← Eesti

3-06-100/5

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. november
  2. a, Tallinn Haldusasja number 3-06-100 Haldusasi I.K.i kaebus Tarbijakaitseameti 14.12.2005.a. vastuse nr.61/5429 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebuse esitaja – I.K. Vastustaja - Tarbijakaitseamet Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon Edasikaebamise kord
  3. Jätta kaebus rahuldamata.
  4. Jätta menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt
  5. detsembril
  6. a. Esitatud apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. MENETLUSE KÄIK
  7. 13.01.2006 esitas I.K. Tallinna Halduskohtule kaebuse Tarbijakaitseameti 16.11.2005 vastuse nr 6-1/5429 ja Tarbijakaitseameti 14.12.2005 vaideotsuse nr 6-1/5429 tühistamiseks ning Tarbijakaitseameti kohustamiseks uue haldusakti andmiseks.
  8. 17.08.2006 küsis kohus vastavalt HKMS § 201 lg 1 kohtunõudega poolte nõusolekut asja arutamiseks ja lahendamiseks kirjalikus menetluses.
  9. 22.08.
  10. a kohtumäärusega võttis kohtunik K. Maimann kaebuse menetlusse, määras vastustajaks Tarbijakaitseameti ning palus vastustajal esitada kirjalik vastus kaebuse kohta hiljemalt
  11. septembriks
  12. a.
  13. 22.08.
  14. a saabus kohtusse kaebuse esitaja I.K.’i vastus, millest nähtub, et kaebuse esitaja on nõus käesoleva asja arutamisega kirjalikus menetluses.
  15. 11.09.
  16. a saabus kohtusse Tarbijakaitseameti vastus kohtumäärusele, milles vastustaja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
  17. 03.10.2006 tehtud määrusega otsustas kohus lahendada asja kirjalikus menetluses ja määras täiendavate dokumentide ja taotluste esitamise lõpptähtajaks 16.10.2006 ja kohtuotsuse kohtukantselei kaudu avalikult teatavaks tegemise ajaks 03.11.2006 kell 16.00
  18. 16.10.2006 saabusid kohtusse kaebuse esitaja täiendavad selgitused ja taotlus välja mõista vastustajalt riigilõiv ja kantud postikulud summas 55 krooni ja 90 senti. ASJAOLUD
  19. Vastavalt kaebusele esitasid kaebaja ja veel 4 Tallinnas Siidisaba 11c asuva hoone korteriomandi omanikku 24.10.2005 Tarbijakaitseametile taotluse, et see teeks tarbijakaitseseaduse § 40 lg 1 p 1 alusel ettekirjutuse korteriomandite müüja OÜ-le Gruss Invest ja OÜ-le Facio Haldus ehitusdokumentatsiooni väljaandmiseks taotluse esitajatele.
  20. Vastustaja jättis taotluse 16.11.205 haldusaktiga nr 6-1/5249 rahuldamata.
  21. Kaebaja esitas selle vastustaja otsuse peale vaide, milles palus 16.11.2005 haldusakt ettekirjutuse tegemata jätmise ja väärteomenetluse algatamata jätmise osas ja teha ettekirjutus asja uueks otsustamiseks. Vastustaja jättis oma 14.12.2005 vaideotsusega nr 6-1/5429 vaide rahuldamata põhjusel, et esitatud materjalidest ei tulene kaebaja õigust nõuda kogu ehitist puudutava ehitusdokumentatsiooni üleandmist ja väärteo toimepanemine ei ole leidnud tõendamist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  22. Oma kaebuses väidab kaebuse esitaja, et vaie esitati põhjusel, et taotluse rahuldamata jätmise otsust põhjendati vaid viitega haldaja seisukohtade aktsepteeritavusele, kuid mitte õigusnormidele ega kokkuleppele, mis oleks välistanud ehitusdokumentide esitamse kaebajale. Lisaks jättis vastustaja vastamata kaebuses esitatud seisukohtadele. Motiveerimata haldusakt rikkus kaebaja õigust asja objektiivsele menetlusele. Vaie omakorda jäeti kaebaja väitel rahuldamata põhjusel, et materjalidest ei tulene kaebaja õigust nõuda kogu ehitust puudutava dokumentatsiooni üleandmist.
  23. Lisaks eeltoodule väidab kaebuse esitaja, et vaiet läbivaatav organ ei ole võimaldanud kaebajal vaide läbivaatamisel osaleda ega ole talle vastavalt HMS § 82 p 7 teinud teatavaks vaide läbivaatamise kohta ja aega ja rikkus sellega kaebaja õigust osaleda vaide läbivaatamisel.
  24. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub selle, kui põhjendamatu, rahuldamata jätta.
  25. Tarbijakaitseamet on seisukohal, et ta keeldumine ettekirjutuse tegemisest oli põhjendatud, sest ta ei ole pädev määratlema, kes ja millises ulatuses omab õigust kinnisasjaga seotud dokumentatsioonile ehk ta ei saa rakendada avalik-õiguslikke instrumente (ettekirjutus vastavalt HMS § 51 lg 1) eraõiguslike vaidluste lahendamisel. Vastustaja on seisukohal, et kaebuse esitajal on võimalik vaidlus lahendada tsiviilkohtumenetluse teel. 2
  26. Vastustaja väidab, et vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi seisukohale kuulub Tarbijakaitseameti pädevusse tarbijate nõustamine ja abistamine peale vallasasjade ka kinnisasjadega seonduvates küsimustes seoses asjal esinevate puudustega, st. kinnisasja kvaliteediga. Antud juhul vaidlust selles küsimuses ei ole. Seetõttu puudub Tarbijakaitseametil ka pädevus ettekirjutise tegemiseks. KOHTU PÕHJENDUSED
  27. Käesoleva kaebuse lahendamisel tuleb kohtul kõigepealt selgitada kaebuse eesmärk. Lähtuvalt kohtule esitatud kaebusest ja 07.06.2006 kohtumäärusele kaebaja poolt 22.06.2006 antud vastusest, leiab kohus, et kaebuse esitaja eesmärgiks on saavutada olukord, kus Tarbijakaitseamet menetleks tema taotlust ja teeks OÜ Facio Haldusele Tarbijakaitseseaduse § 40 lg 1 p 1 alusel ettekirjutuse maja ehitusdokumentatsiooni üleandmiseks. Vastustajale esitatud taotlusest algatada väärteomenetlus OÜ Facio Haldus vastu kaebuse esitaja ei nõua nagu nähtub tema 22.06.2006 kirjast kohtule. Seega tuleb kohtul kaebuse lahendamiseks hinnata, kas Tarbijakaitseameti poolt võetud seisukoht kaebuse esitaja soovitud ettekirjutuse tegemisest keeldumiseks on õiguspärane ja seaduses ettenähtud korras vormistatud.
  28. Kõigepealt leiab kohus kõiki asjaolusid analüüsinult, et sisuliselt on Tarbijakaitseameti vastuse puhul avaldusele 16.11.2005 nr 6-1/5429 tegemist menetluse lõpetamist puudutava HMS § 43 lg 2 alusel antud haldusaktiga. Samas on see haldusakt antud vormivigadega, kuna ei sisalda selgeid viiteid taotleja poolt taotletud ettekirjutuse (haldusakti) andmata jätmise õiguslikule põhjendusele. Kohus leiab, et Tarbijakaitseamet on samas HMS § 56 lg

(1)alusel lisanud haldusakti tekstis viite dokumendile, milles on haldusakti põhjendused, ja mis on kaebuse esitajale edastatud. Kohus nõustub siinkohal kaebuse esitajaga, et nendest põhjendustest ei tulene selgelt ja üheselt mõistetavalt õiguslikku alust ettekirjutuse tegemata jätmiseks. Lisaks puudub haldusaktis HMS § 57 lg 1 ettenähtud viide selle vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta.
  1. Tarbijakaitseameti 14.12.2005 vastuse nr 6-1/5429 puhul I.K.i vaidele ja kaebusele on kohtu arvates tegemist HMS § 86 ettenähtud vaideotsusega. Ka nimetatud vaideotsuse puhul on tegemist vormivigadega. Nii on see pealkirjastatud vastusena, selles ei ole HMS § 86 lg 2 ette nähtud selgitust halduskohtule kaebuse esitamise kohta. Vaideotsuse põhjendatuse koha pealt tuleb märkida, et ka ettekirjutuse tegematajätmine on kohtu arvates põhjendatud puudulikult, kuigi vaideotsuse punktis 5 ja resolutsioonis on seoses ehitusdokumentatsiooni väljanõudmiseks taotletud ettekirjutusega välja toodud, et Tarbijakaitseameti arvates on tegemist tsiviilõigusliku vaidlusega ja seda tuleks lahendada kohtus.
  2. Oma sisulise õiguslikult põhjenduse ettekirjutuse tegematajätmise suhtes annab Tarbijakaitseamet kohtule 11.09.2006 kohtuni jõudnud Vastuses kohtumäärusele haldusasjas 3-06-100 (t.l. 43-44). Kohus nõustub selles toodud selles toodud järeldusega, et Tarbijakaitseametil puudub Tarbijakaitseseaduse § 2 p 3 ja § 17 ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministri poolt
  3. veebruari 2003.a. määrusega nr 32 vastu võetud Tarbijakaitseameti põhimääruse § 13 ja 14 alusel pädevus kaebuse esitaja poolt soovitud ettekirjutuse tegemiseks, kuna antud juhul on tegemist kinnisasjaga seotud dokumentatsiooniga. Tarbijakaitseameti pädevuses on aga tegelemine kaebustega, mis on seotud vallasasjadega. 3
  4. Kohus ei pea asjakohaseks kaebuse esitaja väidet, et vastustaja ei teatanud talle vastavalt HMS § 82 p 7 vaide läbivaatamise kohta ja aega ja rikkus sellega kaebaja õigust osaleda vaide läbivaatamisel. Seadus ei kohusta haldusorganit läbi viima vaidemenetlust avalikult ja istungi vormis. Vaidemenetluse läbiviimisel on haldusorganil menetlustoimingute määratlemisel kaalutlusõigus. Seetõttu ei ole ka vaide esitajal seadusega tagatud õigust osaleda isiklikult vaide läbivaatamisel kui haldusorgan seda vajalikuks ei pea. Antud juhul viidi vaidemenetlus läbi kirjalikus menetluses.
  5. Riigikohus on oma lahendites korduvalt (3-3-1-60-00, 3-3-1-3-01, 3-3-1-53-01) väljendanud seisukohta, et sisuliselt õiguspärast haldusakti ei saa kehtetuks tunnistada üksnes põhjusel, et selle andmisel rikuti vormi- või menetlusnõudeid. Selline seisukoht on kooskõlas haldusõiguse üldpõhimõtetega, mida seaduseandja on tunnustanud ka Haldusmenetluse seaduse §-s 58, mis sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist.
  6. Riigikohtu halduskolleegium on oma praktikas leidnud, et põhjalikumate sisuliste motiivide puudumine ei too kaasa haldusakti tühistamist, kui vaidlustatud akt on selles toodud õiguslike aluste ja akti andmise põhjuse osas üheselt mõistetav (Riigikohtu halduskolleegiumi
  7. mai
  8. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-27-01, - RT III 2001, 16, 168).
  9. Kohus leiab, et käesoleval juhul vaidlustatud haldusaktidest ja nende lisadest tuleneb arusaadavalt nende andmise sisuline põhjendus või on olemas viited muudele dokumentidele, mis sisaldavad neid põhjendusi.
  10. Samas tõdeb kohus, et detailsemad Tarbijakaitseameti pädevusega seotud õiguslikud põhjendused ettekirjutuse tegematajätmiseks on esitatud alles kohtumenetluse käigus. Võrreldes kohtumenetluse käigus esitatud põhjendusi ja vaidlustatud haldusaktides toodud põhjendusi leiab kohus, et kohtumenetluse jooksul esitatud põhjendused on sisuliselt samad, millest tegelikult lähtuti akti andmisel. Seetõttu on kohus veendunud, et Tarbijakaitseamet on erinevaid huvisid ja taotluse ning vaide asjaolusid piisavalt kaalunud ja teinud sisuliselt õige otsuse ettekirjutuse tegemisest keeldumisel. Kaebuse esitajal tuleb vajadusel kinnisasjaga seotud ehitusdokumentatsiooni väljanõudmise küsimuse lahendamiseks pöörduda hagiga Harju Maakohtu poole.
  11. Lähtuvalt eeltoodust jätab kohus kaebuse rahuldamata.
  12. Vastavalt HKMS § 92 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud jäävad kaebaja kanda.
  13. Käesoleva otsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinn Ringkonnakohtule juhindudes HKMS §§ 31 ja 32 sätestatust 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Daimar Liiv Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.