) § 29 lg 2 lahutab kohus abielu, kui ta teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Pooled sõlmisid abielu .a , nimetatud asjaolu on tõendatud kohtule esitatud abielutunnistusega nr (tlk 10). Arvestades asjaolusid, et nii hageja kui kostja väidete kohaselt on abielusuhted lõppenud ning pooled elavad eraldi alates , mõlemad abikaasad ei pea abielusuhte taastamist võimalikuks, hageja soovib abielu lahutada, kuivõrd on loonud juba uue perekonna ning kostja nõustus abielulahutusega, leiab kohus, et poolte abielu on lõppenud, selle jätkamine võimatu ning abielu tuleb lahutada. M-HA sünnitunnistusest nr (tlk 12) nähtub, et pooled on tema vanemad.
lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last.
lg 1 järgi kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista igakuine elatusraha 1500 krooni alates .a.kuni M-HA täisealiseks saamiseni.
lg 1 sätestab, et kohus võib tunnistada lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande ebaõigeks, kui tuvastab, et laps ei põlvne sellest vanemast; sama paragrahvi lg 2 p 1 kohaselt võib vanema kohta tehtud kannet vaidlustada kohtus isik, kes on lapse sünniakti kantud lapse isa või emana. Kohtule esitatud MA sünnitunnistusest (tlk 11) nähtub, et MA sündis .a. MA sünniakti on sünni registreerimisel lapse sisse kantud MA, kes aga lapse hageja JA juba alates aasta koos ei elanud. Poolte kooselu oli küll lõppenud, kuid lapse sünni ajal so . oli abielu lahutamata. Perekonnaseaduse (edaspidi
) § 39 lg 1 sätetest tulenevalt kanti lapse sünniakti sisse lapse emaga abielus olev mees - MA. TsMS § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Abieluasjas ja põlvnemisasjas hindab kohus omaksvõttu koos muude tõenditega. Eeltoodu alusel ja hinnates tõendeid kogumis, asub kohus seisukohale, et kostja M A, kellega hagejal abielulised suhted pikemat aega puudusid, kuna pooled elasid eraldi juba alates aasta ei saa olla sündinud lapse MA bioloogiliseks isaks, mistõttu MA sünni registreerimisel koostatud sünniaktis tehtud sellekohane vanema kanne on ebaõige. Kohus leiab, et hageja nõue on tõendatud ja seega kuulub hagi rahuldamisele täies ulatuses. Hageja esindaja on palunud kostjalt välja mõista menetluskulud. TsMS § 164 lg 1 järgi hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Tiia Mõtsnik Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.