2-05-350/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-05-350 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. novembril
2. a, Tallinn Kohtukoosseis Reet Allikvere, Ülle Jänes, Urmas Reinola Tsiviilasi P.Vi, R.R ja Y.K hagi I.R´a vastu elektri liitumistasu maksmise tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 31.03.2006 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik I.R apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
3. oktoobril
4. a, avalik kohtuistung Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad P.V, R.R ja Y.K, nende esindaja Jüri Asari, kostja I.R, esindaja adv Indrek Veso, kolmas isik OÜ *, esindaja Jüri Raag RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 31.03.2006 otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Hagiavalduse asjaolud ja hagejate nõue
5. P.V, R.R ja Y.K esitasid 07.02.2005 hagi I.R vastu, paludes tuvastada, et nad on lepingute sõlmimisel tasunud koos ostuhinna tasumisega vastavalt lepingu punktile 6.1.3 elektri liitumistasu.
6. Hagiavalduse kohaselt ostsid hagejad kostjalt notariaalselt sõlmitud lepingute alusel kinnistud x vallas x , x ja x (tl 14-24, 25-32, 33-43). Vastavalt lepingute p-le 6.1.3 leppisid müüja ja ostja kokku, et kinnistu ostuhinnas sisaldub muuhulgas kinnistu elektrivarustus liitumispunkti ja peakaitsmega kinnistu piiril (elektri tarbimiseks tuleb ostjal sõlmida Eesti Energia AS-iga kliendileping ning kogu amprite ostmiseks tuleb tasuda ostjal vastavalt Eesti Energia AS hinnakirjale). Lepingute p 2.1.7 kohaselt on kõik lepinguga seotud maksed ja maksud tasutud. Hagejad pöördusid Eesti Energia AS poole kliendilepingu sõlmimiseks, kuid viimane keeldus põhjusel, et kinnistu elektrivõrguga ühendamine on võimalik peale liitumistasu maksmist OÜ-le * ning sellekohase teatise esitamist Eesti Energia AS klienditeenindusele. 19.05.2004 esitas OÜ * hagejatele arved liitumistasu kohta summas 31 360 krooni. Hagejad ei ole võtnud OÜ * ees mingeid kohustusi. Juhul kui hagejad peaksid maksma liitumistasu, oleks tulnud lepingu p-id 2.1.1, 2.1.7 ja 6.1.3 formuleerida teisiti. Hagejatega lepingute sõlmimise ajal oli OÜ * juba sõlminud liitumislepingu Eesti Energia AS-iga. Hagejaid oleks tulnud informeerida sellest lepingu sõlmimise ajal. Hagejad olid seisukohal, et elektrivarustus on lahutamatu osa ja nad tasusid liitumistasu juba ostu-müügihinna tasumisega kostjale. Kostja vastuväited
7. Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata. Hagejad on lepingu p 6.1.3 oluliselt laiendanud. VÕS § 29 lg 4 kohaselt oleks mõistlik inimene pidanud aru saama, et liitumislepingu sõlmimisel tuleb tasu maksta. OÜ * ja Eesti Energia AS sõlmisid 26.08.2003 liitumislepingu, mille kohaselt pidi Eesti Energia AS sõlmima kinnistu omanikega võrguühenduse fikseerimise kokkulepped pärast kostja poolt väljastatud liitumistasu maksmist tõendavate tõendite alusel Eesti Energia AS-i arvele laekunud liitumissummade ulatuses. Hagejaid informeeriti lepingueelsete läbirääkimiste käigus, et kinnistute arendamisega tegeleb OÜ *, kes tellis Eesti Energia AS-iga sõlmitud lepingu alusel liitumispunktide väljaehitamise kinnistu piiril. Samuti on OÜ * tasunud Eesti Energia AS hinnakirja alusel liitumistasu 3x16ampri ulatuses. Hagejate õigusi ei ole rikutud. Lepingu ese on kinnistu, mille eest hagejad lepingu p 1.1 kohaselt tasusid. Kinnistu piirile oli OÜ * välja ehitanud liitumispunktid. Kokkulepe ei sisaldanud liitumislepingu tasuta üleandmist ostjale. Kliendileping on sama tähendusega, mis liitumisleping. Kolmanda isiku seisukoht
8. Asja menetlusse kolmanda isikuna kostja poolel kaasatud (määrus tl 96-97) OÜ * toetas kohtuistungil kostja vastuväiteid ja palus jätta hagi rahuldamata. Kolmanda isiku esindaja selgitas, et tema suhtles hagejatega, valmistas ette lepingud ja viibis notaris lepingute sõlmimise juures. Kolmas isik arvab, et ta selgitas hagejatele lepingu p 6.1.3 sisu, s.h vajadust eraldi tasuda elektriga liitumise eest. Maakohtu otsuse põhjendus
9. Harju Maakohus rahuldas hagi. Kohtule esitatud kostja ja OÜ * vahel 29.01.2003 sõlmitud lepinguga (tl 67-68) kohustus OÜ * rajama x vallas x külas asuval x kinnistul detailplaneeringuga ettenähtud kommunikatsioonid ja elamurajooni teenindamiseks vajalikud rajatised ning realiseerima kinnisvaraprojekti ja korraldama notariaalsed ostumüügitehingud (p 2.2.6). Kostja kohustus lepingu p 2.1.4 järgi müüma elamumaa kinnistud OÜ * poolt leitud klientidele. Kohus leidis, et nimetatud leping on ilmse kinnisvaraarenduse iseloomuga. OÜ * ja Eesti Energia AS sõlmisid 26.08.2003 liitumislepingu (tl 69-76), mille kohaselt pidi Eesti Energia AS sõlmima kinnistu omanikega võrguühenduse fikseerimise kokkulepped pärast kostja poolt väljastatud liitumistasu maksmist tõendavate tõendite alusel Eesti Energia AS-i arvele laekunud liitumissummade ulatuses. Hagejatega sõlmiti vaidlusalused lepingud 29.10.2003 ja 22.12.2003, mis on pärast OÜ * ja Eesti Energia AS vahel sõlmitud liitumislepingut. Poolte vahel sõlmitud lepingute p-s 6.1.3 leppisid müüja ja ostja kokku, et kinnistu ostuhinnas sisalduvad muu hulgas kinnistu elektrivarustus liitumispunkti ja peakaitsmega kinnistu piiril (elektri tarbimiseks tuleb ostjal sõlmida Eesti Energia AS-iga kliendileping ning kogu amprite ostmiseks tuleb tasuda ostjal vastavalt Eesti Energia AS-i hinnakirjale). Liitumispunktide väljaehitamise teostab Eesti Energia AS vastavalt Eesti Energia AS-i ja OÜ * vahelisele lepingule lepingus näidatud tingimustel ja tähtaegadel. OÜ * kohustub tegema kõik temast oleneva lepingutingimuste täitmise kontrollimiseks. 2
10. Pooltel on vaidlus selles, kas kinnistu ostuhind sisaldab elektriga liitumistasu või mitte. Lepingute p-s 4 on kokkulepitud lepingu eseme müügis, ostuhinnas ja tasumise korras. Vastavalt lepingutele tasus R. R 87 640 krooni, P. V 67 452 krooni ja Y. K 87 593 krooni OÜ-le *, kuna pooled leppisid kokku, et kinnistu ostuhind sisaldab kolmanda isiku poolt teostavaid töid, mille loetelu on lepingute p-s
11. Seega sisaldab ostuhind ka p-s 6.1.3 loetletuid töid. Vaidlust ei ole selles, et hagejad on ostuhinna tasunud lepingutes ettenähtud suuruses ja korras.
12. Kohus ei nõustunud kostja väitega, nagu hõlmaks hagejate poolt tasutud ostuhind vaid p-s 1.1 kirjeldatud kinnistut. Ostuhind on sisustatud lepingute p-s 6, mille kohaselt sisaldab ostuhind lisaks kinnistu ostuhinnale ka teatud tööde/teenuste ostuhinna, s.h kinnistu elektrivarustuse liitumispunkti ja peakaitsmega kinnistu piiril, mille hagejad pidid tasuma tööde ja teenuste teostajale (kolmandale isikule). Lepingu p 6.1.3 sulgudes olev lause on selgitava sisuga, millest saab järeldada, et hagejad peavad ise sõlmima kliendilepingu ja siis tasuma Eesti Energia AS-ile vastavalt hinnakirjale. Kuid nimetatud punkt ei sisalda ühtegi viidet kohustusele sõlmida kolmanda isiku kaudu liitumisleping ja tasuda samal viisil Eesti Energia AS-ile. Hagejatel ei olnud teada Eesti Energia AS ja OÜ * vahel sõlmitud lepingu sisu. See leping reguleerib ainult lepingupoolte suhteid. Kuna poolte vaheliste notariaalsete lepingute sõlmimise korraldamine oli delegeeritud OÜ-le *, siis oli poolte vahel lepingute sõlmimise ajaks kolmandale isikule teada, millistel tingimustel kinnistu omanikega võrguühenduse fikseerimise kokkulepete sõlmimine, s.h tasu maksmine, peab toimuma. Seega oli OÜ-l * võimalus eelläbirääkimistel hagejatele selgitada lepingu konkreetseid tingimusi ja see üheselt arusaadavas sõnastuses lepingus fikseerida. Lepingu sõnastamisel oli OÜ-l * kui juriidilisel isikul kindlasti võimalus kasutada õigusteadmistega isikuid. Kohus leidis, et mõistlik isik oleks sarnaselt käitunud. Kuna vaidlusaluse lepingu sõlmimise ajal oli kostjale delegeeritud OÜ * kaudu teada või pidi teadma lepingutes p 6.1.3 tähendust, et lisaks ostuhinnale ja tehtavatele töödele oleks hagejad pidanud tasuma liitumiseks täiendavalt liitumistasu, siis leidis kohus, et juhindudes VÕS § 29 lg 3 tuleb vaidlusaluste lepingute p 6.1.3 tõlgendada nii, nagu mõistsid seda hagejad. Kohus asus seisukohale, et lepingud peavad olema keeleliselt selged ja väljendama poolte tegelikku tahet lepingu sõlmimisel. See on eriti oluline kohustuste ja õiguste fikseerimisel lepingus. Apellatsioonkaebuse põhjendused
13. Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata. Apellant on seisukohal, et kohus tõlgendas vääralt lepingute p 6.1.
14. Kooskõlas VÕS § 29 lg-ga 6 tuleb lepingu p-s 6.1.3 sätestatud poolte kokkuleppe kindlakstegemisel lähtuda lepingu p 6 loogikast. Kui lepingu p-s 6.1.1 on sõnaselgelt öeldud, et lepingu ostuhind sisaldab vee- ja kanalisatsioonitrassidega liitumise tasusid, siis p-s 6.1.3 on selgitatud, et tagatud on elektrienergia tarbimise valmidus kinnistu piiril. Nimetatud punkt ei sätesta, et kinnistu ostuhinnas sisaldub ka Eesti Energia AS-iga liitumise tasu. Lepingu p-i 6.1.3 ebaõnnestunud sõnastus ei tohiks muuta lepingu mõtet. Kostja möönab, et hagejatel võis tekkida mõningane ebaselgus just p 6.1.3 sulgudes toodud lauseosast tulenevalt, kuid selle mõte on, et lisaks OÜ * poolt ette ostetud 16 amprile on võimalik ostjal vajadusel ampreid juurde osta, tasudes selle eest vastavalt Eesti Energia AS-i hinnakirjale. OÜ * ja Eesti Energia AS-i vaheline 26.08.2003 liitumislepingu p 1.3 kinnitab, et viimane ei nõustunud arendatavatele kruntidele madalpinge võrku ehitama, kui talle ei tasuta ette kõikide liitumispunktide vähemalt 16 ampri liitumistasud. Viide nimetatud liitumislepingule on toodud ka poolte vahel sõlmitud lepingute p-s 6.1.
15. Notar selgitas hagejatele elektri liitumistasu amprite juurdeostu tingimusi. Kohus ei analüüsinud Eesti Energia AS-i müügiesindaja M. P poolt kõikidele x Kodu elamurajooni uutele kinnistute omanikele 3 saadetud kirja, milles on väljendatud olukorda, mis on fikseeritud lepingu p-s 6.1.3 ning mida ülejäänud 26 krundi omanikud on mõistnud kostjaga sarnaselt, tasudes OÜ-le * viimase poolt nende eest tasutud Eesti Energia AS-i liitumistasu. Kui hagejad tasusid OÜ-le * lepingu p-s 6 tehtavate tööde eest, siis on selgusetu, miks kohus tuvastas hagejate poolt elektri liitumistasu maksmise kostjale, kes ei tegelenud kinnistutele kommunikatsioonisüsteemide rajamisega. Vastus apellatsioonkaebusele
16. Hagejad paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
17. Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kaevatava kohtuotsuse tühistamiseks. Harju Maakohtu otsus tuleb kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse põhjendusi, sest nõustub nendega.
18. Maakohus ei tõlgendanud vääralt lepingutes väljendatud poolte tahet. Kolleegium ei nõustu apellandi sellekohase käsitusega. Kuna pooled vaidlesid selle üle, kas elektriliitumistasu oli ostuhinna sees või mitte, tuli kohtul poolte ühise tahte väljaselgitamiseks lepingut tõlgendada. VÕS § 29 lg 4 kohaselt, kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Sama paragrahvi lg-st 6 tuleneb põhimõte, et lepingutingimust tuleb tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Lepingu p-s 6.1 leppisid müüja ja ostja kokku, et OÜ-le * tasutud ostuhinnas sisalduvad ka mitmed muud kinnistuga seotud maksed ja kulud. Asjaolu, et lepingu p-s 6.1.1 on eraldi nimetatud vett ja kanalisatsiooni puudutavat liitumistasu, ei võimalda teha ühest järeldust, et ostuhind ei sisaldanud elektrienergia võrguühenduse liitumistasu. Lepingu p 6 sisemisest loogikast ei tulene apellandi soovitud tõlgendust. Lepingu kui terviku olemusest järelduvalt võis lepingupooltega sarnane mõistlik isik arvata, et teatud juhul tuleb Eesti Energia AS-le täiendavalt tasuda. Pooled ei vaielnud selle üle, et lepingu p-st 6.1.3 tulenevalt oli antud juhul tagatud elektrienergia tarbimise valmidus kinnistu piiril (16 A ulatuses) ning lisa amprite soovi korral (suurema voolutugevuse saamiseks) tuleb neid Eesti Energia AS-lt juurde osta. Eesti Energia AS-i Tallinna-Harju piirkonna müügiesindaja poolt x Kodu elamurajooni kinnistute uutele omanikele saadetud kirja (tl 77) ei ole võimalik hinnata kaebuses märgitud viisil. Nimetatud kiri ei tõenda liitumistasu maksmise kohustust OÜ-le *. Kirjas teavitati asjaolust, et elektriseadmete ühendamiseks elektrivõrku ja pingestamiseks tuli klienditeenindusbüroosse pöördumisel võtta kaasa OÜ * kinnitus, et tasutud liitumisühendusest loobutakse uue omaniku kasuks. Pealegi sõlmiti lepingud kõigi kolme hagejaga mitmeid kuid hiljem kui sõlmiti OÜ * ja Eesti Energia AS vaheline leping, mistõttu ei olnud takistust kostja väidetud hagejate kohustuse sõnaselgelt lepingutesse lülitamine. Siinkohal ei saa kõrvale jätta ka lepingu p 2.1.7, mille kohaselt on kõik lepingu esemega seotud maksud ja maksed müüja poolt lepingu sõlmimise hetkeks tasutud. Ka kolmanda isiku esindaja pidas lepingu p 6.1.3 sõnastust „kohmakaks“.
19. Kuna hagejate nõue oli suunatud kinnistute müüja vastu, tuginedes poolte vahelistele lepingutele, ei ole võimalik väita kohtuotsuses sisalduva hagi rahuldamise formuleeringu ebaõigsust. Apellandi sellekohane seisukoht ei ole õige. Kuigi ostjad tasusid osa lepingujärgsest hinnast müüja korraldusel OÜ-le *, ei olnud kohtul vajalik asuda tuvastama, kummale isikule tasutud summa hõlmas vaidlusalust liitumistasu. Hagejatel oli lepinguline 4 suhe kostjaga, kellele (või kelle soovil teisele isikule) tuli ostuhind tasuda (mille sisu tuvastamiseks oli hagi esitatud).
20. Kuna ringkonnakohus jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata ning apellatsioonkaebuse rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 tulenevalt kohaldatakse enne 01.01.2006 kehtiva TsMS jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt jäetakse kohtukulud selle poole kanda, kelle kahjuks otsus tehakse, õigusabikulude jaotamisel arvestatakse ka sama seaduse § 61 lg 1 p-s 1 sätestatud piirmäära. Kuna esimese astme kohus mõistis hagi rahuldamisel kostjalt hagejate kasuks välja õigusabikulud võimalikus maksimummääras, ei ole ringkonnakohtul võimalik vastutajate sellekohast taotlust rahuldada. R.Allikvere Ü.Jänes U.Reinola 5