2-05-228/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Iko Nõmm Otsuse tegemise aeg ja koht 30.06.2006.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-05-228 Tsiviilasi I.L hagi Osaühing R.vastu lepingu täitmiseks. Menetlusosalised ja nende Hageja I.L (registrikood xxx, elukoht xxx ), hageja esindaja vandeadvokaat Kari-Paavo Koch, kostja Osaühing R. (registrikood xxx asukoht xxx), kostja esindajad Arvo Klaas ja vandeadvokaat Mikk Lõhmus. esindajad Kohtuistungi toimumise aeg 13.06.2006.a RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Kohustada Osaühingut R. (registrikood xxx, asukoht xxx) täitma I.L (registrikood xxx, elukoht xxx) 28.07.2003.a sõlmitud liitumislepingut ning ühendama Harju maakonnas xxx asuv, Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna registriossa nr 46996 kantud kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga. Kohtukulude jagamine Välja mõista Osaühingult R. (registrikood xxx, asukoht xxx) kohtukuludena riigilõiv 200 (kakssada) krooni ja õigusabikuludest 20 000 (kakskümmend tuhat) krooni I.L (registrikood xxx, elukoht xxx) kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. 1 Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale Harju maakonnas xxx Kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna registriossa nr 46996 kantud kinnistu. Kõnealuse kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ühendati ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga poolte vahel 28.07.2003.a sõlmitud suulise liitumislepingu alusel 1 krooni eest. Kostjat esindas tehingu tegemisel juhatuse liige Jürgen Järvik. Vaatamata sõlmitud liitumislepingule katkestas kostja juhatuse liikme Arvo Klaasi korralduse alusel 13.01.2005.a hagejale vee andmise ja heitvee ärajuhtimise. Kostja väitel puudub poolte vahel liitumisleping ning liitumispunktide avamiseks tuleb hagejal tasuda täiendavat liitumistasu. Hageja kostja seisukohaga ei nõustu ja palub eeltoodu põhjal kohustada kostjat täitma poolte vahel 28.07.2003.a sõlmitud liitumislepingut ning ühendama hageja kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja leiab, et poolte vahel ei ole liitumislepingut sõlmitud, kuna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumist reguleeriv seadusandlus näeb ette, et kinnistu liitumine ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga saab toimuda vaid kirjaliku liitumislepingu alusel. Liitumistasu arvutamise aluseks näeb seadusandlus ette väga konkreetsed tingimused ning liitumistasu peab katma ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendaja kulutused, k.a põhjendatud tulukuse. Suuliste ja 1 krooniste liitumislepingute aktsepteerimine viiks kostja arvetes paratamatult arendaja maksejõuetuseni ja keskkonnareostuseni. Hageja kinnistu liitumistasu tegelikuks suuruseks peaks olema 127 145 krooni (kinnistu pindala 2 155 m2 x (50 krooni + KM 18%) = 2 155 x 59 = 127 145 krooni). Asjaolu, et hageja on ebaseaduslikku liitumist saanud nautida tervelt 1,5 aastat ei kinnita suulise liitumislepingu sõlmimist. Tähelepanu väärib asjaolu, et väidetava liitumislepinguga tehtud erakorraline “kingitus” on tehtud hagejale, kes on Jürgen Järviku oluline äripartner. Hageja nõude rahuldamine taandub kostja hinnangul küsimusele, kas liitumisleping on olemas ning kas hageja on täitnud oma liitumislepingu järgsed kohustused kostja ees, mis oleksid eelduseks ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ühenduse teostamiseks vastavalt õigusaktides ettenähtud nõuetele. Eeltoodu põhjal palub kostja jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära poolte esindajate seisukohad ja tunnistaja ütlused, uurinud esitatud dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hagejale kuulub Harju maakonnas xxx asuv, Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna registriossa nr 46996 kantud kinnistu, mis oli kuni kostja juhatuse liikme Arvo Klaasi 13.01.2005.a korralduseni (tl 8) ühendatud kostja poolt rajatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga. Vaidlust ei ole ka selle üle, et pooltevahel ei ole sõlmitud kirjalikku ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise lepingut ning et hageja on tasunud kostjale hiljemalt 26.09.2005.a liitumistasu 1 krooni (tl 203). Samuti 2 ei ole vaidlust selles, et Jürgen Järvik oli 28.07.2003.a kostja juhatuse liige, kes võis esindada kostjat üksinda. Kohus ei jaga hageja seisukohta, et poolte vahel puudub liitumisleping. Vastavalt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 5 lg-le 2 toimub kinnistu liitumine ühisveevärgiga ja kanalisatsiooniga kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja taotlusel ja tema ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja vahel sõlmitud lepingu alusel. Tunnistaja Jürgen Järvik on 02.02.2006.a toimunud kohtuistungil kinnitanud, et poolte vahel sõlmiti 2003.a suvel hageja taotluse alusel suuline liitumisleping hageja kinnistu liitumiseks vee- ja kanalisatsioonitrassidega. Liitumishinnaks oli 1 kroon (tl 221). Oma 19.01.2005.a kirjalikus kinnituses on Jürgen Järvik täpsustanud, et kõnealune liitumisleping sõlmiti 28.07.2003.a (tl 7). TsÜS § 77 lg 1 ja VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt kui seaduses ei ole ette nähtud lepingu kohustuslikku vormi. 28.07.2003.a kehtinud ÜVVKS § 5 lg-st 2, § 8 lg-st 3 ja §-st 13 ei tulenenud ühisveevärgiga ja kanalisatsiooniga liitumise ega veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse osutamise lepingute kohustuslikku vormi. Seega võisid pooled sõlmida lepingu mis tahes vormis. Nagu eelpool märgitud, ei ole vaidlust selle üle, et Jürgen Järvik oli 28.07.2003.a kostja juhatuse liige, kes võis esindada kostjat üksinda. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et poolte vahel on sõlmitud 28.07.2008.a suuline liitumisleping ning selle täitmine on kostjale VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1 ja § 108 lg 2 kohaselt kohustuslik. Kohus ei nõustu kostja arvamusega, et suuliselt ja 1 krooni eest ei saa liitumislepinguid sõlmida põhjusel, et see viiks paratamatult arendaja maksejõuetuseni ja keskkonnareostuseni. Kostja näol on tegemist äriühinguga, kellel on lepingu- ja ettevõtlusvabadusest tulenevalt õigus seaduse piires planeerida oma majandustegevust ning otsustada, kellega ja millise hinnaga liitumislepinguid sõlmida. Riski hageja juhtorganite otsuste tagajärgede eest, millega määratakse kindalaks ühisveevärgiga ja kanalisatsiooniga liitumise ning veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse hinnad liitujatele, ei saa jaotada poolte vahel või üldsusega. Väidetavalt ebasobivad lepingutingimused ei muuda pooltevahelist õigussuhet olematuks ega liitumislepingut tühiseks. Sellist tagajärge ei sätesta ka ÜVVKS-i regulatsioon. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et pooltevaheline liitumisleping on kehtiv ja kostjale täitmiseks kohustuslik. Kohus leiab, et katkestades hageja kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühisveevärgi- ja kanalisatsioonist, on kostja rikkunud oma lepingulisi kohustusi. Liitumislepingute eesmärki ja ÜVVKS-i regulatsiooni silmas pidades omab pooltevaheline liitumisleping kohtu hinnangul kestvuslepingule iseloomulikke tunnuseid. Sellest tulenevalt on kostja kohustatud lisaks hageja veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamisele ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga ka võimaldama ja kestvalt tagama toimiva ühenduse. Hageja liitumispunktide sulgemine ja hageja isoleerimine ühisveevärgi- ja kanalisatsioonist on vastuolus kostja lepinguliste kohustustega ning kujutab endast kohustuse rikkumist VÕS § 100 tähenduses. Kostja lepinguliste kohustuste rikkumise eest vastutust välistavaid asjaolusid VÕS § 103 lg 1 ja 2 kohaselt ei esine. Samuti ei ole hageja poolt esitatud mitterahalise kohustuse täitmise nõue välistatud VÕS § 108 lg 2 ja 3 alusel. Miks kõnealune liitumisleping sõlmiti hagejaga 1 kroonise tasu eest on kostja kui äriühingu siseküsimus, mille lahendamise raames on kostjal võimalus tõstatada küsimus lepingu sõlminud juhatuse liikme vastutusest ÄS § 187 alusel. Kui leiab tuvastamist juhatuse liikme kohustuste rikkumine ja asjaolu, et hageja sellest teadis või pidi teadma, on kostjal võimalik oma õigused maksma panna TsÜS § 131 lg 1 alusel. 3 TsMSRakS § 3 sätestab, et enne 01.01.2006.a alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud seaduses sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud, s.h kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest kohtu määramisel. Hageja on käesoleva tsiviilasja raames tasunud hagi esitamisel riigilõivu 200 krooni ja kandnud õigusabikulusid 71 932,80 krooni (tl 12 ja 225-232 ). Kohus leiab, et hageja kohtukulud on vajalikud ja põhjendatud ning kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja riigilõiv 200 krooni ja õigusabikuludest 20 000 krooni. Iko Nõmm kohtunik 4