) § 394 sätetega kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega ja kohustas teda hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul arvates vastava määruse ja hagimaterjalide kätte toimetamisest.
lg 2 kohaselt juriidilise isiku puhul toimetatakse menetlusdokument kätte juriidilise isiku seaduslikule esindajale. Hagi koos lisadega on .a. kostja seaduslikule esindajale, juhatuse liikmele G. A ’ile isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud. Kirjaliku vastuse esitamise tähtpäev saabus seega 06.11.2006.a. Kostja ei ole kohtule vastanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Kohtuotsuse õiguslik põhjendus Vastavalt
lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud.
Kohus leidis, et nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja hagiavaldus tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjale anti vastamiseks piisav aeg, kostjat hoiatati, et tähtaegselt vastamata jätmise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. .a tellimus-lepingust nr nähtuvalt oli kostja ja AS ( AS; AS õigusjärglane) vahel võlaõiguslik suhe. AS loovutas hagejale oma nõude kostja vastu põhisummas 2 741 krooni koos õigusega nõuda viivist ja muid kõrvalnõudeid. Hagimaterjalide kohaselt võlgneb kostja hagejale 2 740 krooni. Tellimus-lepingule allakirjutamisega kohustusid pooled täitma tellimus-lepingu lahutamatuks lisaks olevaid tellimus-lepingu tingimusi, mille punkti 4 alusel teenuse osutaja saatis tellijale (kostjale) arve ning punkti 7 kohaselt kohustus kostja tasuma arve 7 kalendripäeva jooksul arve kuupäevast. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõigusseaduse rakendamise seaduse (VÕSRakS) § 11 kohaselt kohaldatakse enne tekkinud võlasuhtele enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Tulenevalt eeltoodust lähtub kohus otsuse tegemisel tsiviilkoodeksi (TsK) vastavatest sätetest. TsK § 173 lg 1 kohaselt kohustis tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. TsK § 174 järgi on ühepoolne kohustise täitmisest keeldumine ja kohustise tingimuste muutmine lubamatu. TsK § 190 lg 1 ja § 191 kohaselt võidakse kohustuse täitmine tagada leppetrahviga. Pooled on kooskõlas TsK §-ga 191 sõlminud kirjaliku kokkuleppe leppetrahvi osas, mis on tellimus-lepingus sätestatud viivistena. Hageja on arvestanud kostjale viivist perioodi – summas 17 950,21 krooni, kuid tegutsedes heas usus, nõuab kostjalt viivist 2740 krooni. Peale hageja poolt nõude omandamist on kostja tasunud 2 741 krooni, mille arvelt hageja kustutas viivisvõlgnevuse. Seega on hagejal kostja vastu 2740 krooni põhivõlgnevuse nõue, mille hageja palun kostjalt välja mõista. Samuti taotleb hageja jätta menetluskulud kostja kanda.
lg 1 alusel kohus jätab hagimenetluse kulud kostja kanda.
lg 1 p 2 alusel kohus kuulutab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks tagatiseta. Heli Käpp Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.