Obsah (9)

§ 8§ 76§ 100§ 101§ 113§ 402§ 403§ 405§ 415

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Karin Sonntak 28. november 2006.a, Tallinn Tsiviilasja number Tsiviilasi 2

) § 108 lg 1 annab võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmist selle rikkumisel. Vastavalt

§ 8

lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 annab võlausaldajale õiguse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt

§ 113

lg-le 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lähtudes

§-s 5 sätestatud dispositiivsuse põhimõttest leppisid hageja ja kostja üldtingimuste punktis 5.12 kokku viivises määraga 0,15% päevas tähtaegselt tasumata summast.

§ 402

kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 403

lg 3 p 1 puhul kohaldatakse krediidilepingu sätteid lepingutele, mille puhul krediidi netosumma või krediidi eest omandatava asja või teenuse netohind on väiksem 200 eurole vastavast summast. Müügileping on krediidileping

§ 405lg 1 tähenduses.

Vastavalt

§ 415

lg-le 1 ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamise korral nõuda

§ 113lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist s.o.

9% aastas tähtaegselt tasumata summalt. Sellest tulenevalt on hageja õigustatud müügilepingust tuleneva kohustuse täitmisega viivitamisel nõudma viivist viidatud määras. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista võlgnevus 8801,23 krooni ja viivised 3739,13 krooni, kogusummas 12540,36 krooni. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv, mille hageja tasus hagi esitamisel riigituludesse. Kostjalt kuulub TsMS § 143 p-st 4 juhindudes asja läbivaatamiskuluna riigituludesse väljamõistmisele 22.50 menetlusdokumentide kättetoimetamise kulu. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Karin Sonntak Kohtunik 2