KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks
- novembril 2006.a. kell 10.00 Harju Maakohtus, Kentmanni 13, Tallinnas, tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-06-14388 Tsiviilasi IS hagi MS vastu abielu lahutamiseks, lapse elukoha kindlaksmääramiseks pärast abielu lahutamist ja elatise väljamõistmiseks alaealise lapse ülalpidamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: IS Hageja esindaja: VT Kostja: MS Kohtuistungi toimumise aeg
- november
- a RESOLUTSIOON
- Lahutada IS ja MS abielu, mis on registreeritud .a. , kanne nr
- Jätta poolte abielust NS, sündinud .a., pärast abielu lahutamist IS juurde.
- Välja mõista MS igakuiselt elatusraha NS, .a., ülalpidamiseks IS kasuks summas 1900.- (üks tuhat üheksasada) krooni alates .a. kuni .a., s.o. kuni lapse täisealiseks saamiseni. Menetluskulude jaotamine.
- Jätta menetluskuluks olev riigilõiv abielulahutuse hagilt IS kanda.
- Jätta menetluskuludeks olev riigilõiv elatise hagilt, mille tasumisest IS oli hagi esitamisel vabastatud, asja läbivaatamise kulu – postikulu ja IS esindaja kulu M S kanda. IS on õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vaidlustamata asjaolud.
- Poolte abielu registreeriti .a .
- Abielust sündis .a. NS. Laps elab koos emaga. Hageja nõue ja põhjendused.
- .a. Harju Maakohtusse esitatud hagiavalduses palus hageja lahutada tema ja kostja vahel registreeritud abielu, välja mõista kostjalt lapse ülalpidamiseks elatusraha 2100.- krooni kuus tagasiulatuvalt alates .a. ning jätta abielust sündinud laps kohtuotsusega pärast abielu lahutamist tema juurde.
- Hageja väidetel on tema ja kostja abielulised suhted lõppenud alates a. , suhete taastamist ta kostjaga ei soovi ning palub abielu kostjaga lahutada..
- Poolte abielust sündinud NS elab alates poolte suhete lõppemisest koos emaga ning hageja palub kohtuotsusega määrata lapse elukohaks pärast abielu lahutamist tema elukoht.
- Kostja ei ole lapse ülalpidamiseks raha andud alates poolte abieluliste suhete lõppemisest, v.a. ühel korral kui kostja andis lapse jaoks 100.- ameerika dollarit. Hageja väidetel kulub tal lapse ülalpidamiseks kuus 4160.- krooni, millest poole ehk 2100.krooni peaks kandma kostja. Kulutused lapsele kuus koosnevad järgnevast : laps käib logopeedilises , mis maksab 680.krooni kuus, toidurahaks kulub lapsele kuus 800.- krooni, riietele ja jalanõudele kulub 996.krooni, raamatute ostmiseks 300.- krooni, hügieenivahenditele 100.- krooni, kultuuriüritustele 200.- krooni, massaažile ja ujumisele 250.- krooni, ravimitele ja vitamiinidele 125.- krooni, tantsutundidele 300.- krooni, juuksurile 50.- krooni, eluaseme kuludele 300.- krooni ning lasteaia üritustele 40.- krooni ja lasteaias makstavatele lisakulutustele 20.- krooni.
- Oma nõuete tõendamiseks kostja vastu esitas hageja dokumentaalsete tõenditena abielutunnistuse, lapse sünnitunnistuse, oma palgatõendi AS-st tõendi selle kohta, et N S käib lasteaias taastusrühmas ja MTÜ arve .a. tantsuõpetuse kuutasu 300.- krooni tasumiseks, Kostja vastuväited ja põhjendused.
- Kostja tunnistas hageja nõuet lahutada tema ja hageja vahel sõlmitud abielu ja seletas, et tema ja hageja abielulised suhted lõppesid kui hageja koos lapsega lahkus poolte ühisest elukohast elamast. Ka ei vaielnud kostja vastu hageja nõudele jätta laps pärast abielu lahutamist kohtuotsusega hageja juurde.
- Kostja tunnistas ka seda, et ta ei ole lapse ülalpidamiseks hagejale pärast suhete lõppemist raha rohkem andud kui ühel korral 100.- ameerika dollarit, kuid kostja oli nõus esialgsetes vastuväidetes temalt elatusraha väljamõistmisega summas 1600.- krooni kuus. Kohtuistungil Lk 2
(5)asus kostja seisukohale, et temalt väljamõistetav elatis peaks piirduma minimaalse 1500.krooniga kuus, sest ta ei tööta alates .a. Kostja vaidlustas hageja poolt lapse ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi jalanõude ja riiete ostmiseks, raamatute ostmiseks, kultuuriürituste külastamiseks ning ka eluasemekulusid. Kostja leidis, et 250.- krooni kuus peaks olema piisav lapsele riiete ja jalanõude ostmiseks, 100.- kroonist jätkub raamatute ostmiseks ja 100.- krooni kuus on piisav ka kultuuriürituste külastamiseks. Eluasemekuludeks pidas kostja piisavaks 200.- krooni kuus. Hageja poolt väidetavaid kulutusi massaažile ja ujumisele ei pidanud kostja üldse põhjendatuteks, sest väitis, et temaga kooselu ajal ei käinud laps kordagi ei ujumas ega massaažis. Samuti ei pidanud kostja põhjendatuks kulutusi tantsutreeningule ja oli seisukohal, et 300.- kroonise kuutasuga ringis ei ole vaja lapsel käia, sest olemas on ka palju odavamaid huvialaringe. Kostja ei tunnistanud ka hageja poolt väidetud 20.- kroonist lisakulutust kuus lasteaia jaoks ning oli seisukohal, et lasteaial kui riigieelarvelisel asutusel pole õigust vanematelt remondi jaoks raha koguda.
- Kostja oma vastuväidete tõendamiseks ühtki tõendit ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused.
- Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seletused, uurinud esitatud dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
- Kohtuistungil leidis tõendamist, et poolte abielu on registreeritud .a. Tulenevalt asjaolust, et poolte abielulised suhted on lõppenud ja pooled suhteid taastada ei soovi, asub kohus seisukohale, et pooltel abielu jätkamine ei ole võimalik ning abielu kuulub lahutamisele PkS § 29 lg. 2 alusel.
- Poolte abielust sündinud poja NS elukoha kindlaksmääramisel juhindub kohus PkS § 51 sätestatust, mille kohaselt lepivad vanemad lahuselu korral kokku kumma vanema juures elab laps ning kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse kohus. Kuna pooled ei vaidle selle üle, et laps jääb pärast poolte abielu lahutamist elama koos emaga ning laps on elanud koos emaga ka pärast pooltel abielusuhete lõppemist, tuleb NS elukohaks määrata hageja elukoht.
- Elatusraha väljamõistmise nõudes otsuse tegemisel juhindub kohus PkS § 60 lg. 1 ja § 61 lg. 1 ja 2 sätetest. Tulenevalt PkS § 60 lg.1 on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi ning sama seaduse § 61 lg.1 ja lg. 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapse ülalpidamiseks ning elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt sellest, et PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuise elatusraha suurus ühele lapsele olla kuus väiksem kui pool VV kehtestatud kuupalga alammäärast.
- Kohtuotsuse p-s 15 osundatud seadusesätetest tulenevalt peab kohus elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestama seega nii lapse vajadusi kui ka vanemate varalist seisundit. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei ole hagejale lapse ülalpidamiseks alates a. t rohkem raha andnud kui ühel korral 100 ameerika dollarit. Seega on kostja jätnud täitmata oma seadusest tuleneva kohustuse last ülal pidada ning hagi esitamine elatise väljamõistmiseks on õiguslikult põhjendatud. Lk 3
(5)Kohus asub seisukohale, et juhindudes PkS § 70 lg 2 sätestatust, mille kohaselt võib kohus hageja nõudel välja mõista elatise tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatise hagi esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust, tuleb elatis lapse ülalpidamiseks kostjalt välja mõista tagasiulatuvalt .a., sest kostja ei ole täitnud alates lapse ülalpidamiskohustust. Kohus leiab, et asjaolu, et kostja alates .a. ei tööta, elatise väljamõistmisel arvesse võtmisele ei kuulu. Nii nagu kostja kohtuistungil avaldas, lõpetati temaga tööleping nimetatud kuupäeval töötaja algatusel. Kuna kostja ei toonud kohtuistungil esile ühtki mõjuvat põhjust mis takistaks tal uue töökoha leidmist, on kohus seisukohal, et kostja ajutine tööta olek ei vabasta teda kohustusest oma alaealisele lapsele piisaval määral elatist anda. . Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et lapse söögirahaks kuus kulub 800.- krooni, logopeedilises taastusrühmas käimiseks lasteaias kulub 680.- krooni, hügieenivahendite ostmiseks 100.krooni, lasteaiaüritusteks 40.- krooni, ravimite ja vitamiinide ostmiseks 125.- krooni ja juuksuriteenuse kasutamiseks 50.- krooni. Arvestades kostja vastuväiteid hagile leiab kohus, et hageja poolt väidetud igakuine kulutus lapse riiete ja jalanõude ostmiseks summas 996.krooni on ülepaisutatud ning kohus peab piisavaks nimetatud kuluartikliks 500.- krooni kuus. Tulenevalt asjaolust, et hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta kui palju kulub tal kuus lapsele raamatute ostmiseks, kultuuriüritusteks ja eluasemekuludeks ning kostja vaidlustas nimetatud kulutusi, saab kohus pidada põhjendatud kuludeks nimetatud kuluartiklite lõikes kostja poolt nimetatud summasid. Ujumisele ja massaažile tehtavaid väidetavaid kulutusi kohus elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada ei saa, sest kostja vaidleb nimetatud kulule täies ulatuses vastu ja hageja kulu kandmist tõendanud ei ole. Samas ei pea aga kohus põhjendatuks kostja vastuväidet lapse tantsuringis käimisele põhjusel, et see on liiga kallis huvialaring. Kohus on seisukohal, et hageja on tõendanud dokumentaalse tõendiga, et lapse tantsuringis käimine maksab 300.- krooni kuus. Seega on nimetatud kulutus eeltoodu alusel põhjendatud ja tõendatud kulutus. Arvestades hageja poolt hagiavalduses esiletoodud hagi põhistusi ja kostja vastuväiteid, samuti seda et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt ka tulumaksu, asub kohus seisukohale, et poolte abielust sündinud lapse ülalpidamiseks kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks 1900.- krooni kuus. Menetluskulude jaotamine. Juhindudes TsMS § 138 lg 1 koosnevad poolte menetluskulud käesolevas tsiviilasjas kohtukuludest ja kohtuvälistest kuludest. Kohtukuludeks on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2), kohtuvälisteks kuludeks aga hageja esindaja kulu. Kohus on seisukohal, et tulenevalt sellest, et TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab kumbki pool hagilises abieluasjas oma menetluskulud ise, tuleb hageja menetluskulu – hageja poolt abielulahutuse hagi esitamisel riigituludesse tasutud riigilõiv jätta tema enda kanda. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab elatise hagi osaliselt ja juhindudes TsMS § 162 tuleb hagimenetluse kulu -: riigilõiv elatise hagi esitamisel, mille tasumisest oli hageja hagi esitamisel vabastatud, ja asja läbivaatamise kulu - postikulu, samuti kohtuväline kulu – hageja esindaja kulu, jätta kohtuotsusega kostja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg 1 ja § 175 lg 1 määratakse menetluskulud rahaliselt kindlaks 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Lk 4
(5)Kohtunik: Lk 5
(5)