lg 4 p-s 2 sätestatust, tagatise esitamata jätmise korral õigus jätta maksuvõla tasumise ajatamise taotlus rahuldamata. Seega oli kaebuse esitaja teadlik, et tagatise esitamata jätmise korral võib maksuhaldur jätta maksuvõla tasumise ajatamise taotluse rahuldamata. Kaebuse esitaja jättis maksuhaldurile nõutud tagatise tähtpäevaks esitamata, põhjendamata seejuures millegagi tagatise esitamata jätmist ja viitamata takistustele tagatise esitamisel. Maksuhaldur, kasutades
lg 4 p-st 4 tulenevat õigust, jättis kaebuse esitaja poolt vaidlustatud otsusega taotluse maksuvõla tasumise ajatamiseks rahuldamata. Maksuhaldur on vaidlustatud otsuses selgitanud, et maksukohustuslane ei ole otsuse tegemise ajaks nõutud tagatist esitanud, mistõttu jätab maksuhaldur maksuvõla tasumise ajatamise 2 taotluse rahuldamata. Maksuhalduri kaalutlus otsuse tegemisel rajanes asjaolul, et kaebuse esitaja ei täitnud tähtpäevaks maksuhalduri nõuet tagatise esitamiseks. Maksuhaldur on samuti märkinud, millistele õigusaktidele ja normidele tuginedes on otsus tehtud. Seega on vaidlustatud otsuses selgelt näha, millistel kaalutlustel maksuhaldur taotluse rahuldamata jättis ning maksuhaldur on täitnud
Maksuhaldur on seisukohal, et vaidlustatud otsus rajanes tuvastamist leidnud asjaoludest tulenevatel asjakohastel kaalutlustel ning see on nii faktiliselt kui ka õiguslikult põhjendatud. Seega on kõnealune otsus formaalselt ja ka materiaalselt õiguspärane. Maksuhaldur leiab seetõttu, et kaebuse esitaja taotlus otsuse tühistamiseks on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata ja kohtukulud kaebuse esitaja enda kanda. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, ära kuulanud protsessiosaliste seletused ja läbi vaadanud toimiku materjalid, leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele. Käesoleva vaidluse on põhjustanud maksuhalduri otsus, millega jäeti rahuldamata TTse taotlus maksuvõla ajatamiseks. Kaebaja on leidnud, et vastustaja ei ole oma otsuses toonud välja põhjusi, miks tema taotlus maksuvõla ajatamiseks rahuldamata jäeti. Seega vajab lahendamist küsimus, kas maksuhalduri keeldumine maksuvõla ajatamiseks oli põhjendatud ja seega seaduspärane või mitte. Kaebaja on 29.09.2005 esitanud makshaldurile füüsilise isiku (seahulgas FIE) maksuvõla tasumise ajatamise taotluse (tlk.16 ). Kaebaja on taotlenud kokku maksuvõla summas 101806 krooni tasumise ajatamist. Taotluse põhjenduse kohaselt on maksuvõla tinginud 2001 ja 2002. a kohta esitatud deklaratsioonide parandus ning võla ajatamise põhjustab kogu summa korraga maksmise võimatus. Taotleja on taotluses märkinud, et võlga maksab ta palgast, FIEna enam ei tegutse ning palub vähendada juurde arvestatava intressi määra 50%. Taotlusele on lisatud füüsilise isiku tulude ja kulude arvestus.
lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus makseraskustes maksukohustuslase taotlusel ajatada tema maksuvõla tasumine. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt esitab maksukohustuslane maksuvõla ajatamiseks põhjendatud taotluse ja maksuvõla tasumise ajakava. Kaebaja poolt on eeltoodud nõuded täidetud.
lg 6 sätestab, et rahandusminister kehtestab määrusega riiklike maksude maksuvõla tasumise ajatamise korra. Vastav kord on kehtestatud rahandusministri 30.04.2002 määrusega nr 60 „Riiklike maksude maksuvõla tasumise ajatamise kord“. Vaidlustatud maksuhalduri 14.11.2005 otsuses on kaebaja taotlus jäetud rahuldamata põhjusel, et TT ei ole 14.11.2005 seisuga nõutud tagatist esitanud. Tagatise nõudmise õiguse maksuhaldurile annab
lg 3, mis sätestab, et maksuhalduril on õigus nõuda maksuvõla tasumise ajatamise korral tagatist. Juhtumid, millal maksuhalduril on õigus jätta maksuvõla tasumise ajatamise taotlused rahuldamata, on toodud
Üheks juhtumiks, millal maksuhalduril on õigus jätta taotlus rahuldamata, on kui maksukohustuslane ei esita nõutavat tagatist või maksuhaldur ei pea esitatud tagatist küllaldaseks või usaldusväärseks. Kohus peab antud juhul oluliseks seda, et
lg 4 loetleb juhtumid, millal maksuhalduril on õigus, kuid mitte kohustus jätta ajatamise taotlus rahuldamata. Kui seadus 3 annab maksuhaldurile õiguse valida erinevate otsuste vahel, siis tuleb vastuvõetud otsuses ka välja tuua kõik maksuhalduri vastavad kaalutlused, millised just sellise otsustuse tingisid.
lg 4 p 4 ei sätesta, et tagatise mitte esitamine toob koheselt kaasa võla tasumise ajatamisest keeldumise. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 1 sätestab, et kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan haldusakti andmisel on lähtunud. Vaidlustatud otsuse puhul ei nähtu, kas ja milliseid asjaolusid maksuhaldur arvestas lisaks sellele, et kaebaja ei olnud nõutud tagatist esitanud. Vastustaja on vastuses märkinud, et tagatise esitamine maksuhalduri poolt oli maksuvõla tasumise ajatamise taotluse rahuldamise üheks eeltingimuseks. Kohus saab otsuse järgi järeldada, et sisuliselt on maksuhaldur jätnud kaebaja taotluse rahuldamata ainult seetõttu, et kaebaja ei olnud määratud ajaks tagatist esitanud, seda, et maksuhaldur oleks seejuures kaalutlenud ka teisi võimalusi, otsusest ei nähtu. Seda tõendab ka vastustaja selgitus, et maksuhalduri kaalutlus otsuse tegemisel rajanes ainult asjaolul, et kaebuse esitaja ei täitnud tähtpäevaks maksuhalduri nõuet tagatise esitamiseks Kaebuse lahendamisel on oluline maksuhalduri poolt kaebajale 18.11.2005 eitatud tagatisnõue (tlk.18), kuna just nimetatud tagatisnõude mittetäitmise tõttu on jäetud kaebaja taotlus rahuldamata.
lg 3 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda maksuvõla tasumise ajatamise korral tagatist. Tagatise nõudmine vormistatakse kirjalikult, välja arvatud juhul, kui tagatise esitamise kohustus tuleneb seadusest. Vastustaja on nii kirjalikus vastuses kui ka kohtuistungil selgitanud, et tagatise nõudmisel arvestati maksuvõla suurust, ajatamistaotlusele lisatud füüsilise isiku tulude ja kulude arvestuses toodut, taotletud ajatamisperioodi pikkust ning seda et maksuvõla tasumise ajatamise korral ei ole maksuhalduril võimalik rakendada sundtäitmist. Kuid kaebajale esitatud tagatisnõudes ei ole ühtegi eelpool toodud põhjendust välja toodud. Maksuhalduri poolt saadetud tagatisnõudes on tsiteeritud maksukorralduse seadust tagatist puudutavates paragrahvides, kuid neist ei selgu, miks just kaebaja suhtes nõutakse tagatist ning millest on lähtutud tagatise suuruse määramisel. Ka tagatise nõudmiseks on seaduseandja andud maksuhaldurile selleks õiguse, mitte kohustuse. Seega on tagatise nõudmisel vajalik tagatisnõudes põhjendada, ja välja tuua, millised on need faktilised asjaolud mis tingivad iga konkreetse taotleja suhtes tagatise esitamise kohustuse. Antud juhul seda tehtud ei olnud. Seadusandja ei ole tagatisnõude esitamist seadnud otseselt sõltuvusse ei maksuvõla suurusest ega taotletava ajatamisperioodi pikkusest. Kui maksuhaldur neid asjaolusid arvestas, siis oleks tulnud otsuses need ka välja tuua. Tagatisnõudes tuleb esitada need maksuhalduri kaalutlused, mis viisid otsustuseni nõuda enne maksuvõla ajatamist taotlejalt tagatist, tagatisnõude motiveerimiseks ei piisa ainult õigusaktide ja normide väljatoomisest. Antud juhul ei ole kaebaja ei tagatisnõudest ega vaidlustatud otsusest saanud välja lugeda, miks teda kohustati esitama tagatis ning miks tema taotlus jäeti rahuldamata. Kuna nii tagatisnõue kui ka sellest tulenev maksuvõla ajatamise taotluse rahuldamata jätmise otsus on motiveerimata, kuulub vaidlustatud otsus tühistamisele. Maksuvõla ajatamise taotlejal peaks olema juba tagatise 4 nõudmisel teada, millistel põhjustel ja millistel kaalutlustel maksuhaldur taotlejalt tagatist nõuab. Kui seda ei ole tehtud tagatisnõudes, tuleb otsuses näidata, miks maksuhaldur määras taotlejale tagatise esitamise kohustuse ning miks tagatist esitamata jätab maksuhaldur maksuvõla tasumise ajatamata. Vastustaja seletusest tulenevalt tuleb märkida , et tegelikult mingit kaalutletud otsust ei tehtagi, kuna maksuameti peadirektori 2004 käskkirjaga on määratud, et üle 50 000 kroonise võla puhul tuleb alati igalt füüsilisest isikust võlglaselt tagatis nõuda. Seega, kui isikul on maksuvõlg üle 50 000 krooni ja ta esitab võla ajatamiseks taotluse, näeb käskkiri ette ilma muude asjaolusid arvestamata nõuda tagatise esitamist, tagatise mitteesitamine toob koheselt aga kaasa taotluse mitterahuldamise. Seega mingit kaalutletud otsuse tegemist ei saagi toimuda. Maksukorraldusseadus aga sellist võimalust ja õigust ei anna. Tulenevalt eeltoodust kohus rahuldab kaebuse ja tühistab vaidlustatud Maksu- ja Tolliameti Lõuna Maksu- ja tollikeskuse 14.11.2005 otsuse. Maksuhalduril tuleb kaebuse esitaja taotlus maksuvõla ajatamiseks 15 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, läbi vaadata ja teha uus motiveeritud otsus. HKMS § 93 lg 1 kohaselt mõistetakse poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, välja tema poolt kantud kohtukulud. Kaebuse esitaja on taotlenud välja mõista vastustajalt tasutud riigilõiv 10 krooni. Kuna kohus kaebuse rahuldab, tuleb vastustajalt kaebaja kasuks tema poolt kantud kohtukulu välja mõista. Eda Muts kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.