2-05-11270 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Kohtunik Katre Poljakova Otsuse tegemise aeg ja koht 20.novembril 2006.a. Tallinnas, kirjalikus menetluses Tsiviilasja number 2-05-11270 (endine number 2/35-18258/05) Tsiviilasi OÜ hagi ES vastu 8 755,60 krooni väljamõistmises ja kohtukulude hüvitamises Hageja OÜ Hageja esindaja AS Kostja kostja ES volitatud esindaja SE RESOLUTSIOON Juhindudes TsMS RS §-st 3; TsMS I §-st 60 lg 1, 61 lg 1 p 1; TsMS § 436, 440442 ja TsÜS §-st 58 lg 1 ning TsK §-st 173, 174, 190 kohus o t s u s t a s:
- välja mõista ES OÜ kasuks 8 755,60 krooni kohustise täimiseks.
- välja mõista ES OÜ kasuks 1 137,78 krooni kohtukulude katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on võimalik esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest. Asjaolud: AS (end. AS ) ja ES sõlmisid .a. hinnapaketiga „ “. liitumislepingu nr. . Lepingu kohaselt liitus kostja Osapoolte õigused ja kohustused olid kindlaks määratud eeskirjadega (edaspidi „eeskiri“), mis olid liitumislepingu lahutamatu lisa. 2 Lepingus on märgitud maksja andmetena I maksja postiaadressina . Lepinguga seotud dokumendid (arved, teated jms) saatis AS maksja postiaadressile. Hageja nõue ja seisukoht Hageja nõuab kostjalt 4 377,80 krooni tasumist põhjendusega, et kostja jättis osaliselt tasumata arved talle osutatud mobiilsideteenuste eest. Hageja on kostjale arvestanud ka viivise 4 377,80 krooni. Hageja leiab, et lepingu osapoolteks olid AS ja kostja; lepingu sõlmimisel tuvastati kostja isik, kostja allkirjastas lepingu ja nõustus lepingutingimustega. Eeskirjade p. 4.2.5 järgi jäi kostja vastutama lepingu täitmise eest, juhul kui ta andis oma kaardi kolmanda isiku kasutusse. Hageja osundab, et lepinguga seotud dokumendid saadeti lepingus märgitud postiaadressile. Kostjale saadetud arved tuleb lugeda kättetoimetatuks põhjusel, et kostja ei teatanud aadressi muutusest. Samuti ei vabasta eeskirjade järgi arve mittesaamine selle tasumise kohustusest; kostja ei võinud eeldada, et osutatud on tasuta. Hageja hinnangul on viivisenõue põhjendatud; kostja ei täitnud kohustust nõuetekohaselt, seega tuleb tal tasuda ka viivist. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega. Kostja seisukoht Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja ei tunnista viiviseid ja õigusabikulusid; kostja leiab, et AS-i poolse korrektse käitumise korral ei oleks viivise- ja õigusabikulude nõue tekkinud. Hageja poolt arvestatud põhivõlgnevuse on kostja nõus tasuma osaliselt. Kostja väitel oli lepingu sõlmimise algatajaks ning mobiilsideteenuste tegelikuks kasutajaks I, kes pidi ka teenuste eest tasuma. Kostja osundab, et kõik lepinguga seotud dokumendid saatis AS I aadressile , seega pidas AS teda lepingu teiseks osapooleks. Kostja väitel sai ta võlanõudest teada alles kohtu vahendusel, juhul kui teda oleks võlgnevusest õigeaegselt informeeritud, oleks ta saanud lepingu lõpetada. Kostja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtu seisukoht: Poolte vahel ei ole vaidlust, et AS ja kostja sõlmisid .a. liitumislepingu. Võlasuhte tekkimise ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 58 lg. 1 järgi tekivad tsiviilõigused ja kohustused muu hulgas lepingutest. Kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 ja 174 järgi tuleb kohustis täita nõuetekohaselt; kohustise täitmisest ühepoolne keeldumine ei ole lubatud. Seega tekkis poolte vahel lepinguline kohustis, mis tuli täita nõuetekohaselt. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, mille kohaselt pidas AS reaalselt lepingu teiseks osapooleks I. Liitumislepingust nähtub, et lepingu allkirjastas kliendina kostja, I oli lepingus märgitud maksjaks. Eeskirjade p. 1.4.2 järgi on klient isik, kes on sõlminud AS-ga l ; p. 1.4.7 kohaselt kinnitavad lepingupooled lepingu sõlmimist allkirjaga, kohustudes sellega täitma liitumislepingu tingimusi. Seega võttis kostja endale lepingut sõlmides kliendina lepingujärgsed õigused ja kohustused ning lepingu täitmise eest vastutas kostja mitte Iljina. 3 Kohus leiab, et ei ole kohane kostja positsioon, mille kohaselt ta ei teadnud midagi tasumata arvetest. Nimetatud asjaolu ei vabanda kohustuse mittetäitmist. Lepingust nähtub, et kostja avaldas lepingu sõlmimisel, et arveid tasub kliendi eest I ning lepingus fikseeriti I aadress. Kohus leiab, et kostja teenuse tarbijana oleks pidanud kontrollima I maksedistsipliini: lepingu p. 4.2 kohaselt kohustus klient järgima osapoolte vahel sõlmitud liitumislepingut; lepingu järgimine hõlmas p. 1.4.7, 4.2.2 ja 4.2.5 kohaselt muuhulgas ka vastutust lepingu täitmise eest. Vastutuse ühepoolset delegeerimisvõimalust kolmandatele isikutele leping ette ei näe. Eelnevat arvestades leiab kohus, et hagi 4 377,80 krooni võlgnevuse nõudes on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Viivisenõue kuulub samuti rahuldamisele: TsK § 190 järgi võivad pooled kohustise täitmise tagada leppetrahviga; vastavalt lepingule arvestati maksude mittetähtaegsel tasumisel viivist 0,5% võlgnevusest iga viivitatud päeva eest. Asjas ei ole vaidlust, et AS-i poolt liitumislepingu alusel esitatud arved jäid tähtaegselt tasumata. Hageja poolt arvestatud viivis põhineb lepingul, kostja ei ole esitanud vastuväiteid viivise kohaldamise alusele. Kohus leiab, et kostja vastutab lepingu mittenõuetekohase täitmise eest, hageja nõue viivise tasumises on põhjendatud. Hageja on tasunud hagi esitamise eest riigilõivu 700,00 krooni ja õigusabi eest 437,78 krooni. Tsiviilkohtumenetluse ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS RS) § 3 kohaselt kohaldatakse enne alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kohtukulud 1 137,78 krooni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS I) § 60 lg 1 ja 61 lg 1 p 1 järgi. Kohtunik Katre Poljakova /allkiri/