← Eesti

3-06-1460/5

Obsah (7)§ 24§ 92§ 84§ 47§ 121§ 93§ 5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 25. oktoober 2006. a Tallinn Haldusasja number 3-06-1460 Haldusasi P.V.i kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Amet

§ 24lg 1 p 4 alusel.

  1. Tühistada esialgse õiguskaitse määrus
  2. augustist 2006.a. millega kohus peatas Tallinna Keskkonnaameti
  3. juuli 2006.a. raieloa nr. 6712 kehtivuse kuni
  4. septembrini 2006.a. ja selle pikendamiseks
  5. septembril 2006.a. antud määrus.
  6. Mõista kaebajale Tallinna Linnaplaneerimise Ametilt (vastustaja)

§ 92lg 1 ja Ts

KMS § 165 lg 1 alusel välja menetlusosalise esindaja kulud 5 000 krooni. 4. Tagastada kaebajale

§ 84lg 4 p 4 alusel tasutud riigilõiv 10 krooni.

Riigilõivu tagastamine toimub Riigilõivuseaduses sätestatud korras. 5. Saata käesolev määrus kaebuse esitajale, kaebuse esitaja esindajale ja vastustajatele. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest (

§ 47¹ lg 2 ja 3).

Tähtaja arvutamisel tuleb arvestada tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62 lõikes 2 sätestatut. Edasikaebamise kord ASJAOLUD

  1. Tallinna Linnaplaneerimise Amet väljastas 25.08.2005 ehitusloa ehitustöödeks Veskimetsa 110/35/10/6 kW alajaama 6, 10, 35, 110 kW kaabel- ja õhuliinide sisseviigud. Tallinna Keskkonnaamet väljastas 20.07.2006 alltöövõtjale AS-le X raieloa Veskimetsa õhuliinide alt 400 puu raiumiseks.
  2. 24.07.2006 saabus kohtule P.V.i kaebus Tallinna Linnavalitsuse Linnaplaneerimise Ameti (edaspidi Amet) 25.08.
  3. a ehitusloa ja Tallinna Keskkonnaameti (edaspidi Keskkonnaamet) 20.07.2006 raieloa tühistamiseks ning kaebaja palus esialgse õiguskaitse korras peatada vaidlustatud lubade kehtivuse.
  4. 24.07.2006 kohtumäärusega peatas kohus esialge õiguskaitse korras Ameti 25.08.2005 ehitusloa nr 12648 ja Keskkonnaameti 20.07.2006 raieloa nr 6712 kehtivuse kuni 01.08.2006 (incl). 01.08.2006 kohtumäärusega rahuldas kohus P.V.i esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt ning peatas Keskkonnaameti 20.07.2006 raieloa nr 6712 kehtivuse kuni 18.09.2006 (incl). 18.09.2006 kohtumäärusega pikendas kohus käesolevas asjas 01.08.2006 tehtud esialgse õiguskaitse määruse kehtivust kuni käesolevas asjas kohtulahendi jõustumiseni või kompromissi sõlmimiseni osapoolte vahel.

§ 121

lg 5 kohaselt kehtib esialgsest õiguskaitse määrusest tulenev õigus, kohustus või keeld asja lõpetamise määruse jõustumiseni, kui kohus ei määra lühemat tähtaega. 4. Kohtule teadaolevalt on Ameti 25.08.2005 ehitusluba ja Keskkonnaameti 20.07.2006 raieluba kehtetuks tunnistatud. Seoses eeltooduga on olemas alus menetluse lõpetamiseks käesolevas asjas vastavalt

§ 24lg 1 p 4 alusel.

5. 10.10.2006 saabus kohtule kaebaja seisukoht, milles kaebaja on nõus menetluse lõpetamisega

§ 24

lg 1 p 4 alusel, ning kohtukulude nimekiri, milles kaebaja palub vastustajalt välja nõuda õigusabikulude eest 15 000 krooni.

  1. 20.10.2006 saabus kohtule Ameti vastus kohtunõudele, milles Amet leiab, et kaebaja poolt kantud kohtukulude väljamõistmine vastustajatelt 15 000 krooni ulatuses ei ole põhjendatud ning Amet nõustub menetluskuludega summas 5 000 krooni.
  2. 20.10.2006 saabus kohtule Keskkonnaameti seisukoht menetluse lõpetamise ja menetluskulude tasumise kohta. Keskkonnaamet on nõus menetluse lõpetamisega HMKS § 24 lg 1 p 4 alusel, kuid kaebaja poolt kantud kohtukulude väljamõistmisega Keskkonnaametilt täies ulatuses, ei ole Keskkonnaamet nõus. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 8.

§ 24

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab halduskohus menetluse kui kaevatav või protestitav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja andmata jäetud haldusakt on välja antud, peatatud haldusakt on täidetud või toiming sooritatud, välja arvatud, kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi.

§ 24

lg 2 kohaselt ei saa menetluse lõpetamise korral isik uuesti pöörduda kohtusse samas asjas. 9. Kuna mõlemad kaebuses nimetatud dokumendid on kehtetuks tunnistatud, lõpetab kohus käesoleva asja menetluse

§ 24lg 1 p 4 alusel.

10. Kaebajal on õigus menetluskulude hüvitamisele, kui menetlus lõpetatakse

§ 24

lg 1 p 4 sätestatud alusel (

§ 92lg 5).

Kaebuse esitaja on palunud P.V.’i kasuks välja mõista viimase poolt kantud menetluskulud summas 15 000 krooni. Nimetatud summa tasumise tõendamiseks on kohtule esitatud Advokaadibüroo Mati Senkel OÜ poolt 10.10.2006 P.V.ile väljastatud arve numbriga 14, millest tulenevalt kuulub P.V.i poolt Advokaadibüroo Mati Senkel OÜ-le tasumisele 15 000 krooni. Arve on väljastatud P.V.ile Advokaadibüroo Mati Senkel OÜ poolt õigusabi (konsultatsioonid, tehioludega tutvumine, kaebuse ning esialgse õiguskaitse taotluse koostamine) andmisel käesolevas asjas. 11.

§ 93lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Kohus on seisukohal, et P.V.i poolt kantud õigusabikulude välja mõistmine Ametilt taotletud summas ei ole vajalik ega põhjendatud. Toimiku materjalide kohaselt on kaebuse esitaja esindaja koostanud kaebuse ning esialgse õiguskaitse taotluse kokku 8-l A4 formaadis lehel. Arvestades asja mahtu, keerukuse astet ja Tallinna piirkonna keskmisi õigusabi tasude suurusi, siis ei ole kaebuse ettevalmistamiseks ning selle koostamiseks kantud menetlusosalise esindaja kulud 15 000 (viisteist tuhat) vajalikud ja põhjendatud. Kohtu hinnangul on vajalikud ja põhjendatud menetlusosalise esindaja kulud kaebuse ettevalmistamisel ja kaebuse koostamisel 5 000 (viis tuhat) krooni. 12. Menetluskulude väljamõistmisel vastustajatelt peab kohus vajalikuks märkida järgmist.

ei käsitle otse kohtukulude jaotamist mitme vastustaja vahel.

§ 5

lg 1 kohaselt juhindutakse

-s reguleerimata küsimustes tsiviilasjade hagimenetlusele kohaldavatest sätetest. Kui kohtuotsus on tehtud kaashagejate või –kostjate kahjuks, siis vastutavad vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 165 lg 1 kaashagejad või –kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti.

  1. Kohus ei nõustu Ameti 20.10.2006 kirjas toodud väitega, et ehitusluba oli algselt välja antud vastavuses kehtiva õigusega ja Ametil ei tekkinud ega pidanudki tekkima kahtlust taotleja poolt esitatud andmete osas. Kohus leiab, et lihtne tavaloogika ütleb, et puudega kaetud haljasalalt õhu kaudu elektritrasside läbiviimisel on suure tõenäosusega vajalik puude langetamine trassilt. Ameti ametnikud, kes tegelesid ehitusloa väljastamisega, oleksid tavapärase hoolsuse juures pidanud aru saama, et ehitusloa taotluses esitatud andmed puude langetamise mittevajalikkusest on valed või vähemalt kaheldavad ja kontrollimist väärivad. Juhul, kui nad oleksid oma kohust piisava hoolikusega täitnud, ei oleks tekkinud käesolevas asjas tõstatatud probleeme.
  2. Tallinna Linnavolikogu 25.08.2005 määruse nr 45 „Puu raie- ja hoolduslõikusloa andmise tingimused ja kord“ § 3 lg 3 p 1 kohaselt lisatakse raieloa taotlusele ehitusluba, kui raieõigust taotletakse ehituse alla jäävale puule. Samas ei lasu Keskkonnaametil kohustust kontrollida ehitusloa väljaandmise seaduslikkust. Kohus leiab, et Keskkonnaamet käitus 20.07.2006 raieloa nr 6712 väljastamisel vastavalt kehtestatud korrale. Kui Ameti poolt ei oleks OÜ-le Jaotusvõrk väljastatud ehitusluba nr 12648, ei oleks Keskkonnaametil olnud ka õiguslikku alust AS-le X väljastada raieluba nr
  3. Tulenevalt eelpooltoodust leiab kohus, et käesolevas asjas tuleb Tallinna Linnaplaneerimise Ametil kanda kõik menetluskulud (

§ 92lg 1, Ts

KMS § 165 lg 1). 15.

§ 84

lg 4 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv menetluse lõpetamisel, kui kaebuse esitamise tähtaeg on mõjuva põhjuseta mööda lastud, kui asi ei kuulu halduskohtu pädevusse või kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja andmata jäetud haldusakt on välja antud, peatatud haldusakt on täidetud või toiming sooritatud. Seega tuleb kaebajale tagastada tasutud riigilõiv 10 kr. Riigilõivu tagastamine toimub riigilõivuseaduses ette nähtud korras. Daimar Liiv Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.