2-05-1728/1

2-05-1728 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur Otsuse tegemise aeg ja koht 11.12.2006.a, Narva, Narva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue 2-05-1728 A…N… V… hagi N… V… vastu 1 635,60 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS N…V…. /registrikood …/ Hageja esindaja volikirja alusel: J… T… /isikukood …/ Kostja: N… V… /isikukood …/ Kostja esindaja: W… I… /isikukood …./ Asja läbivaatamise kuupäev 30.10.2006.a, avalik kohtuistung Istungil osalenud isikud Hageja esindaja: J…T… Kostja : N… V… Kostja esindaja: W… I… Sekretär Resolutsioon Jekaterina Andrejeva Rahuldada hagi osaliselt

1. Välja mõista N… V… 698 /kuussada üheksakümmend kaheksa/ krooni ja 40 senti AS N… V… kasuks võlgnevuse katteks
2. Kummagi poole kohtukulud jätta tema enda kanda.
3. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 11.12.2006.a Viru Maakohtu Narva Kohtumaja kantselei kaudu. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Hagiavalduse sisu Kohtule 06.05.2005.a esitatud hagiavalduse (t.lk.3-4) kohaselt on AS N… V… N… linna …, kes varustab elanikke ühisveevärgist veega ja tagab ühiskanalisatsiooni kaudu heitvee ärajuhtimise ning puhastamise. Hageja ja kostja vaheliste lepinguliste suhete esemeks oli külm vesi, heitvee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni kaudu ning kanalisatsiooni puhastamine. Kostja kasutas nimetatud teenuseid ega ole nende kasutamisest keeldunud. Hageja on omapoolsed lepingutingimused heauskselt täitnud – varustanud kostjat regulaarselt külma veega ning teostanud kanalisatsiooni hooldust. Kostja ei ole täielikult tasunud vee- ja kanalisatsiooniteenuste eest ning tema võlgnevus hageja ees on alates aprillist 1999 kuni 01.aprill 2005.a 2 453,40 krooni. Kostjale on mitmel korral tehtud ettepanek oma kohustuste vabatahtlikuks täitmiseks, kuid kostja on seda kohustust rikkunud ega soovi vabatahtlikult vee eest tasuda. Hageja palub välja mõista N… V… AS N…V…kasuks võlgnevus summas 2 453,40 krooni ja riigilõiv summas 280 krooni. Kostja vastus 1 2-05-1728 Kohtule 30.06.2005.a esitatud vastuses (t.lk. 25-26) kostja N…V… ja tema esindaja W… I… hagi ei tunnistanud, leides, et nõuded on alusetud alljärgnevatel asjaoludel: Hageja ei ole hagiavaldusele lisanud lepingut, mille alusel nõuda väidetavalt müüdud vee- ja kanalisatsiooniteenuste eest N…V…tasu. Kostja N… V… ei ole AS-ga N…V…sõlminud veevarustuse teenuse ostmiseks lepingut. N… V… tasub osutatud vee- ja kanalisatsiooniteenuste eest korteriühistule …. ning saadud teenuste eest võlgnevust ei oma. Hagiavaldusele lisatud meeldetuletustest võib eeldada, et õigeks kostjaks võis olla N… V… isa – V… Z…, kes suri …. Vanematest põlvnemine ei tõenda õigusjärglust ega tähenda lastele vanemate kohustiste täitmise kohustust. Kostja N… V…ei ole kohustatud täitma isa V…Z…kohustust tasuda võlg AS N… V… ees. Samuti ei eelda sisseregistreeritus teiste kaasüürnike kohustiste täitmise kohustust. Kostja ja tema esindaja leidsid, et AS N… V… poolt N… V… vastu esitatud hagi V… Z…võlgnevuse väljamõistmiseks on alusetu ja mitte millegagi põhjendatud, mistõttu kuulub rahuldamata jätmisele täies ulatuses, ja kohtukulud tuleb jätta hageja kanda. Hageja arvamus Kohtule 11.07.2005.a esitatud vastuses kostja vastuväidetele (t.lk. 31) märgib hageja esindaja J…. T…, et Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse mõttes ei ole kostja N… V… AS N… V… kliendiks, kuid poolte vahel tekkinud õigussuhteid võib vaadelda lepinguliste suhetena kuna hageja osutas teenuseid, kostja võttis need vastu ja tasus nende eest. Nimetatud asjaolud on piisavad, et lugeda veevarustuse teenuste osutamise leping sõlmituks. Vastavalt Veevarustuse ja kanalisatsioonivõrgu ühtse kasutamise eeskirjadele Narva linnas teostatakse veetarbimise arvestust veearvestiga, selle puudumisel veekasutuse normide kohaselt. Veetarbimise normid on kehtestatud ja kinnitatud Narva Linna Täitevkomitee poolt 28.04.1987.a ja kostja jaoks on need 280 liitrit (ligi 0,28 kuupmeetrit) inimese kohta ööpäevas. Hageja poolt osutatud teenuste tasu oli arvestatud kostjale kuni 1999.a aprillikuuni, st. enne korteriühistu loomist, mistõttu kostja suhted korteriühistuga veeteenuste maksete osas käesolevat tsiviilasja ei puuduta. Kostja lõplik vastus Kohtule 25.09.2006.a esitatud lõplikus vastuses (t.lk.66-67) märgib kostja lisaks eeltoodule, et lepingulistes suhetes hagejaga oli tema isa V…Z…, kellele väljastati vee võlgnevuse teated kuni 2005.a maikuuni, kuigi V.Z…suri … … Seega, õigeks kostjaks antud asjas võis lepingusuhete perioodil olla V… Z…Hageja tõendist veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste arvestuse kohta nähtub võlgnevuse kustutamine ja tasumine ostetud teenuste eest. Alates 01.maist 2002.a on kostja Narva, Pähklimäe 6-126 asuva eluruumi omanik oma ema N… Z… pärijana. Korteri päris ta emalt võlgadeta. Kostja soovib juhtida kohtu tähelepanu asjaolule, et hageja on kohtule esitanud tõendi, millest nähtub kostjale võlgnevuse arvestamine alates 1995.a. märtsist – ajast kui kostja oli veel alaealine. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja on võlgniku (lepingupoole) õigusjärglane, pärinud võlad või võtnud endale kohustuse tasuda V… … võlg ASle N…V…. Kostja palub jätta AS N… V… hagi rahuldamata täies ulatuses ja menetluskulud hageja kanda. Täiendus hagiavaldusele 05.10.2006.a esitas hageja esindaja täienduse hagiavaldusele (t.lk.73-74). Hagiavalduse täienduse kohaselt oli Narva, ….üürnikuks … üürilepingu alusel V… Z…. Narva Linnakohtus oli arutamisel tsiviilasi nr 2-2001/98 N… Z… ja N… Z… (V…) hagis V… Z… vastu eluruumi kasutamisõiguse kaotanuks tunnistamises. Hagejad väitsid antud tsiviilasjas, et V. Z…ei elanud korteris alates 1995.a jaanuarist, ei kasutanud korterit ega kandnud eluasemega seotud kulusid. Vastavalt kuni 01.07.2002.a kehtinud Elamuseaduse § 36 lg 1 omavad üürnikuga koos elavad perekonnaliikmed temaga võrdselt kõiki õigusi ja kannavad kohustusi, mis tulenevad üürilepingust. ES § 36 lg 2 kohaselt isikul, kes ei ole enam perekonnaliige, kuid elab jätkuvalt samas ruumis, on samasugused õigused ja kohustused kui üürnikul. Alates 1995.a jaanuarist elasid korteris aadressil …, … üürniku perekonnaliikmed: tema abikaasa ja tütar (käesolevas 2 2-05-1728 tsiviilasjas kostja), kes kandsid üürniku kohustusi ja osutatud teenustega seotud kulutusi – sealhulgas said AS-ilt Narva Vesi veevarustusteenust ja tasusid osaliselt selle eest. Tunnistades tsiviilasja nr 2-2001/98 otsuses tehtud järeldusi, nõustub hageja sellega, et alates 1995.a ei elanud V. Z… … korteris ega kasutanud seega hageja poolt osutatavat veevarustusteenust. Hagiavalduse täienduses toob hageja esindaja hagisumma arvestuse: Alates 1995.a märtsist: 1,95 - Linnavalitsuse määrusega nr 1032 01.11.1994.a kehtestatud tariif; 0,07 - tasu eriveekasutuse eest vee võtmisel veekogudest ja veehorisontidest (Vabariigi Valitsuse määrus nr 54 15.02.1994.a); Üldtariif 2,02 + käibemaks = 2,35 krooni; Veekasutuse norm veevarustuse, kanalisatsiooni ja soojavee varustusega kortertüüpi elamu jaoks, vastavalt Narva Linna Täitevkomitee otsusele nr 164 28.04.1987 on 280 liitrit inimese kohta ööpäevas (0,28 m3); Veekasutuse norm ühe inimese kohta kuus on 8,54 m3; Veetarbimise maksumus ühe inimese kohta kuus on 20,35 krooni (2,35 x 8,54); Kostjate jaoks oli see 60,05 krooni kuus. Alates 1997.a veebruarist: Veetarbimise norm sama - 8,54 kuupmeetrit; Tariif 3,17 (kehtestatud Linnavalitsuse määrusega 42/7 15.01.1997.a); Tariif 0,08-eriveekasutuse eest (VV määrus nr 116, 23.04.1996.a); Üldtariif 3,25 + käibemaks = 3,85 krooni; Veetarbimise maksumus ühe inimese kohta kuus 32,75 krooni; Kostjate jaoks oli see 98,25 krooni. Alates 1998.a. jaanuarist: Tariif 6,75 (võttes arvesse eriveekasutuse tariifi ning käibemaksu), kehtestatud AS Narva Vesi juhatuse otsusega 07.11.1997.a.; Veetarbimisnorm 8,54 m3; Veetarbimise maksumus ühe inimese kohta kuus - 57,65 krooni; Kostjate jaoks oli see 172,95 krooni kuus. Alates 1999.a veebruarist: Veetarbimisnorm 8,54 m3; Tariif 9,43 krooni (kehtestatud Linnavolikogu määrusega nr 191/38 20.01.1999); Veetarbimise maksumus ühe inimese kohta kuus - 80,50 krooni; Kostjate jaoks oli see 241,45 krooni kuus. Hageja vähendab esialgset võlasummat 2 453,40 krooni 1/3 võrra, nõustudes, et V.Z… ei elanud arvestusperioodil korteris. Pärast N. Z…surma võttis kostja pärandi vastu – sealhulgas ka korteri aadressil …. Pärijale lähevad üle ka pärandaja õigused ja kohustused. Hageja palub välja mõista N…V… AS N…V… kasuks 1635,60 krooni ja menetluskulud summas 140 krooni. Kohtuistung Kohtuistungil 07.09.2006.a jäi hageja esindaja haginõuete juurde ja selgitas, et hageja varustas kostjat veega ja osutas kanalisatsiooniteenuseid, elanikud tarbisid teenust, kuid tasusid selle eest osaliselt. 1995.a – 1999.a aprillini korteris veemõõtureid polnud, arvestust peeti tarbimisnormide alusel. Kulunormid kinnitati Narva Linnavalitsuse poolt 28.04.1987.a. Lähtudes kohaliku omavalitsuse poolt kinnitatud normidest määrati vee hind ning esitati arve. Kostja on oma 3 2-05-1728 vanemate pärija. Hageja esindaja palus kostjalt välja mõista põhivõlg ning riigilõiv 280 krooni Kostja esindaja jäi vastuses toodud seisukohtade juurde ning ei tunnistanud hagi täies ulatuses. Kostja ja kostja esindaja leidsid, et hagi on esitatud vale kostja vastu. Õigeks kostjaks oli V… Z…, kes oli lepingu pool ja kes tasus vee ja kanalisatsiooni eest. Narva Linnakohtu 13.11.1998.a otsusega kaotas V.. Z…õiguse elamispinnale ja asus elama mujale. Kuigi V…Z… suri novembris 2003.a, on AS N… V… saatnud hoiatusi võlgade kohta kuni 2005.aastani. Kui V… Z… lahkus, jätkas maksmist tema abikaasa. Tema kui V… Z… pärija, oleks pidanud tasuma hagejale võlgnevuse. Kostja on eluruumi omanik alates 01.05.
4. Korteri omandiõigusega ei läinud talle üle mingisuguseid võlakohustusi. Kohtuistungil 30.10.2006.a toetas hageja esindaja haginõudeid, kuid võttes arvesse tuvastatud asjaolusid vähendas nõuet ning palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 1635,60 krooni ja riigilõivu. Hageja esindaja selgitas järgmist: veetarnija ja teenuse saaja vahelised suhted on lepingulised (Riigikohtu 3-2-1-80-04 asjas tehtud lahend). Vastavalt tsiviilasja 2-2001/98 materjalidele esitasid kostja ja tema ema hagi V… Z… vastu eluruumi kasutamise õiguse kaotanuks tunnistamiseks põhjusel, et ta ei kasuta korterit ega kommunaalteenuseid alates 1995.aastast. Kostja ja tema ema kasutasid hageja poolt osutatud teenuseid ja tasusid nende eest. N… Z… suri, kostja on pärandi vastu võtnud. Hageja esindaja leidis, et toodud põhjendustel on hagi esitamine õigustatud. Kohtule on esitatud vee tarbimise arvestus, võttes arvesse kõiki kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud norme. Kuna V… Z… ei elanud selles korteris alates 1995.aastast, pidas hageja õigeks vähendada nõuet 1/3 osas. Hageja esindaja palus hagi rahuldada hagi täiendustes toodud ulatuses. Kostja esindaja hageja nõudeid ei tunnistanud. Kostja esindaja leidis, et hageja avaldus on suunatud V…Z…võla tasumiseks. Hageja esitatud võlgnevuse tõendist nähtub, et kostja N… V… ema N… Z… tasus korrektselt arvestatud võlasummast 2/3, jättes ära V… Z…osa. N… V… ei ole V… Z… pärija – korteri päris ta oma emalt ja ilma võlgadeta, mida kinnitab ka korteriühistu tõend. Kostja esindaja palus jätta hagi rahuldamata ja välja mõista hagejalt kostja kohtukulud summas 3 200 krooni. Kohtu põhjendused Vaidlust ei ole, et kostja N…V…on korteriomandi …omanik. Hageja nõuab kostjalt märts 1995.a. kuni aprillini 1999.a.1635.60 krooni võlgnevuse tasumist vee ja kanalisatsiooni teenuste osutamise eest … korteri elanikelt N… Z… ja kostjal N… V…. Täiendatud hagiavalduse kohaselt peab N… Z… võlgnevuse tasuma kostja N… V… kui kostja ema N… Z… vara pärija. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhetele, mis on tekkinud enne
5. juulit 2002.a. enne nimetatud seaduse jõustumist kehtinud seadust. Vastavalt tsiviilkoodeksi (TsK) § 242 lg-le 1 kohustub müüja ostu-müügilepingu järgi vara üle andma ostja omandisse, ostja aga kohustub vara vastu võtma ja maksma selle eest kindlaksmääratud rahasumma. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Kohus tuvastas, et hageja osutas N…Z… veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenust, N… Z…võttis teenuse vastu ja tasus selle eest osas, mida ta pidas põhjendatuks s.o. enda ja tütre N… V… eest. Seega leiab kohus, et on põhjendatud lugeda veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise 4 leping sõlmituks Natalja Zolotuhhinaga. 2-05-1728 Ei ole leidnud aga tuvastamist, et N...V... oleks kuni 2005.a. aprillini tasunud veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste eest, seega ei ole tõendamist leidnud, et N... V...oleks hagejal olnud sõlmitud leping teenuste osutamiseks ja seega pole tõendatud hageja nõue N... V... vastu hageja ja kostja vahelise lepingu täitmise nõudes. Vaidlust ei ole, et kostja N... V...on vastu võtnud N... Z.... pärandi s.h.korteri .... Pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 1 järgi pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulnevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Kuna pooled vaidlevad vee- ja kanalisatsiooni teenuste arvestuse üle, siis tuleb kohtul tuvastada, kas N.... Z...arvestatud vee- ja kanalisatsiooni teenuste võlg oli tema surma hetkel olemas, mida oleks võlgnevuse olemasolul kohustatud tasuma kostja N... V...., kes on võtnud vastu N... Z... pärandi, sest tulenevalt pärimisseadusest lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle ka pärandaja kohustused. Poolte vahel ei ole vaidlust, et arvestatud vee eest tuleb tasuda Narva linna poolt kehtestatud hindade alusel (Narva Linnavalituse 01.11.1994.a. määrus nr 1032, Narva linna täitevkomitee 28.04.1987.a. otsus 164, Narva linnavolikogu otsus 15.01.1997.a. nr 42/7, AS N… V… juhatuse koosoleku protokoll nr 13 07.11.1997.a., Narva linnavolikogu otsus 20.01.1999.a. nr 191/38), kuid pooled vaidlevad selle üle, et hageja on arvestanud vee hinda ka V…Z…eest, kes alates 1995.a. korteris ei elanud ja hageja teenuseid ei kasutanud. Seda asjaolu, et V…Z… 1995.aastast korteris ei elanud, pooled asjaolude täpsustudes ei vaidlusta ja esialgset hagisummat on hageja vähendanud kolmandiku võrra 2453.40 kroonilt 1635.60 kroonini. Veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuste võlgnevuse arvestuse kohaselt on kostjale arvestatud teenuste ostutamise eest maksmisele kuuluvaks summaks alates märtsist 1995 kuni aprillini 1999.a. 5263 krooni, makstud oli 2809.60 krooni (tl 11-13). Kuna pooled ei vaidle, et korteris elas vee- ja kanalisatsiooniteenuste võlgnevuse tekkimise ajal kolm inimest, siis on põhjendatud kogu selle aja eest arvestatud teenustest maha arvata Vassili Zolotuhhinile arvestatud teenuste hind. Seega kui arvestada 5263 krooni kolme inimese peale, siis ühe inimesele kuluv teenuste hind on 1754 krooni. Kuna pooled ei vaidle, et korteris elas kaks inimest, siis kahele inimesele arvestatud summa on 3508 krooni, millest tasutud on 2809.60 krooni, seega N... Z...on olnud võlgnevus hageja ees 698.40 (3508-2809.60=698.40) krooni. Kuna kostja on N... Z... pärandi vastu võtnud, siis on talle üle läinud ka N... Z...kohustus hageja ees 698.40 krooni nõudes. Kohus ei arvesta tõendina korteriühistu ... tõendit, sest kostja suhted korteriühistuga veeteenuste maksmisel ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust. Lähtudes eeltoodus leiab kohus, et hagi tuleb osaliselt rahuldada, sest põhjendatud on kostjalt välja mõista 698.40 krooni hageja kasuks võlgnevuse katteks. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS ja TMS RakS) § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 01.01.2006.a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 60 lg 1 järgi mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Kuna kohus rahuldab osaliselt, siis leiab kohus, et on põhjendatud jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. 5 2-05-1728 Kohtunik Iris Kangur 6