← Eesti

2-05-1912/2

1 Ärakiri 2-05-1912 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-05-1912 Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. detsember 2006, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Johannes Külaots Kohtuasi J K hagi S F vastu elatise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg
  2. november 2006.a. Menetlusosalised Hageja: J K (IK xxx, elukoht: xxx) Kostja: S F (IK xxx, elukoht: xxx) Resolutsioon
  3. J K hagi rahuldada.
  4. Välja mõista S F igakuise elatusrahana J K kasuks alates
  5. 2005.a. summas 1 500 (üks tuhat viissada) krooni kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kuni poja B F (sünd. xxx) täisealisuseni, s.o. 10.04.2021.a või vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumiseni.
  6. Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult. Kohtuotsuse täitmisel arvestada kostja S F poolt elatisena makstud summasid.
  7. Välja mõista S F riigilõiv 1 400 (üks tuhat nelisada) krooni riigituludesse.
  8. Riigituludesse mõistetud summad kuuluvad tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2900072136 või arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2900072136 hiljemalt 20 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.
  9. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS § 313 ettenähtud korras ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS § 315 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Viru Ringkonnakohtule 30 päeva 2 jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu avalikult teatavakstegemisest. Viru Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD J K ja S F abielust on sündinud
  10. 2003.a. poeg B F. Hageja esitas 16.05.2005 kohtusse hagi kostja vastu elatise väljamõistmise nõudes ja palub välja mõista elatis 2 000 krooni kuus. KOSTJA VASTUS
  11. juunil 2005.a hagiavaldusele esitatud vastuses teatab kostja, et hageja poolt esitatud nõudmine on põhjendamatult kõrge. Kostja teatas, et on elatist maksnud vastavalt võimalustele ja ta on nõus maksma elatist summas 1 000 krooni kuus, kuna alates 2003.a. novembrist on töötu. Kostja palus vabastada teda kohtukuludest seoses raske materiaalse olukorraga. KOHTUISTUNG
  12. novembri 2006.a. kohtuistungil teatas hageja, et alates 2004.aastast elavad kostjaga lahus. Kostja maksab elatist harva. Hageja palub hagiavaldus rahuldada ja kostjalt välja mõista elatis vastavalt hagiavaldusele alates avalduse esitamise päevast. Hageja taotles kohtuistungi edasilükkamist, et esitada täiendavad arvestused. Kohtuistungil esitab hageja avalduse, milles osaliselt vähendab haginõuet ja palub välja mõista elatis 1 500 krooni kuus alates
  13. 2005.a. Kostja ei nõustunud kohtuistungi edasilükkamisega. Kostja väitel ei näe ta, et tema poolt makstud raha läheks lapsele, ta on ise ostnud lapsele rõivaid. Puhkepäeviti on laps kostja juures. Hagejaga olid läbirääkimised kompromissi sõlmimiseks, kuid hageja ei olnud nõus. Kostja palub hagiavaldus rahuldada summas 1 500 krooni kuus ja arvestada tema poolt makstud summasid. Kohtkulud palub jagada poolte vahel. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
  14. novembril 2006 toimunud kohtuistungil nõustus kostja hagiavaldusega pärast hagisumma vähendamist hageja poolt. Vastavalt TsMS § 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, /---/. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1; § 61 lg 1, lg 2, lg 4; § 70 lg
  15. TsMS RakS § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetlusekulude jaotamisel ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Alates 01.01.2006.a kehtima hakanud TsMS § 123 alusel tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi esitamise aeg. Hagi on esitatud 16.05.2005.a. 3 Vastavalt hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 47 lg 1 p 1 ja lg 2 hagilt tuleb tasuda riigilõivu lähtudes hagihinnast; tulenevalt TsMS § 48 lg 1 p 3 elatise hagis määratakse hagihind aasta elatusrahaga. Käesoleva hagi puhul on hagihinnaks 18 000 (12 x 1 500) krooni, riigilõiv hagihinnalt kuni 20 000 krooni moodustab 1 400 krooni. Riigilõivu (RLS) § 16 lg 1 p 1 kohaselt on hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis. Seega vastavalt TsMS § 64 lg 1 kuulub riigilõiv 1 400 krooni väljamõistmisele kostjalt. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 440; § 444; § 632 lg 1, rahuldab kohus hagi. Kohtunik: /allkiri/ Ärakiri õige. Johannes Külaots Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.