2-06-9352/1

2-05-9352 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL.

1. novembrist 2006.a. Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Reet Laasmaa Otsuse tegemise aeg ja koht 27.11.2006.a. Tallinn Tsiviilasja number 2-06-9352 Tsiviilasi KP`i hagi RP`i vastu poolte abielu lahutamiseks, lapse elukoha määramiseks ja elatise saamiseks lapse ülalpidamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja KP Kostja RP kohtuistungile ilmumata. Kohtuistungi toimumise aeg
3. 2006.a. RESOLUTSIOON Rahuldada KP`i hagi RP`i vastu poolte abielu lahutamiseks, lapse elukoha määramiseks ning elatise saamiseks lapse ülalpidamiseks summas 1 500 krooni kuus. Lahutada KP`i ja RP`i ) abielu, milline registreeriti .a. kandega nr. . Jätta KP`ile tema senine perekonnanimi „P “. Poolte abielu lugeda lõppenuks käesoleva kohtuotsuse jõustumise päevast arvates. Jätta poolte abielust .a. sündinud AP tema KP`i juurde ja kasvatada. Välja mõista RP`ilt KP`i kasuks igakuine elatusraha summas 1 500 (üks tuhat viissada) krooni kuni .a. sündinud AP`i täisealisuseni .a. alates hagi esitamisest Harju Maakohtule .a. Kohtukulude jaotus Menetluskulud abielulahutuse nõudelt jätta KPi enda kanda. Menetluskulud elatisenõudelt jätta RP`i kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtusse 30 päeva jooksul kohtuotsuse teatavaks tegemisest .a. Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei kaudu. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded Harju Maakohtule 19.04.2006.a. esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu .a. . Pooltel on abielust .a. sündinud AP. Hageja palub kohtul lahutada nende abielu kostjaga seoses abielu jätkamise võimatusega, kuna kostja kuritarvitab . Poolte kooselu on lõppenud juba 2 aastat tagasi. Hageja käesolevas asjas ühisvara jagada ei soovi. Hageja palub kohtul jätta talle senine perekonnanimi „ P“. Eeltoodut aluseks võttes ja juhindudes Perekonnaseaduse §-dest 28 lg. 4, 29, 60 lg. 1 ja 61 palub hageja kohtul lahutada nende abielu kostjaga, jätta poolte alaealine laps hageja juurde ja tema kasvatada ning välja mõista kostjalt hageja kasuks igakuine elatusraha 1 500 krooni alates hagi esitamisest kohtule kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostja vastuväited hagile Kostja oma kirjalikus vastuses hagile abielulahutuse nõudele vastuväiteid ei esitanud. Samuti oli kostja nõus sellega, et poolte A jääb hageja juurde ja tema kasvatada. Kostja leidis, et hageja elatise nõue tema vastu ei ole põhjendatud, kuna kostja on oma võimaluste piires maksnud elatusraha oma alaelise tütre ülalpidamiseks. Kostja ega tema esindaja kohtuistungile ei ilmunud. Kostja pole kohtule teatanud ka mõjuvatest põhjustest kohtuistungile mitteilmumiseks. Kohus pidas võimalikuks asi läbi vaadata ilma kostja osavõtuta. Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada, ning seda lähtudes alljärgnevaist asjaoludest. Asja menetlemise käigus ilmnes kohtu arvates veenvalt asjaolu, et poolte kooselu on lõppenud aastat tagasi, mil pooled asusid eraldi elama. Hageja seletuse kohaselt oli see põhjuseks asjaolu, et kostja kuritarvitas . Kumbki pooltest ei ole kohtule avaldanud soovi abielu jätkamiseks. Seega, kui vastavalt Perekonnaseaduse § 29 lg.-le 2 teeb kohus kindlaks asjaolu, et abielu jätkamine on võimatu, abielu lahutatakse. Poolte abielu suhted kostjaga on hageja seletuse kohaselt lõppenud 2 aastat tagasi ning samast ajast ka majanduslikud suhted. Poolte alaealine AP tuleb jätta hageja juurde ja tema kasvatada. Kostja on oma kirjalikus vastuses avaldanud ka sellekohast nõusolekut. Kostja ei ole asjas kohtule esitanud ainsatki tõendit selle kohta, et ta on vanemana täitnud oma alaealise lapse ülalpidamise kohustust tulenevalt Perekonnaseaduse §-st 60 lg.
4. Hageja seletuse kohaselt on laps täielikult hageja ülalpidamisel ning kostja teda materiaalselt ei toeta. Hageja poolt asjas esitatud elatisenõuet summas 1 500 krooni loeb kohus mõistlikuks ja põhjendatuks. Perekonnaseaduse § 61 lg. 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, milleks on käesolevala ajal 3 000 krooni. Perekonnaseaduse § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Ka kostja on kohustatud vanemana osalema lapse ulalpidamises ja tema eest hoolitsemises nagu teeb seda hageja. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks elatusraha summas 1 500 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni alates hagi esitamisest kohtule. Kõike ülaltoodut aluseks võttes leiab kohus, et hageja on kohtule esitanud põhjendatud hagi, mis kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Hageja kantud kulutused riigilõivule tuleb jätta hageja enda kanda, kuna hageja ei ole kohtult taotlenud kohtukulude väljamõistmist kostjalt. Menetluskulud hageja elatisenõudelt tuleb jätta täies ulatuses kostja kanda aluseks võttes TsMS §-i 129 sätteid ning välja mõista kostjalt riigituludesse. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 27.11.2006.a.