KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Viive Ligi ja Ivo Pilving Otsuse tegemise aeg ja koht 8. detsember 2006, Tallinn Haldusasja number 3-04-345
) § 9 lg 1 p-ga 3 ja 6. Sõnade kombinatsioon * tähendab taani keeles türgi pipar (maitseaine). H. K raamat “Maailma viljad” kinnitab, et türgi pipraks nimetatakse punapipart ehk paprikat. Soome-Eesti sõnaraamat sisaldab sõna turkinpippuri – türgi pipar, paprika. Seega osutub sõnade kombinatsioon üksnes kaupade geograafilist päritolu (* – Türgi) ja koostist (* – pipar või * – türgi pipar/punapipar/paprika) näitavaks tähiseks ning
§ 9lg 1 p-st 3 lähtuvalt ei saa sellised tähised õiguskaitset.
Nähes toidukaubal (toidul või joogil) tähist *, saab sellest aru ka enamik Eesti tarbijatest ning eeldab ja loodab, et toode sisaldab pipart. Juhul, kui tarbija on teadlik faktist, et paprikat nimetatakse ka türgi pipraks, siis informeerib tähis teda kaupade omadustest. Sõnade ühendit võib vaadelda kui kahest sõnast koosnevat kombinatsiooni, millest üks näitab kaupade geograafilist päritolu ja teine kaupade omadusi või siis üksnes kaupade omadusi näitavat tähist, kui võtta sõnade ühendit kui kindlat pipraliiki. Mõlemal juhul tähist käsitledes osutub see üksnes kaupu kirjeldavaks tähiseks ega saa
§ 9lg 1 p 3 kohaselt õiguskaitset.
Sõnade kombinatsioon * informeerib tarbijat sellest, et eelnimetatud tähisega markeeritud tooted pärinevad Türgist ja sisaldavad pipart või seda, et need tooted sisaldavad türgi pipart ehk paprikat. Juhul, kui see nii ei ole, osutub taotletud tähis oma olemuselt tarbijat kaupade geograafilise päritolu ja/või liigi suhtes eksitavaks ning vastavalt
§ 9lg 1 p-le 6 ei saa sellised tähised õiguskaitset.
Eesti tarbijaskond saab sõnade ühendist aru tänu sõnade n-ö internatsionaalsusele, järelikult on ka tarbija sattumine eksitusse toodete geograafilisest päritolust ja omadustest tõenäoline. 2. X (publ) kaebuses paluti tühistada Patendiameti 21.06.2004 otsus nr 7/M200201691 järgmistel põhjendustel. 1) Taani keeles ei kasutata sõnade kombinatsiooni * paprika/punapipra tähistamiseks, selleks kasutatakse sõna paprika. Samuti ei kasutata kombinatsiooni Eestis teiste ettevõtjate poolt ühegi kauba omaduste tähistamiseks ega markeerimiseks. Kuna kaubamärgi registreeritavuse hindamisel on olulisem tähise tähendus taani keele kontekstis, mitte selle sõna-sõnaline tõlge eesti keelde, on kaubamärgi registreerimisest keeldumine põhjendamatu ning vastuolus Patendiameti enda varasema praktika ja ekspertiisi tegemise põhimõtetega. 2) Ei ole tõendatud, et Eesti tarbijad saavad sõnade kombinatsioonist * aru ja vaatlevad seda kauba omadusi näitavatena. Kaubamärgiõiguses on üldlevinud seisukoht, mille kohaselt tuleb tähise kirjeldavuse määratlemisel hinnata selle riigi tarbija, kus kaitset taotletakse, arusaamist tähise tähendusest.
§ 9
lg 1 p 3 võimaldab Eestis kaubamärgina registreerida tähiseid, mis võõrkeeltes või teistes riikides võivad olla kasutusel kaupade omaduste tähistamiseks, kuid mille tähendus kohalikele tarbijatele jääb arusaamatuks. Seetõttu vaatlevad nad vastavaid tähiseid mõttekujutuslikena. Tähis suudab funktsioneerida kaubamärgina - eristada ühe isiku kaupu teiste isikute kaupadest. Kombinatsiooni * tähendus jääb arusaamatuks Eesti tarbijatele nii üldiselt kui ka seoses toidukaupade ja alkohoolsete jookidega, sest taani keel pole tarbijate hulgas levinud. 3) Nimetatud sõnade kombinatsiooni on võimatu pidada tervikuna tähiseks, mis näitab kaupade geograafilist päritolu ja kauba koostist. Pipar on troopiline taim, mis Türgis ei kasva. Türgis saab kasvatada küll paprikat, kuid taanikeelne * ei tähenda paprikat. 4) Otsuses ei ole selgitatud, kuidas saaksid kahjustatud teiste ettevõtjate huvid kaubamärgi registreerimisel. Patendiamet ei tõendanud, et reaalses turusituatsioonis teised ettevõtjad kirjeldaksid oma kaupu ja nende omadusi (koostist) kombinatsiooniga *. Teiste ettevõtjate 2
(8)3-04-345 huvid ei saa antud märgi registreerimisel kahjustatud. Sõnadele, mida Eestis tootvatel ja/või kaupu sisse- või väljavedavatel ettevõtjatel oleks vaja kasutada, ainuõigust ju ei taotleta. Kaubamärk ei takista kombinatsiooni türgi pipar, veel vähem sõnade Türgi, pipar, paprika, punapipar kasutamist. Ei ole ka takistatud taanikeelsete sõnade * ja * eraldi kasutamine. Teistel ettevõtetel puudub vajadus iseloomustada oma tooteid tähisega *. Taanis (ka mujal) on kaubamärk * registreeritud ja taanlased ise vaatlevad seda tähist kui kaubamärki. 5) Eesti tarbijatele on selle kaubamärgiga tähistatud kaubad olnud kättesaadavad (peamiselt reisilaevadel) ligi 10 aastat ja kaebajale pole teada ühtegi eksitusse sattumise juhtu. Kuna kombinatsioon * taani keeles sisulist tähendust ei oma, ei arva taani keelt oskavad tarbijad, et tegemist oleks paprikat sisaldava või Türgist pärit ja pipart sisaldava tootega. Teisest küljest ei arva seda ka ülejäänud tarbijad, kuna kombinatsiooni kui terviku tähendus jääb neile arusaamatuks. Kaupade loetelu ei sisalda paprikat ega pipart, mis tähendab, et kauba liigi suhtes eksitamist ei saa toimuda, kuna on äärmiselt vähetõenäoline, et ostes kohvi, leiba või maiustusi arvab tarbija, et ostis tegelikult paprikat või pipart. Kuna pipar Türgis ei kasva, on samuti võimatu eksitada tarbijat kauba geograafilise päritolu osas. 6) Kaubamärk (sõnamärk) on registreeritud klassis 30 Taanis, Soomes, Islandis ja Rootsis. Lisaks on identne tähis registreeritud klassides 30 ja 33 Taanis, Soomes, Saksamaal ja Norras. Käesolevaks ajaks on kaubamärgi * registreerimise kohta klassides 30 ja 33 positiivse otsuse langetanud ka Venemaa, Läti ja Leedu patendiametid. 7) Arvestades õiguskaitse olemasolu Eesti naaber- ja lähiriikides, võib kaubamärgile õiguskaitse andmata jätmine tekitada olukorra, kus lisaks kaebaja huvidele saavad kahjustatud ka tarbijate huvid. Kui kolmandad isikud hakkavad markeerima oma tooteid kombinatsiooniga *, on suur tõenäosus, et tarbijad, kes on tuttavad kaebaja toodanguga, saavad eksitatud kauba valmistaja ning varasemalt kogetud kvaliteedi ja maitseomaduste suhtes. 3. Patendiamet vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. 1) AS EMOR 13.01.2005 uuringuaruande kohaselt andsid sõnapaarile * tähenduse 14 % küsitletutest. Seonduvalt toidu ja joogiga andsid tähenduse viidatud sõnapaarile 8 % küsitletutest. Vastavalt 79% ja 73% küsitletutest ei andnud viidatud sõnakombinatsioonile mingit tähendust. Kaebaja tõlgendus, mille kohaselt käsitletavale sõnapaarile tähelepanu mitteomistamine tähendavat ka seose puudumist Türgi ja pipraga, on sügavalt ekslik. Euroopa Kohtu otsuses C-218/01 räägitakse keskmisest tarbijast, kes on mõistlikult hästi informeeritud ja mõistlikult tähelepanelik ja kaalutlev. Küsitluses seisukoha võtnuid saab käsitleda keskmise tarbijana. Seega 21% esimesele küsimusele vastanuist ja 27% teisele küsimusele vastanuist on käsitletavad mõistlikult hästi informeeritud ja tähelepaneliku tarbijaskonnana, keda tuleks käsitleda 100%-na väärtushinnangute jagunemisel. Esimesele küsimusele vastanud 21% küsitlusel osalenuist seostas sõnapaari Türgiga 14% küsitletute koguhulgast, mis moodustab 66,6% keskmistest tarbijatest. Teisele küsimusele vastanud 27% küsitlusel osalenuist seostas sõnapaari joogi ja/või söögiga 8 % kõigist küsitletud isikutest, mis moodustab 30% keskmistest tarbijatest. Nimetatud tarbijate osakaal on sedavõrd oluline, et viitab võimalusele esile kutsuda olulist tarbija eksitamist. 2)
§ 9
lg 1 p 6 kohaselt tuleb kaubamärgi registreerimisest keelduda, kui on võimalik, et tarbija võib saada eksitatud, sest toode ei vasta tarbija ootustele. Seda sätet ei saa tõlgendada nii, et kaubamärk eksitab ainult siis, kui enamus tarbijatest on eksitatud. Seetõttu ei ole oluline, kas sõnakombinatsiooni * seostab Türgi ja pipraga 8% (14%) küsitletute koguarvust või 66% (30%) hästi informeeritud ja tähelepanelikust tarbijast. Nii üks kui teine tõlgendus annab seadusliku aluse kaubamärgi registreerimisest keeldumiseks. Kuna kaubamärk võib tarbijat eksitada, ei ole see registreeritav taotleja poolt nõutud kaupadele. 3) Kuna kaubamärk viitab kauba geograafilisele päritolule, ei saa see
§ 9lg 1 p 3 kohaselt õiguskaitset. AS EMOR uuring (ka 03.05.2005 taani-eesti tõlkija kinnitus) ei käsitle 3
(8)3-04-345 eraldiseisvalt sõna * Türgit iseloomustavana, mistõttu küsitluse tulemused ei sea kahtluse alla kaubamärgi registreerimisest keeldumist viitega sõna geograafilisele päritolule. 4) Uuring ei kajasta tarbija tegelikku arvamust. Uuringule vastanud inimesed vaatlesid antud sõna paberil või arvutis, mitte müügikohas ega pakendil. Tarbija tegelik hoiak kujuneb poes, kus ta näeb kaubamärki vastaval pakendil. Nähes kaubamärki * toidu- osakonnas, on väga tõenäoline, et tarbija seostab antud toodet Türgist pärit toidu(aine)ga.
- Tallinna Halduskohtu 08.07.2005 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. 1) Sõnad * ja * tähendavad taani keelest tõlgituna TÜRGI ja PIPAR. Tuvastamaks, kas sõnaühend * võib Eesti (tava)tarbijat eksitada või mitte, on oluline teha kindlaks, millega assotseerub Eesti tarbijale see taanikeelne sõnade kombinatsioon. * võib tarbijale mitte midagi tähendada. Sõna * võib eraldi võetuna assotsieeruda sõnaga TÜRGI, samas aga võib assotsieeruda ka sõnaga TÜRKIIS. Sõna * võib kellelegi tunduda PABER või PIPAR või mitte midagi. Eksisteerib palju sõnu, mis on oma tüvelt identsed või sarnased erinevates keeltes. Eestis enamlevinud inglise keeles on * (ka norra ja rootsi keeles) ja TÜRGI TURKISH (norra keeles TYRKISK ja rootsi keeles TURKISKA). Ilmselt valdab enamus Eesti tarbijatest erineval tasemel ka soome keelt. Soome keeles on PIPAR PIPPURI ja TÜRGI TURKIN (T on ka perekonnanimi). 2) Kaebaja tellis AS-lt Emor sõnapaari * mõistmise uuringu, milles küsitleti 504 Eesti elanikku vanusegrupis 15-
- Küsimusele, mida tähendab sõnade kombinatsioon *, vastas 8% küsitletutest Türgi paber; 2% küsitletutest vastas Türgi pipar; 3% vastanutest paber/midagi paberiga seotud; 4% vastanutest Türgi/midagi Türgiga seotud; muud vastused 1%; mitte midagi ei tähendanud 1%-le; 79%ei teadnud/ei osanud öelda/jättis vastamata. Küsimusele, mida võiks tähendada sõnade kombinatsioon * toidul ja/või joogil, vastas 1% küsitletutest, et Türgi pipar; 1% mingi türgi jook/söök; 1% õlu; 1% pipar; 3% Türgis tehtud/Türgi toode; 1% maitseaine; 6% jook; 2% toit/söök; 1% konkreetne toiduaine liik (kartulikrõpsud, küpsis jm); 73% ei tea/ei oska öelda/vastamata. Türgiga seostas sõnaühendit * esimesel juhul 12% küsitletutest ja pipraga 2%; teisel juhul seostas sõnaühendit Türgiga 7% küsitletutest, pipraga 2%, maitseainega 1%. Märgitust ilmneb tõlgenduslike võimaluste paljusus. 79% ja 73% küsitletute hulka kuulusid uuringute kohaselt ka need, kes jätsid küsimustele vastamata, samas ei selgu uuringust, kui suur on nende osakaal. Seega ei saa üheselt väita, et Eesti tarbijaid ei või sõnaline tähis * eksitada. Küsitletute arv oli tagasihoidlik selleks, et küsitluse tulemuste põhjal teha üheseid järeldusi eksitamise võimalikkuse kohta, järeldused võivad olla vaid üldistavad. Eesti tarbijat võib eksitada sõna *, mida uuringust nähtuvalt seostati Türgiga (geograafiline päritolu). Eraldivõetuna sõna * assotsieerus Eesti tarbijale näiteks paberi ja pipraga. Sõnaühendi * tähendust Türgi pipar teadis nii esimese kui teise küsimuse kontekstis kokku 3% küsitletutest, 3% küsitletutest seostas seda Türgis tehtud tootega ning üldse Türgiga kokku 19% jne. Väär on kaebaja väide, et sõnaühend * ei tähenda Eesti tarbijale midagi ning et Eesti tarbija ei saa aru selle tähendusest, seega ei saa nimetatud tähis tarbijat ei geograafilise päritolu ega omaduste suhtes eksitada. Emori uuringud annavad alust järeldada pigem vastupidist. 3)
mõistes ei saa õiguskaitset tähis, mis oma olemuselt võib tarbijat eksitada kaupade või teenuste liigi, kvaliteedi, hulga, otstarbe, väärtuse, geograafilise päritolu, kaupade tootmise või teenuste osutamise aja või kaupade või teenuste teiste omaduste suhtes. Seega piisab üksnes tarbija eksitamise võimalusest, et välistada tähisele õiguskaitse andmine. Samas ei täpsustata, kas tarbijate eksitamise võimalus hõlmab kõiki Eesti potentsiaalseid tarbijaid või piisab mingist osast.
mõttes on tarbija eksitamise võimalus hinnanguline kriteerium. Tarbija eksitamine kannab endas aga tõendamiskoormust. See tähendab, et kui väidetakse tarbija eksitamist, peab see tuginema konkreetsetele tõenditele eksitamise fakti suhtes, mis eeldab tarbijauuringute läbiviimist võimalikult laia tarbijaskonna seas. 4
(8)3-04-345 4) Tähist * soovitakse registreerida kaubamärgina toidukaupade ja alkohool- sete jookide (va õlu) kaubaklassides ning tähis, millega neid markeeritakse, on ka toidukauba ja alkoholi sisaldava joogi nimetus. Seega ei saa üheselt väita, et seos kauba ja tähise vahel puudub. Osa toiduaineid (ka alkoholijoogid, nt pipraviin) võib sisaldada pipart, mistõttu ei ole välistatud (tava)tarbija eksitusse viimise võimalus. Kui Emori uuringu tulemused oleksid 100% näidanud tarbijate poolt tähise * mitteseotust Türgiga ja pipraga ning toiduainete ja jookidega, siis võiks eeldada, et käesoleva kaubamärgi seos nimetatud kaupadega jääb väga kaugeks või lausa välistab selle, mistõttu võib kõne alla tulla sõnaühendi iseseisev funktsioneerimine kaubamärgina (näiteks eriliigiliste kaupade puhul). Kaubamärgi registreerimine teistes riikides ei tähenda selle automaatset registreerimist Eestis. Kaevatav Patendiameti otsus kaubamärgi registreerimisest keeldumise kohta on motiveeritud, kaalutlusvigadeta ja proportsionaalne ning üheselt mõistetav, seega ka kontrollitav. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 5. X (publ) apellatsioonkaebuses paluti tühistada halduskohtu otsus ning rahuldada uue otsusega kaebus ja mõista välja kohtukulud. 1) Halduskohus kohaldas ebaõigesti
§ 9
lg 1 p 3 ja p 6 sätteid, hindas ebaõigesti tõendeid ning jättis tähelepanuta osa asjas tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid. 2) Registreerimisest keeldumiseks ei piisa faktist, et taotletav kaubamärk koosneb tähistest, mis võõrkeeles tähendavad kaupade omadusi ja/või viitavad geograafilisele päritolule. Üldreeglina on kirjeldavatest tähistest koosnevad kaubamärgid registreeritavad, kui keskmine tarbija ei saa aru kaubamärgi kirjeldavast olemusest. Euroopa Ühenduse Esimese Astme Kohtu 23.10.2002 otsuse kohtuasjas nr T-6/01 Matrazen Concord v OHIM – Hukla Germany ja 25.11.2003 otsuse kohtuasjas nr T-286/02 Oriental Kitschen SARL v OHIM Moy Dybfrost kohaselt on võõrkeelsed kirjeldavad terminid kaubamärgina kaitstavad, kui kirjeldamine ei ole märkimisväärsele osale tarbijatest arusaadav. 3) Patendiamet ja kohus ei arvestanud, et märkimisväärne (valdav) osa Eesti tarbijatest ei saa aru taani keelest ega seosta tähist * Türgiga või türgi pipra ehk paprikaga. AS Emor uuringu tulemustest nähtuvalt valdav enamus Eesti tarbijatest ei tea, mida * võiks tähendada. Enamus ei osanud vastata sõnapaari * tähenduse kohta nii üldiselt (79%) kui ka seostatuna toidu ja/või joogiga (73%). Jääb arusaamatuks, mille alusel kohus uuringut analüüsides leidis, et Türgiga seostas tähist 19% uuringus osalejatest. Esimese küsimuse puhul oli Türgiga seotud vastuste protsent 14 (Türgi paber 8% + Türgi/ midagi Türgiga seotud 4% + Türgi pipar 2%), sealhulgas 8% leidis, et tähenduseks võiks olla „Türgi paber“, mis ei seostu ühegi toidukauba või joogiga. Teise küsimuse puhul oli Türgiga seotud vastuste protsent 8 (Türgis tehtud/ Türgi toode 3% + muud Türgiga seonduvad vastused 2% + Türgi paber 1% + Türgi pipar 1% + mingi Türgi söök/jook 1%). Seega kahele küsimusele vastanute protsendid, kes pakkusid * tähenduseks „türgi pipar“, olid sedavõrd väikesed, et ei saa rääkida enamiku tarbijaskonna arusaamisest. Kohus hindas ebaõigesti uuringu tulemusi ja järeldas ekslikult, et alles siis, kui 100% tarbijatest ei oska seostada tähist * Türgiga ja pipraga, võiks eeldada, et käesoleva kaubamärgi seos kaupadega jääb kaugeks või on välistatud. 4) Alles uuringu tulemuste järel väitis Patendiamet, et registreerimisest keeldumiseks piisab, kui kasvõi vähesed tarbijad tähistest aru saavad või kui kasvõi üks tarbija eksitatud saab. 5) Kohus märkis, et uuringus osalenud ja vastust mitteteadnud isikute hulgas oli neid, kes jätsid küsimusele vastamata. AS Emor selgituste kohaselt on küsimusele vastamata jätmine antud juhul võrdne sellega, et ei osatud konkreetsele küsimusele vastata. Tegemist ei ole inimestega, kes oleksid keeldunud vastamast. 5
(8)3-04-345 6)
mõistes ei saa tarbija all pidada silmas mõnd konkreetset isikut, vaid mõistlik on lähtumine keskmise tarbija kontseptsioonist, mille kohaselt keskmine tarbija on mõistlikult hästi informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja kaalutlev. Kuna kaubamärki * kasutatakse reaalselt koos Eestis tuntud põhjamaise päritoluga kaubamärgiga Y, võib eeldada, et nähes kauba pakendit, oleks veelgi väiksem protsent tarbijatest arvamusel, et kaubamärki * kandev toode peaks oleks või võiks olla Türgi päritolu. 7) Kaubamärgi * registreerimine välisriikides (sh kõigis Eesti naaberriikides) kinnitab apellandi väidete paikapidavust, sest nende kaubamärgiseadused on ühtlustatud. Kohus ei põhjendanud, millised erilised asjaolud Eestis tingivad Eesti tarbijate eksitamise. 8) Kohus jättis põhjendamatult tähelepanuta Eestis asuva Taani Kultuuri Instituudi töötaja kinnituse, mis tõendab, et taani keeles ei ole kooslusel * sama tähendus nagu nende sõnade otsetõlkel eesti keelde „türgi pipar“. Veel jättis kohus tähelepanuta Patendiameti praktikat selgitava kaubamärgiosakonna juhataja 07.03.2001 kirja, mille kohaselt teatud tähise sõnasõnaline tõlge eesti keelde ei tähenda veel, et see tähis oleks kauba või teenuse omadusi eesti keeles näitav ja ei oleks võimeline funktsioneerima kaubamärgina.
- Patendiameti kirjalikus vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Meelevaldne on kaebaja ja TNS Emor projektijuht Mauri Söödi tõlgendus, mille kohaselt „…enamik ei osanud vastata küsimusele sõnapaari * tähenduse kohta…“. Sama hästi võiks öelda, et vastavalt 79% ja 73% jätsid küsimustele vastamata. Kohus leidis õigesti, et 79% ja 73% küsitletute hulka kuulusid uuringute kohaselt ka isikud, kes jätsid lihtsalt esitatud küsimustele vastamata, samas kui suur on nende osakaal, uuringust ei selgu. Uuringu mõlema küsimuse eelviimases reas pakuti eraldi vastust „mitte midagi“. Need, kellele sõnapaar millegagi ei seostunud, täitsid eelnimetatud lahtri, mitte viimase (ei tea/ei oska öelda) lahtri. Enamik uuringu täitjatest lihtsalt ei ole vaevunud uuringusse süvenema. Kohus leidis õigesti, et antud juhul on küsimus selles, kas Eesti (tava)tarbijat võib käsitatav sõnapaar eksitada või mitte. Seetõttu ei oma asjas tähendust ka apellatsioonkaebuses viidatud Taani Kultuuri Instituudi tõlgi kinnitus. 2) Kaebaja viidatud Euroopa Ühenduse Esimese Astme Kohtu lahendites ei käsitleta kaubamärkide eksitavuse küsimust, vaid kaubamärkide eristusvõimelisust. 3) Nähes toidukaubal tähist *, saab sellest aru enamik Eesti tarbijatest ja eeldab, et toode sisaldab pipart. Juhul, kui tarbija on teadlik faktist, et paprikat nimetatakse teisiti ka türgi pipraks, informeerib tähis teda kaupade omadustest. Samas on sõnal * ka kaupade geograafilist päritolu näitav sisu. Meelevaldne on kaebaja järeldus, et kuna märkimisväärne ja valdav osa Eesti tarbijatest ei saa aru taani keelest, siis järelikult ei seosta nad tähist * Türgiga või türgi pipra ehk paprikaga. Kaebaja lähtub üksnes sihtgrupi keeleoskusest ja jätab kõrvale muud asjas tähtsust omavad asjaolud. 4) Patendiamet ei ole muutnud oma seisukohta tarbija eksitavuse küsimuses. 5) Igale kaubamärgile tehakse ekspertiis eraldi, kuid alati arvestatakse ka konkreetse märgiga kaasnevaid aspekte ja nüansse. Seda põhimõtet kinnitab ka Euroopa Kohtu otsus C-363/99, mille kohaselt peab ametiasutus arvestama lisaks esitatud kaubamärgi olemusele kõiki asjakohaseid fakte ja asjaolusid. Registreerimistaotluse reproduktsioonil puudub sõna Y. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Vastavalt
§-le 3 on kaubamärk tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest. Kaubamärgi õiguskaitse on kaubamärgile ainuõigust omava isiku õiguste tunnustamine ja kaitse õiguslike vahenditega (
§ 4lg 1).
Õiguskaitse on ainult sellel üldtuntud kaubamärgil, registreeritud kaubamärgil või Madridi protokolli alusel Eestis kehtival kaubamärgil, mille õiguskaitse ei ole välistatud 6
(8)3-04-345 sama seaduse §-des 9 ja 10 sätestatu alusel (
§ 5
lg 2).
§ 9
lg 1 p 3 kohaselt ei saa õiguskaitset tähis, mis koosneb üksnes kaupade või teenuste liiki, kvaliteeti, hulka, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu, kaupade tootmise või teenuste osutamise aega või kaupade või teenuste teisi omadusi näitavatest või muul viisil kaupa või teenust kirjeldavatest tähistest või andmetest või eelnimetatud tähistest või andmetest, mida ei ole oluliselt muudetud.
§ 9
lg 1 p 6 kohaselt ei saa õiguskaitset tähis, mis oma olemuselt võib tarbijat eksitada kaupade või teenuste liigi, kvaliteedi, hulga, otstarbe, väärtuse, geograafilise päritolu, kaupade tootmise või teenuste osutamise aja või kaupade või teenuste teiste omaduste suhtes. 8. Halduskohus pidas õiguspäraseks Patendiameti 21.06.2004 otsust nr 7/M200201691, millega keelduti sõnalise tähise * kaubamärgina registreerimisest, kuna see näitab kauba omadusi ja päritolu ning võib seeläbi tarbijaid eksitada, mis oleks vastuolus
§ 9lg 1 p-ga 3 ja 6.
Ringkonnakohus halduskohtu ja Patendiameti seisukohtadega ei nõustu ning leiab, et sõnalise tähise * kaubamärgina registreerimisest keeldumine oli ebaõige.
- Patendiamet vaatleb sõnade ühendit * kui kahest sõnast koosnevat kombinatsiooni, millest üks sõna näitab kaupade geograafilist päritolu ja teine kaupade omadusi või üksnes kaupade omadusi näitavat tähist, kui võtta sõnade ühendit kui kindlat pipra liiki. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et Patendiamet on kaevatavas otsuses tõlkinud sõnade kombinatsiooni sõna-sõnalt ja andnud sellele taani keeles olematu tähenduse. Kuigi * tähendab taani keelest sõna-sõnalt tõlkes „türgi pipar“, ei kasutata nimetatud sõnaühendit taani keeles ühegi pipraliigi tähistamiseks (vt Taani Kultuuri Instituudi töötaja A.P 03.05.2005 kinnitus, tl 135). Kuna nimetatud tähis on Taanis registreeritud kaubamärgina nii klassis 30 kui ka klassis 33, siis on alus arvata, et Taanis ei ole nimetatud tähisel ka eestikeelse türgi pipraga võrreldavat sisulist tähendust.
- Asjaolu, et ka valdav osa Eesti tarbijatest ei anna sõnapaarile * vaatamata väidetavale sõnade nö internatsionaalsusele Patendiameti poolt antud tähendust, kinnitavad AS Emor poolt läbiviidud uuringu tulemused (tl 107-109). Ringkonnakohtule esitatud TNS Emor projektijuht M. S 04.08.2005 selgituse kohaselt kasutatakse valimi suurust 500 uuringupraktikas üleriigiliste uuringute puhul nii Eestis kui mujal maailmas sageli, kuna see annab reeglina kogu ühiskonna kohta piisavalt adekvaatse üldinfo (maksimaalse statistilise vea hinnang +/-4,4%). Uuringust nähtuvalt ei osanud 79% 504-st küsitletud Eesti elanikust vanuses 15-74 aastat vastata küsimusele sõnapaari * tähenduse kohta üldiselt ning 73% seostatuna toidu või joogiga. Esimese küsimuse (Mida tähendab sõnade kombinatsioon *?) puhul vastati Türgi paber 8%, Türgi/midagi Türgiga seotud 4% ja Türgi pipar 2%. Teise küsimuse (Mida võiks tähendada sõnade kombinatsioon * toidul ja/või joogil?) puhul vastati Türgis tehtud/Türgi toode 3% ; muud Türgiga seonduvad vastused 2%; Türgi paber 1%; Türgi pipar 1% ja mingi Türgi söök/jook 1%. Vastuse „Ei oska öelda“ kohta selgitas M. S, et uuringus on vastuse „Ei tea/ Ei oska öelda/ vastamata“ alla kodeeritud nende inimeste hulk, kes küll osalesid uuringus ja kelle käest küsiti vastav küsimus, kuid kes ei osanud antud küsimuse vastuseks midagi sisulist öelda. Kuna tegu oli vabas vormis antud vastustega, siis inimesed väljendasid end erinevates sõnastustes, nagu „ei tea“, „ei oska öelda“ jmt või ei vastanud midagi. Küsimusele vastamata jätmine on antud juhul võrdne konkreetse vastuse puudumisega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjust kahelda
- aasta juulis TSN Emar poolt läbi viidud uuringu valimi suuruse valikus ega tulemuste usaldusväärsuses. 7
(8)3-04-345 Ühegi tähise või mõiste puhul ei saa välistada, et neid tajuva isiku teadvuses võivad need seostuda mõne muu nähtuse või esemega, mis ei ole mõiste tähendusega otseselt hõlmatud. Seetõttu ei ole praktiliselt võimalik olukord, kus oleks välistatud kõigi tarbijate eksitamise võimalus. Tähist * Türgiga või türgi pipra ehk paprikaga seostavate küsimustele vastanute märkimisväärsest väiksest arvust saab järeldada, et tähise * registreerimine kaubamärgina ei eksitaks valdavat enamust Eesti keskmistest tarbijatest ei kauba geograafilise päritolu ega kauba omaduste või liigi suhtes. 11. Tähis suudab funktsioneerida kaubamärgina - eristada ühe isiku kaupu teiste isikute kaupadest. Samas ei takista kaubamärk kombinatsiooni türgi pipar, ega sõnade Türgi, pipar, paprika, punapipar kasutamist. 12. Halduskohtu otsus tuleb tühistada tõendite ebaõige hindamise ning
§ 9lg 1 p 3 ja p 6 ebaõige kohaldamise tõttu.
13. Kaebaja taotles esimese astme kohtus 31 821,20 krooni menetluskulu väljamõistmist ja esitas kohtukulude nimekirja, kuid tõendid ainult 16 181,20 (õigusabikulud 2 x 6490,60 = 12 981,20 krooni ja riigilõiv 3 200 krooni) krooni tasumise kohta. Kaebaja taotles apellatsioonimenetluses 21 193,50 krooni menetluskulu väljamõistmist ning esitas kohtukulude nimekirja ja tõendid 17 993,5 krooni õigusabikulu ja 3 200 krooni riigilõivu tasumise kohta. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja poolt kantud menetluskulud summas 37 374,70 krooni vajalikud ja põhjendatud ning tuleb HKMS § 93 lg 5 alusel vastustajalt välja mõista. Viive Ligi Ivo Pilving Lilianne Aasma 8
(8)