2-05-22019/1

2-05-22019 KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november
2. a Tallinn Tsiviilasja number 2-05-22019 (endine tsiviilasja nr 2/125-26894/05) Tsiviilasi HShagiavaldus vara arestist vabastamiseks. Menetlusosalised ja nende Hageja: HS Hageja esindaja: VM Kostja: KR Kostja: TS esindajad Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalejad RESOLUTSIOON
3. oktoober
4. a Hageja: HS Hageja esindaja: VM Hagi rahuldada. Vabastada arestist kinnistu, mis on kantud Tallinna Linnakohtu Kinnistusosakonna Tallinna Kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr . Välja mõista TS’lt kohtukulu (kolmkümmend) krooni HS kasuks. Välja mõista KR`ilt kohtukulu (kolmkümmend) krooni HS kasuks. Edasikaebamise kord s.o. riigilõiv 30 s.o. riigilõiv 30 Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest, s. o . a. Hagi aluseks olevad asjaolud Hagejale kuulub kinnistu. Kinnistu on omandatud pärandvarana .a. Pärandvara hulka kuulus ka 78 919 EVP krooni, mida kasutati kinnistu aluse maa erastamiseks. Kinnistu aluse maa maksumus oli 64 100 EVP krooni. .a. on Harjumaa täituri KP .a. avalduse alusel kantud 1 hagejale kuuluvale kinnistule käsutamise keelumärge. Keelumärke aluseks on KR`i poolt algatatud täitemenetlus TS (hageja ) vastu summa 25 000 krooni saamiseks. Kohtutäituril puudub õiguslik alus abikaasa lahusvara koormamiseks. Puuduvad tõendid, et KR eest olev rahaline kohustus oleks võetud perekonna huvides. Kohtutäituri seisukoht Testamendijärgsest pärimistunnistusest nähtub, et HS on pärinud .a. surnud PN`e vara, mille hulka kuulusid vallasvarana elamu asukohaga ja erastamisväärtpaberid summas 79 818 krooni. Kinnistusraamatusse kanti hageja kinnistu omanikuna .a. kinnistamisavalduse alusel .a. Kinnisomand tekib kinnistusraamatusse kandmisega. Seega omandati vaidlusalune kinnisasi abielu kestel ja see tuleb lugeda PKS § 14 lg 1 kohaselt poolte ühisvaraks, sõltumata sellest, et kinnistusraamatusse on omanikuna kantud üks abikaasa. Kohtutäitur palus jätta hagi läbivaatamata. Kostja TS seisukoht Kostja kinnitab, et arestitud kinnistu kuulus avaldaja isale, kes pärandas selle oma tütrele ehk hagejale. asuv hoone on hageja lahusvara ja seda ei ole parendatud abikaasade kooselu ajal soetatud vahenditest. Täitemenetluse aluseks olev nõude summa 25 000 ei ole tekkinud seoses perekonna vajadustega, vaid kostja TS isikliku äritegevusega, mille eest vastutab ainuisikuliselt. Eeltoodu alusel ei oma kostja TS sisulisi vastuväiteid vara arestist vabastamise hagile. .a. toimunud istungile kostjad ei ilmunud, kuigi istungi toimumise ajast ja kohast olid teadlikud. Kostjate mitteilmumise põhjus ei ole kohtule teada. Kohtu põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Täitekutsega täiteasjas nr on tõendatud, et Harju tööpiirkonna kohtutäitur KP on sissenõudja KR avalduse alusel algatanud TS suhtes täitemenetluse (t lk 12). .a. kohtutäituri KP`i avalduse alusel kanti hagejale kuuluvale kinnistule, aadressil , käsutamise keelumärge KR kasuks (t lk 7). Testamendijärgse pärimisõiguse tunnistuselt nähtub, et PN`e testamendis tähendatud pärand, mis koosneb vallasvarast asukohaga ja erastamisväärtpaberitest summas 79 818 krooni, läks üle tema tütrele ehk hagejale (t lk 8). Kinnistusraamatusse kanti hageja kinnistu omanikuna .a. Kohtutäituri väide, et kinnistu tuleb lugeda abikaasade ühisvaraks, kuna vallasjaks olev elamumaa kanti kinnistusraamatusse abielu kestel, ei ole õige ja on vastuolus eluruumide erastamise seaduse (EES) §-ga 211, mis sätestab, et korteriomandi omanikuks on õigus saada eluruumi vallasasjana omaval isikul. Ka Riigikohus on oma otsuses nr leidnud, et vallasasjaks olnud korteri kinnistamisel kantakse kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna isik, kes on vallasasjast korteri omanik. Kuivõrd hageja omandas kõnealuse kinnistu vallasasjana pärimise teel, siis oli ta tulenevalt PKS § 15 lg-st 1 maatüki kui vallasasja ainuomanik. Kuna kinnistu ei kuulunud ühisvara hulka, siis on kohtutäitur vara arestimisel seadust rikkunud, mistõttu on põhjendatud hagi rahuldamine ja vara arestist vabastamine. Hagi on tõendatud ka kostja TS õigeksvõtuga (t lk 46) ja esitatud dokumentaalsete tõenditega. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 78 lg 1 kohaselt kui kohtutäitur rikub vara arestimisel seadust, mis on aresti tühistamise aluseks sõltumata sellest, kas vara kuulub võlgnikule või teistele isikutele, vaadatakse avaldus aresti tühistamise kohta läbi kui kaebus kohtutäituri tegevuse peale käesoleva seadustiku §-s 77 sätestatud korras. 2 TMS § 78 lg 2 kohaselt teiste isikute poolt avaldatud tsiviilõigusliku vaidluse vara kuuluvuse kohta, millele on pööratud sissenõue, vaatab läbi kohus. TMS § 222 lg 4 kohaselt vabastab kohtutäitur hagi rahuldamise korral vara aresti alt ja esitab avalduse registrile keelumärke kustutamiseks. Kohtukulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud jätta kostjate kanda. Kostjatelt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 60 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse. Lukiina Vismann Kohtunik 3