kahjusummade vahe. 3.Hüvitise täpse suuruse kindlaksmääramine teha Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuse ülesandeks. 4.Selgitada, et hüvitis tuleb välja maksta hiljemalt ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates ja selle määramisel peab lähtuma Keskkonnainspektsiooni Virumaa osakonna poolt koostatud raiutud metsamaterjali koguste koondtabelist, aastal 2002 kehtinud keskmistest kohalikest müügihindadest ning juba makstud hüvitise suurusest. 5.Mittevaralise ja asjaajamisega tekitatud varalise kahju hüvitamise nõude osas jätta kaebus rahuldamata. 6.Poolte võimalikud kohtukulud jätta nende endi kanda. 7.Selgitada, et kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest kirjalikult teatada kohtunikule. Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus. Sellest tähtajast hiljem võib apellatsioonkaebuse esitada üksnes teate esitanud isik. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED Kuusiku katastriüksuse moodustamise toimiku nr. 21927 materjalidest nähtuvalt on ÕVVTK LääneVirumaa komisjoni 30.08.1994 otsusega nr. 8754 tunnistatud Laekvere vallas asuva 28,92 ha suuruse endise Võsu 65 talumaa suhtes võrdsetes osades õigustatud subjektideks Helene Paju, Rein Paju, Malle Vadi ja Ruth Jürgens. Laekvere Vallavalitsuse 12.02.2003 korraldusega nr. 12 tagastati X Kuusiku maaomandi taastamiseks 8,9 ha suurune maatükk. 29.09.2005 esitas X Jõhvi Halduskohtusse kaebuse (I köite lehed 2-3), vaidlustas Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuse poolt ebaseadusliku metsaraiega tekitatud kahju hüvitamiseks makstud 27 485, 92 krooni suuruse hüvitise ning palus arvestada ka täiendavat varalist ja mittevaralist kahju. Kaebaja väitis, et talle tagastamisele kuuluva Kuusiku maaüksusel teostati lageraie 05.03.2002 sõlmitud raieõiguse võõrandamise lepingu nr. 53 ja raieala ebaseadusliku tähistamise tulemusel. Seejuures ta leidis, et kahju hüvitamisel on metsa kogus valesti arvestatud ning müügihind ei vasta riigimetsas kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali müügi korra III peatüki punktides 7, 8 ja 9 sätestatule. 24.10.2005 esitatud kaebuse täienduses (I köite leht 7) väitis kaebaja, et talle kuuluvalt kinnistult on metsa maha raiutud 1500 tm ulatuses ja märkis tekitatud kahju suuruseks 156 965 krooni. Oma väiteid ja nõudeid täpsustas X veel ka 04.11.2005, 25.11.2005, 16.01.2006, 14.02.2006 ja 10.03.2006 esitatud täiendustes ja selgitustes (I köite lehed 12-13, 37-38 ja 112-115 ning II köite lehed 53-55 ja 73-75). Seoses kohtute ühendamisega on tema kaebus alates 01.01.2006 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja menetluses. 16.01.2006 esitatud täienduses leidis ta metsakaitse eeskirja seitsmenda osa sätetele viidates, et metsakorralduskeskus ei ole pädev tormikahjustuste ülevaatuse akte koostama ning väitis, et raiuti lepingus sätestatust kordi rohkem, et aerofoto ei näita tormikahjustust endise Võsu 65 maal, et kontrollis peale tormi sealseid maaüksusi, ei leidnud tormikahjustusi ega näinud hiljem pooleksmurtud puude osi ka raielankidel. Veel juhtis kaebaja tähelepanu asjaolule, et Laekvere Vallavalitsus on oma andmed esitanud lepingu sõlmimisest hiljem ja leidis, et enampakkumisel kujunenud keskmise hinna ja 1983 aasta metsamtakseerandmete aluseks võtmine on ebaõiged, sest kahju määramine on paika pandud Vabariigi Valitsuse 08.06.1999 määrusega nr. 186 ja kajastamata on jäänud ligi 20 aastane metsa juurdekasv. Kokkuvõtteks leidis kaebaja, et Eesti Vabariik pole täitnud omandireformi aluste seaduse § 18 lg. 2 tulenevat kohustust säilitada talle tagastamisele kuuluv vara. Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuse kirjalikus vastuses (I köite lehed 90-91) ei tunnistatud kaebust, paluti seda mitte rahuldada ning kinnitati, et Võsu 65 maaüksuse raiet tormikahjustuse likvideerimise käigus ei planeeritud. Raieala sattumist sellele maaüksusele põhjendati lähtumisega vallalt saadud endisaegsetest piiridest, mis hilisemal mõõdistamisel märkimisväärselt nihkusid. Veel väideti, et tormi poolt kahjustatud metsa puhul on ainus viis metsa väärtust säilitada see sanitaarse seisundi tõttu lageraie korras raiuda ja saadud tulu kuni tagastamisküsimuse otsustamiseni deponeerida. Kaebajale makstud hüvitise suurust peeti õiglaseks, väideti see tuginevat metsa raieõiguse enampakkumisel kujunenud keskmise hinna ja Keskkonnainspektsiooni poolt 23.07.2003 mõõdetud kluppimisandmetel ning selgitati, et tormi tagajärjel murtud puud ei kõlba kvaliteetseks saepalgiks. Kohtuistungitel jäi X kaebuse väidete ja nõude juurde. Mittevaralise kahju ja asjaajamisega tekitatud kahju suuruseks nimetas ta 3500 krooni, kuid möönis, et ei saa seda tõendada. Kahju suuruse osas väitis ta veel, et 156 965 krooni suuruse summa sees on ka juba kätte saadud hüvitis ja selgitas, et on kahju suuruse välja arvutanud Lääne-Viru Keskkonnainspektsiooni poolt mõõdetud kändude diameetrite ja Vabariigi Valitsuse 08.06.1999 määruse nr. 186 alusel. Keskkonnateenistuse poolt aluseks võetud keskmise hinnaga polnud ta nõus ning väitis, et tema metsas olid kahjustatud ainult üksikud puud, tervikuna aga polnud tegemist tormi poolt kahjustatud metsaga. Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuse esindajad jäid samuti kirjalikult väidetu juurde. Aivar Lainjärv möönis, et endise Võsu 65 maal kasvanud metsa kohta pole tõesti tehtud tormikahjustuse akte, kuid jäi selle juurde, et ka seal olid kahjustused olemas. Õigeks ja õiglaseks pidas ta ka kaebajale välja makstud hüvitise suurust ja väitis, et vastava seadusandluse puudumisel oli selle arvutamise aluseks ministeeriumi juhtkonnalt saadud juhised. Taavi Saar väitis, et terveks jäänud puude maharaiumine oli metsa tervise jaoks vajalik. Ta kinnitas, et nägi kohapeal käies oma silmaga nii tuuleheidet kui ka tuulemurdu. KOHTU PÕHJENDUSED Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise alused on sätestatud riigivastutuse seaduses. Nimetatud seaduse § 7 lg. 1 ja 3 kohaselt võib otsese varalise kahju ja saamata jäänud tulu hüvitamist nõuda isik, kelle seadusest tulenevaid õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus rikkunud. Käesolevas kaebuses ei ole sisulist vaidlust selle üle, et Lääne-Virumaa Keskkonnateenistus on endise Võsu 65 maal kasvanud metsa arvamisega OÜ Memphis sõlmitud raieõiguse lepingus (I köite lehed 98-99) määratletud 2,4 ha metsa hulka toiminud õigusvastaselt ning rikkunud x seadusest tulenevaid subjektiivseid õigusi. Metsaseaduse § 57 lg. 1 sätestatu võimaldab keskkonnaministril või tema määratud asutusel korraldada üksnes erastamisele määratud metsa majandamist, endise Võsu 65 maa aga oli tunnistatud omandireformi objektiks (II köite leht 36). Omandireformi aluste seaduse § 18 lg. 1 ja 2 sätestatu keelab õigusvastaselt võõrandatud vara omavatel või valdavatel riigiasutustel kuni tagastamise küsimuse otsustamiseni seda võõrandada või asjaõigusega koormata, kohustab tagama vara säilimise ja selle kohustuse mittetäitmisel hüvitama tekitatud kahju. Kuna Lääne-Virumaa Keskkonnateenistus on lubanud raiuda endisel Võsu 65 maal kasvanud metsa eksituse tõttu, ei ole teinud raiutu kohta täpseid arvestusi ega deponeerinud saadud tulu, ei saa ta ka väita, et tegutses metsa väärtuse säilitamise eesmärgil. Keskkonnaministeeriumi pangatehingute väljavõte (II köite leht 35) kinnitab, et Lääne-Virumaa Keskkonnateenistus on oma süüd tunnistanud ja maksnud X tekitatud kahju hüvitamiseks välja 27 485.90 krooni. Kahjusumma arvestamisel on ta aluseks võtnud aastal 2002 toimunud raieõiguse võõrandamise enampakkumiste keskmise hinna (I köite lehed 119-248 ja II köite lehed 2-29). Just see asjaolu ongi olnud kaebuse esitamise peamiseks põhjuseks, sest kaebaja lähtub Vabariigi Valitsuse 08.06.1999 määrusega nr. 186 kehtestatud kahju arvestamise korrast ja väidab seadusevastase metsaraiega tekitatud kahju suuruse olevat 156 965 krooni. Kumbki neist alustest pole käesoleva juhtumi puhul õige ega saa kuuluda rakendamisele. Kaebaja poolt nimetatud Vabariigi Valitsuse määrusega on kinnitatud keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad, kuid Keskkonnainspektsiooni Virumaa osakonna 21.02.2006 kirjas nr. Rv-6-4/52-2 (II köite lehed 59-60) väidetu kohaselt pole endise Võsu 65 maaüksuse metsas tehtud raiega keskkonnale kahju tekitatud. Kokku kolmekümne kaheksa tormi poolt kahjustatud metsamaatüki raieõiguse võõrandamiseks korraldatud enampakkumisel kujunenud keskmine hind aga ei saa kuidagi kajastada konkreetselt maatükilt raiutud puude väärtust. Kuna riigi õigusvastase tegevusega omaniku metsale tekitatud kahju hüvitamise aluseid ja korda kehtestatud ei ole, tuleb lähtuda kahju hüvitamise kohta kehtivatest üldistest põhimõtetest ja hüvitada kaebajale raiutud puude väärtus vastavalt nende sortimendile, mahule ja 2002 aastal Lääne-Virumaal erinevate metsamaterjali liikide suhtes kujunenud keskmistele müügihindadele. See on ka võimalik, sest Riigimetsa Majandamise Keskusel on metsamaterjali keskmised müügihinnad aastate lõikes olemas ning Keskkonnainspektsiooni Virumaa osakond on endise Võsu 65 maaüksusel raiutud puudest jäänud kännud üle mõõtnud ja lugenud, puuliikide, sortimendi ja mahtude lõikes täpse arvestuse koostanud (II köite lehed 61-65). Mõlemad protsessiosalised nõustuvad nende tulemusega (II köite lehed 40 ja 42-43). Seega kuulub kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 4 kohaselt rahuldamisele osas, milles kaebaja taotleb endise Võsu 65 maal kasvanud metsa ebaseadusliku raiega tekitatud kahju eest hüvitise väljamõistmist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 3 sätestatu lubab väljamaksmisele kuuluva täpse rahasumma kindlaksmääramise kohustuse panna riigiasutusele, kes on kahju tekitanud. Seda võimalust on otstarbekas kasutada ka käesolevas asjas. Kuna 19.09.2005 on X arvele kahju hüvitamiseks 27 485,90 krooni juba välja makstud, tuleb see summa makstavast hüvisest maha arvata. Metsa ebaseadusliku raiumisega tekitatud kahju hüvitamise nõuet põhjendades on kaebaja esitanud suure arvu viiteid mitmetele õigusaktidele. Kuna ta nõuab üksnes maharaiutud puude väärtusest tuleneva kahju hüvitamist ja poolte vahel pole asjassepuutuvat vaidlust muus kui hüvitamisele kuuluva kahjusumma suuruses, on esitatud viited asjakohatud ja kohtul puudub vajadus nende käsitlemiseks. Mart Vausi poolt koostatud eksperthinnang (II köite lehed 57-58) kinnitab tormikahjustuse olemasolu endise Võsu 65 maal, kuid ei anna selgeid vastused kahju suuruse kohta ega saa seetõttu olla tõendiks, millele toetuda poolte vahel tekkinud sisulise vaidluse lahendamisel. Lisaks puude raiumisele on kaebaja väitel tekitatud talle varalist kahju ka asjaajamisega, sest ta pidi sõitma ringi ja värbama konsultante. Selle kahju tegeliku tekkimise kohta ei ole ta ühtegi tõendi esitanud ega osanud nimetada ka kahju suurust (II köite leht 39). Kui kohus ei saa kontrollida, kas väidetav kahju on ka tegelikult tekkinud ning kas see põhjustati süülise, õigusvastase ja kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuva toiminguga, tuleb selle kohta esitatud nõue halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 6 kohaselt rahuldamata jätta. Veel on kaebaja väitnud, et talle tekitati ka 3500 krooni suurune mittevaraline kahju, mis seisnes tema autoriteedi riivamises (II köite lehed 39-40). Riigivastutuse seaduse § 9 lg. 1 sätestatu annab isikule küll võimaluse mittevaralise kahju rahalise hüvitamise nõudmiseks, kuid ainult väärikuse süülise alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Autoriteedi riivamist pole seaduseandja kahju hüvitamise alusena otsesõnu nimetanud, kuid sisuliselt oleks isiku autoriteeti võimalik käsitleda kui põhiseaduse § 17 tulenevat õigust aule ja heale nimele. Selle põhiõiguse kahjustamine on võimalik inimesele teadlikult pahauskse hinnangu andmisega, õigustatud kriitika piiri teadliku ja tarbetu ületamisega, talle või tema kohta öelduga, tema panemisega au riivavatesse, alandavatesse või teotavatesse oludesse või muude tegudega, mille eesmärk on inimese au ja väärikustunde riivamine, tema alandamine, kahjustamine või teotamine ning maine kahjustamisega avaliku arvamuse mõjutamise kaudu. Seega on kahju hüvitamise nõude puhul oluline tuvastada see, et isikule üldse on vaidlustatava tegevusega kahju põhjustatud ning, et kahju põhjustanud tegevus oli teadlik, pahatahtlik, eesmärgipärane ja just sellele isikule suunatud. Asjas pole kohtule esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et Lääne-Virumaa Keskkonnateenistus on kaebaja head nime või mainet teiste isikute silmis mistahes viisil kahjustanud, tema au teotanud, väärikust alandanud või mainet rikkunud, et metsa maharaiumisega anti talle häbistav, alavääristav või naeruvääristav hinnang ning, et talle või tema kohta öeldi midagi teotavat või alandavat. Kõigist eelnimetatud asjaoludest tulenevalt ei ole Xpoolt mittevaralise kahju hüvitamiseks esitatud nõudel alust ning ka see tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 6 kohaselt rahuldamata jätta. Kohtuistungil ei esitanud kumbki pooltest kohtukulude nimekirja ja kuludokumente (II köite leht 81), seetõttu jäävad võimalikud kohtukulud halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg. 1 ja § 93 lg. 7 kohaselt nende endi kanda jätta. /allkiri/ Raili Randlane Kohtunik Ärakiri õige: Raili Randlane Kohtunik