Menetluskulude jaotus Jätta VHi poolt kantud menetluskulu riigilõiv 2000.- krooni ja õigusabikulu KKi kanda. VHil on õigus enamtasutud riigilõivu 1500.- (3500-2000=1500) krooni tagasi taotleda kahe aasta jooksul tasumise päevale järgneva aasta arvates. VHil on õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul või avalikult teatavaks tegemise korral 28 päeva jooksul. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kautsjon tuleb tasuda . Kohtuotsuse õiguslik põhjendus Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmistele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad
Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mis sätestab kohustuse täitmise vastavalt lepingule või seadusele ja sama seaduse § 108 lg 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. Juhindudes
lg 1 tuleb hagimenetluse kulud: riigilõiv 2000.- krooni ja hageja õigusabikulu jätta kostja kanda. Juhindudes riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p 1 sätestatule tagastatakse tasutud riigilõiv osaliselt või täielikult kui riigilõivu on tasutud ettenähtust suuremas summas.
Lõike 3 alusel sõltub riigilõivu suurus tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
Vastavalt lõikele 2 ei arvestata hagihinda arvutades kõrvalnõuetena esitatud nõudeid intressidele, muu hulgas viivisele, ja kulude hüvitamiseks, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Hageja on hagiavaldusel tasunud kokku riigilõivu 3´500.- krooni s.o 1´500.- krooni ettenähtust suuremas summas. RLS § 11 kohaselt on isikul õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist RLS § 15 alusel kahe aasta jooksul tasumise päevale järgneva aasta 1. jaanuarist arvates. Lõike 2 kohaselt esitatakse riigilõivu tagastamise taotlemisel riigilõivu võtjale kirjalik avaldus. Avaldus peab vastama RLS § 12 lõike 4 alusel antud määruses sätestatud nõuetele. Hagejal on õigus kohtult taotleda 1´500.- krooni enammakstud riigilõivu tagastamist. Kohtunik: 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.