2-05-9086 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Otsuse tegemise aeg ja koht 15. novembril 2006.a. Tallinnas Tsiviilasja number 2-05-9086 (endine 2/256-9121/05) Tsiviilasi OÜ poolt esitatud hagiavaldus Eduard Kiljak suhtes 7528,68.krooni suuruses võlanõudes; Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ Hageja esindaja: TI Kostja: EK Istungil osalenud isikud Hageja esindaja: TI Kohtuistungi toimumise 20. septembril 2006.a. Tallinnas ja 30. oktoobril 2006.a. Tallinnas ajad RESOLUTSIOON 1. Rahuldada OÜ poolt esitatud hagi EK suhtes; 2. Välja mõista EK’ilt 7528,68.- krooni OÜ kasuks. ( AS asuvale arvelduskontole ); 3. Välja mõista EK’ilt kohtukulud: riigilõiv 560,00.- krooni ja tasu õigusabi eest 376,43.krooni OÜ kasuks. ( AS asuvale arvelduskontole ); 4. Välja mõista EK’ilt riigituludesse postikulu 106,60.- krooni; (Menetluskuluna väljamõistetud postikulu kuulub tasumisele . Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja, mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse menetluskulu katteks). 5. Kohtuotsus teha teatavaks menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue: Hageja esitas .a. Tallinna Linnakohtule (praegune Harju Maakohus) hagi kostja EK vastu hageja ja kostja vahel .a sõlmitud Lepingust nr. tuleneva võlgnevuse 3764,34.- krooni ja viivise 3764,34.krooni väljamõistmiseks ning ühtlasi kostjalt menetluskulude nimelt riigilõivu: 560,00.- krooni ja OÜ poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 376,43.- krooni välja mõistmiseks. Kohtule esitatud hagimaterjalide kohaselt on AS-i (AS-i õigusjärglane) ja kostja – EK vahel .a. sõlmitud leping (edaspidi leping) nr , mille alusel AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud kaupade(mobiiltelefon) teenuste eest tasuma õigeaegselt ja regulaarselt vastavalt esitatud arvetele. Lepingu sõlmimisel vormistati kostjale „Pakkumine“, mida kostja aktsepteeris allkirjastamisega ning ettemaksu tasumisega. Üks eksemplar sõlmitud lepingust anti kostjale. Oma allkirjadega lepingu(te)l kinnitasid pooled, et kohustuvad täitma lepingu(
- te)lahutamatuks lisaks oleva AS lepingutingimistega. Vastavalt nimetatud tingimustele oli kostja kohustatud tasuma arved 15 päeva jooksul nende esitamisest. Kostja poolt maksmise viivitamise korral oli kostja vastavalt kokkulepitud tingimuste kohaselt kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60,00.- krooni. AS loovutas .a. 3764,34.- krooni suuruse võlanõude kostja vastu koos kõrvalnõudega hagejale. Hageja on arvestanud viiviseid alates lepingu lõpetamisest kuni hagiavalduse esitamiseni (s.o. a. kuni .a.). Tegutsedes heas usus vähendas hageja viivise nõuet põhivõlasummani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist 3764,34.- krooni ulatuses. TsK § 173 lg 1, § 174, § 191 lg 1, § 192, § 222 lg 1, § 230 lg 1 ja TsMS § § 4 lg 1 ja 60 lg. 1 sätetest juhindudes palub hageja Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja menetluses olevas hagis OÜ kasuks kostja EK’ilt välja mõista võlgnevus koos viivistega kokku kogusummas 7528,68.- krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista kohtukulud: riigilõivu katteks 560,00.- krooni ja õigusabikulud 376,43.- krooni. Kostja vastus: Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega kohustusega kirjalikult vastata kohtule hiljemalt .a. Hagimaterjalid koos lisade ja kirjaliku vastuse nõudega sai .a. üle antud kostja ema kätte, kostjale edastamiseks. Kostjat hoiatati, et vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtule a. esitatud kirjalikus vastuses hagiavaldusele kostja EKselgitas, et tema ei tunnista hagi 7528,68.- krooni suuruses võlanõudes, mis tema suhtes esitatud on ja seda järgmistele vastuväidetele tuginedes nimelt: hagiavaldusest ja hagiavalduse lisadest ei nähtu, millest tuleneb võlgnevus summas 3764,34.- krooni, sest hageja ei ole esitanud ühtegi arvet. Hagis on märgitud võlgnevus seisuga .aastast, kuid ei nähtu, milliste arvete eest ja mis ajast. Vastavalt mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimuste punkt 4.1.3. on kasutaja kohustatud viivitamatult teatama mobiiltelefoni kadumisest ja vastavalt punk 6.1.6. kohustus sulgema kasutaja avalduse alusel mobiiltelefoniside. Juhindudes telefonikasutamise tingimustest esitas tema – EK .a. ’le avaldused mobiiltelefoniside sulgemise kohta, sest oli kaotanud telefoni. Seetõttu asub tema seisukohale, et .a. alates ei oleks pidanud tekkima arveid tema telefoni teenuste kohta. Eeltoodust lähtudes taotleb kostja hagi rahuldamata jätmist. 2 .a. saatis kostja EK Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale teate selle kohta, et tema on nõus sellega, kui kohus vaatab käesoleva tsiviilasja läbi kirjalikus menetlusest kohtuistungit pidamata. Oma teates selgitab kostja lisaks, et tema ei ole saanud ühtegi arvet ning samuti ei ole ta pidanud rahvusvahelisi kõnesid. Ning hageja poolt esitatud lepingu lisa .a. on tema arvamuse kohaselt võltsing, sest lepingul puudub tema allkiri. Samuti SIM kaardinumbrid ja mobiiltelefoni koodinumbrid on erinevad, seetõttu tõendavad need asjaolu, et tema – EK ei ole süüdi tekkinud võlgnevuses. Hageja seiskoht kostja hagiavalduse vastusele: Hageja tutvunud kostja poolt koostatud vastusega hagiavaldusele, asus seisukohale, et nemad ei saa nõustuda kostja poolt esitatud vastuväidetega, vaieldes nendele vastu järgmistel asjaoludel nimelt: hagiavalduses toodud asjaolud on tõendatud kohtule hageja poolt esitatud tõenditega ja hageja leiab, et kostja võlgnevus on tekkinud ikkagi teenuste kasutamisega ja nendest tulenevatest tasudest, mida kostja ei ole tasunud. Hageja enda väidete kinnitamiseks esitab ta kohtule väljatrükid arvetest, millised on kostjale esitatud ning, millistest nähtuvad võlgnevuse tekkimise alused. Vastavalt arvetele nähtud, et kostja võlgnevus on tekkinud alles .a., samuti nähtub hagiavalduse juurde lisatud lisast, et kostja on alles .a sõlminud lepingule lisa, milles soovib rahvusvaheliste kõnede avamist. Seetõttu asub hageja seisukohale, et kostja poolt esitaud vastuväited on tõendamata ja paljasõnalised. Tulenevalt eeltoodust jääb hageja esitatud nõude juurde ja palub hagi rahuldada täies ulatuses. .a. saatis hageja esindaja Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale täpsustava seisukoha kostja poolt esitatud vastuväidetele, milline seisnes alljärgnevas. Nimelt sõlmis kostja AS’iga ( AS õigusjärglane) .a. tähtajalise mobiiltelefonisideteenuste lepingu, valides teenustepaketiks , millise kuumaks oli 148,00.- krooni kuus. Kostja tasus esimese kuumaksu, liitumistasu ja mobiiltelefoni soodushinna kokku summas 2442,00.- krooni, saades enda kasutusse SIM kaardi ning soodustingimustel mobiiltelefoni ning asus seejärel hageja poolt pakutavaid mobiilsideteenuseid kasutama. Kostja oma allkirjaga lepingul kinnitas, et on tutvunud lepingu, lepingu lahutamatuks olevate mobiilsideteenuste lepingu tingimustega. Oma täpsustavas seisukohas märkis hageja, et esitas kohtule ja kostjale ekslikult hagiavalduse lisana nr. lepingu sõlmimise ajal mittekehtinud Üldtingimused, seetõttu esitab ta täiendavalt poolte vahel .a. lepingu sõlmimise ajal kehtinud mobiilsideteenuste lepingu tingimused .a. kuni .a. Hageja leiab, et kostja on allkirjastanud lepingu ning kinnitanud, et on teadlik, et Üldtingimused on lepingu lahutamatuks lisaks ja, et kostja on tutvunud lepingu lahutamatuks lisaks oleva mobiilsideteenuste lepingu tingimustega ja seega on tunnistanud lepingutingimuste kohaldumist poolte õigustele ja kohustustele. Seetõttu vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule on kostja tarbijana võtnud endale kohustuse tasuda teenuste eest, mis talle on osutatud, tähtaegselt ning tingimustega kehtestatud arvelduskorra kohaselt ning on kohustatud vastutama lepingu nõuetekohase täitmise eest. .a. taotles kostja esitatud avalduse kohaselt mobiiltelefoni vahetust. lepingu lisa kohaselt, milline sõlmiti kostjaga .a., vahetati välja kostja mobiiltelefon IMEI koodiga ning kostja sai asemele teise mobiiltelefoni IMEI koodiga . a. taotles kostja lepingu lisa alusel paketivahetust ’lt üleminekut paketile . .a. taotles kostja rahvusvaheliste kõnede paketi avamist ja tasus rahvusvaheliste kõnede eest deposiiti 1000,00.- krooni. Seetõttu on hageja asunud seisukohale, et kostja väited nagu ta oleks lepingu lõpetanud ja teenus tema jaoks suleti on paljasõnaline. Hageja lõpetas kostjaga lepingu ühepoolselt .a. seda seoses kostja poolsete kohustuste rikkumisega ja lepingu tingimuste täitmata 3 jätmisega tulenevalt perioodi arvete tasumata jätmisega tekkinud võlgnevusest. Kostja tasus arveid kuni a. i ning edaspidi loobus arvete tasumisest. Kokku jäi kostjal tasumata 3764,34.- krooni. Hageja juhib tähelepanu sellele, et arved saadeti kostjale kostja poolt lepingus näidatud postiaadressil. Arve mittekättesaamine ei vabastanud kostjat kohustusest tasuda teenuste eest tähtajaliselt. Hageja on asunud seisukohale, et juhul, kui kostja ei saanud arveid kätte, oleks ta pidanud ise pöörduma teenuse osutaja poole teabe saamiseks kättesaamata arvete kohta, kostja aga AS poole ei pöördunud. Samuti on kostjale tekkinud viivisvõlgnevus mittetasumisega tekkinud võlgnevusega. seoses mobiilsideteenuste eest tähtaegse Kohtuistung Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas: .a. kell toimus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas eelistung OÜ poolt esitatud hagis EK suhtes 7528,68.- krooni suuruse võlanõude ja kohtukulude väljamõistmise nõudes. Kohtuistungile oli kostjana kutsutud EK(kostja poolt kohtule teadatavaks tehtud aadressile saadetud kohtukutse sai üle antud .a. kostja ema kätte, kostjale edastamiseks) ja hagejana AS esindaja (kohtukutse kätte saadud .a.). Hageja ja kostja olid kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlikud. 1 .a. kell Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud eelistungile ilmus üksnes OÜ volitatud esindaja AS esindaja KT. Kostja kohtusse ei ilmunud. .a. kohus määras hageja esindaja taotlusel asja arutamise edasi lükata .a. kell ja kostjale saata uus kohtukutse. .a. kell Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud eelistungile ilmus jällegi üksnes OÜ volitatud esindaja AS esindaja TI. Kostja kohtusse ei ilmunud (kostja poolt kohtule teadatavaks tehtud aadressile saadetud kohtukutse sai üle antud .a. kostja ema kätte, kostjale edastamiseks). Märgitud kuupäeval toimunud kohtuistungil taotles hageja hagi rahuldamist täies ulatuses, kohtukulude välja mõistmist kostjalt ja kohtuotsuse tegemist. Kohtu põhjendused: Kohus, kuulanud toimunud kohtuistungil ära hageja esindaja seisukoha, arvestanud kostja EKpoolt esitatud kirjalike vastuväiteid tema suhtes esitatud võlanõude osas ning tutvunud menetluse käigus kogutud - toimikus olevate kõikide materjalidega asub seisukohale, et hageja poolt esitatud hagiavaldus kostja suhtes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraseaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 1 juulit 2002.a. sõlmitud kestvuslepingutele alates 1 juulist 2002.a. tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1 juulit 2002.a. kohaldatakse seni kehtinud seadust. Kohus on tuvastanud, et ,a, sõlmisid kostja EK ja hageja AS ( AS õigusjärglane) omavahel lepingu nr. , millises valis kostja teenuse paketiks .a. taotles kostja lepingu lisa alusel 4 paketivahetust, valides uueks teenuse paketiks Sõlmitud lepingute kohaselt kohustus AS pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud kaupade(mobiiltelefon) teenuste eest tasuma õigeaegselt ja regulaarselt vastavalt esitatud arvetele. Oma allkirjadega lepingu(te)l kinnitasid pooled, et kohustuvad täitma lepingu(
- te)lahutamatuks lisaks oleva AS lepingutingimistega. lepingu nr. sõlmimise osas poolte vahel vaidlust ei ole. Kostja ja hageja vahel on tekkinud vaidlus selle üle, millal leping lõpetati ning, kas .a. sõlmitud leping on sõlmitud kostja poolt või mitte. Kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi omapoolset tõendit selle kohta, kuidas toimus tema väidete kohaselt .a. sõlmitud, kuus lepingu lõpetamine. Kuigi kostja väidab, et saatis operaatorile avalduse lepingu lõpetamiseks seoses mobiiltelefoni kaotamisega, ei ole kostja omapoolset väidet tõendanud. Hageja on esitanud tõendeid selle kohta, et kostja taotles .a. paketivahetust ning .a. rahvusvaheliste kõnede paketi avamist. Märgitud taotluste kohta on kostja nimele sõlmitud lepingu lisad, millised on .a. saatetud hagejale faksi teel. (tl. 13-15) Samuti on hageja esitanud tõendi selle kohta, et .a. saateti kostjale teade lepingu lõpetamise kohta, millises teavitati kostjat, et kui võlgnevust ei likvideerita 25 päeva jooksul loetakse leping lõppenuks. (tl. 19). Leping lõpetati .a. ühepoolselt hageja poolt, seda seoses kostja poolsete kohustuste rikkumisega ja lepingu tingimuste täitmata jätmisega. Kostja on väitnud, et .a. hagiavalduse lisas nr. 5 märgitud SIM kaardinumbrid ja mobiiltelefoni koodinumbrid on erinevad. Hageja pool esitatud tõendite kohaselt taotles kostja .a. operaatorfirmale esitatud avalduses/pretensioonis mobiiltelefoni välja vahetamist. (tl. 64). Kostja sai enda kastutusse mobiiltelefoni uue IMEI koodiga, milliseks oli (tl. 64). Kohus juhib kostja tähelepanu sellele, et sellest tulenevalt on lepingu lisale märgitud ka teine mobiiltelefoni IMEI kood. Kostja on hagejale tasunud mobiilsideteenuste kasutamise eest kuni 1998.a. septembrini peale seda katkestas arvete tasumise. Hageja on kohtule esitanud tõenditena arvete nr. , millistest nähtub kostja võlgnevus hageja ees. (tl. 39-42) Kohus ei saa nõustuda kostja väitega selles osas, et sõlmitud lepingu lisa on võltsitud. Kostja ei ole oma väidete tõestamiseks esitanud kohtule ühtegi sellekohast tõendit. Kostja allkirja puudumine lepingult ei anna alust väita, et kostja ei ole antud lepingut sõlminud. Kostja nimelt saadeti .a hagejale faks lepingu sõlmimiseks, sellekohane märkus on tehtud ka sõlmitud lepingu lisale. (tl. 49) Vastavalt TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seega, kui kostja jääb kindlaks asjaolule, et lepingu lisad ei ole tema pool sõlmitud, oleks ta pidanud kohtule esitama vastavad asjakohased tõendid. Hageja leiab, et nemad on hagi tõendanud hagiavaldusele lisatud tõenditega ning arvetega, millistest nähtub kostja võlgnevus hageja ees. Kostja on väitnud, et tema ei ole saanud ühtegi arvet ega teinud ühtegi rahvusvahelist kõnet. Hageja poolt tõenditena esitatud arvetest nr. ja nähtub, et kostja on teinud rahvusvahelisi kõnesid. (tl. ) Samuti juhib kohus kostja tähelepanu sellele, et vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule võttis kostja tarbjana endlale kohustuse tasuda teenuste eest, mida talle osutati tähtaegselt ning tingimusega kehtestatud arvelduskorra kohaselt. Hageja poolt kohtule esitatud arvetelt nähtub, et need saadeti kostjale tema poolt lepingus näidatud postiaadressile: Kohus juhib tähelepanu sellele, et vastavalt lepingu lahutamatuks osaks olevate üldtingimuste punkt 2.7. kohaselt oli kostja kohustatud viivitamatult informeerima lepingu teist poolt oma nime või aadressi muutusest. Seetõttu peab kohus nõustuma hageja väitega, et juhul, kui kostja ei saanud arveid kätte oleks ta pidanud ise pöörduma teenuse osutaja poole teabe saamiseks kättesaamata arvete kohta. 5 Kohus asub seisukohale, et vastavalt kehtinud TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustusi täita, mis tulenevad lepingust nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks. Kehtinud TsK § 174 kohaselt ei ole lubatud ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest. Kohtule esitatud ja kohtu poolt tõendite analüüsimise tulemusel selgub, et kostja seda teinud ei ole. Kostja on jätnud kokkulepitud tähtajaks hagejale võlgnevuse likvideerimata, mis on otseselt vastuolus nii seaduse kui ka hageja ja kostja vahel sõlmitud lepinguga. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kostja käitumine hageja suhtes seoses võlgnevuse mittetasumisel on olnud õigusvastane ning olnud seega ühtlasi vastuolus tsiviilkoodeksiga. Kostja võlg hageja ees moodustub igakuiste kuutasude ja tasumata jäänud mobiilsideteenuste kasutamise jätmise eest kokku kogusummas 3764,34.- krooni (arveldusperiood a. – .a.). (tl. 39-42) Vastavalt lepingu lahutamatuks lisaks olevate tingimuste kohaselt oli kostja kohustatud tasuma arved 15 päeva jooksul arvates nende esitamisest. Kostja poolt maksmise viivitamise korral oli kostja vastavalt kokkulepitud tingimuste kohaselt kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60,00.- krooni. Hageja arvestas viivist alates lepingu lõpetamisest kuni hagiavalduse esitamiseni (s.o. .a. – .a.). Käesoleval hetkel nõuab hageja kostjalt viiviste tasumist summas 3764,34.- krooni. (tl. 5) Kohus juhib kostja tähelepanu sellele, et krediitori õigus nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamise korral viivist tuleneb TsK § 191 lg 1; § 192 ja 231 lg 1. Kohtukulud: Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluses seadustikus sätestatut. Arvestades eeltoodut, juhindub kohus menetluskulude väljamõistmisel kuni 01.01.2006.a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 asudes seisukohale, et samuti kuuluvad hageja kasuks kostjalt väljamõistmisele kohtukulud nimelt hageja poolt tasutud riigilõiv 560,00.krooni ning arvestades asja mahtu ja keerukust õigusabikulud 376,43.- krooni. TsMS § 52 p 5 ja § 54 lg 4 sätetest kuulub kostjalt asja läbivaatamiskuluna väljamõistmisele ka postikulu 106,60.- krooni riigituludesse. Piret Liivo Kohtunik 6