) § 61 lg 1 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus õigustatud isiku nõudel temalt välja elatise. Seadus viitab vanema poolt oma lapse ülalpidamise kohustusest loobumisele. Tegelikkuses ei ole kostja oma tütre ülalpidamisest keeldunud ja osutas talle pidevalt, oma võimaluste piires, materiaalset abi raha ülekandmise teel tema emale, K… S…, mida kinnitab kostja kviitungitega vastavate rahaülekannete kohta; peale selle, on kostja osutanud abi rõivaste ja õppematerjalide soetamisel ning andnud tütrele isiklikult erinevaid summasid taskurahaks. Mis puudutab ülekantavate summade suurendamist, siis selle kohta tütar ei ole kostjale ei suulisi, ega ka kirjalikke nõudeid esitanud. Seetõttu leiab kostja, et hagi on esitatud põhjendamatult ja hageja viide
§-le 61 on ebakorrektne. Vastavalt
lõikele 2, elatis lapsele määratakse kindlaks lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Käesoleval ajal kostjal on rahalisi raskusi. Kostja sissetulekuks on vaid palk summas 3 710 krooni. Praegu ta on sunnitud oma ebastabiilse materiaalse olukorra tõttu elama koos tema emaga korteris, mis kuulub kostja õele, I… P…. Kokkuleppel õega, poole kommunaalteenuste ja korteri ülalpidamisekuludest tasub kostja, mida ka tema õde võib kinnitada. Tütar elab hetkel koos emaga, kes läks teist korda mehele. Hageja ema töötab käesoleval ajal S… …AS A… A… ja omab, peale sotsiaalkindlustusameti tõendis märgitud tulu, täiendavat tulu, millest hageja oma hagiavalduses vaikib. Tütre väited selle kohta, et ema on sunnitud pidevalt raha laenama, ei vasta tegelikkusele ja ei ole millegagi kinnitatud. Hagiavaldusele lisatud kommunaalteenuste arvete alusel ei ole võimalik hageja varalist seisundit objektiivselt hinnata, kuna tema ei ole antud korteri omanik ja selle korteri ülalpidamisega seotud kulutusi ta ei kanna. Samuti võivad nimetatud arved hageja ema varalise seisundi kohta kohut eksitada, nii seoses sellega, et tõepärased andmed tema tegeliku sissetuleku kohta puuduvad, kui ka arvestades seda, et korteris elab tegelikult neli inimest, kaasa arvatud hageja ema abikaasa, A… N…. Peab kostja vajalikuks märkida ära ka seda, et hageja ema on nimetatud A… N… olnud peresuhetes, ilma abielu registreerimiseta, juba ligikaudu 8 aastat. Kostja on seisukohal, et S… L… väljastatud arve lasteaia külastamise eest D…K…poolt ei ole samuti mingil moel antud asja läbivaatamisega seotud, kuna D…K… on hageja ema, S… K…, ja tema praeguse abikaasa, A… N… ühine laps. Hageja väide kostja võlgnevuse suuruse kohta elatise osas samuti ei vasta tõele ja ei ole millegagi kinnitatud. Antud hetkel kostja võlgnevus elatise osas moodustab umbes 14 000 krooni, mille kustutamiseks peetakse tema palgast hageja ema kasuks kinni iga kuu 1500 krooni. Vaatamata eeltoodule, kostja endiselt ei keeldu oma tütre ülalpidamisest ja on valmis, lähtudes varalisest seisundist, maksma tütre ülalpidamiseks elatist igakuuliselt 1000 krooni. Kostja palub määrata J… K… ülalpidamiseks elatis summas 1 000 krooni igakuuliselt ning 2 kohtukulud jaotada poolte vahel võrdselt. 2-06-15955 Kohtuistung Kohtuistungil hageja jäi hagiavalduse nõude juurde ning kostja jäi oma vastuväidete juurde. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära poolte seletused ning tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täielikult. Perekonnaseaduse (
) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed (
). Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ning kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama (
). Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist (
Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist seadusega sätestatud miinimumsummas (
lg 4), mis alates 01.01.2006.a on pool (1/2) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2006.aastal on kuupalga alammäär 3 000 krooni, millest ½ on 1 500 krooni). Elatise miinimumsumma tähendab seda, et see peaks katma lapse hädapärased kulutused ning sellisest summast väiksema summa maksmine on õigustatud vaid seaduses sätestatud juhtudel (
lg 6), siis, kui lapsevanem on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaolud. Vaidlust ei ole, et kostja ei täida lapse ülalpidamiskohustust hageja nõutud ja seaduses sätestatud miinimum määras. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks töövõimetu, mistõttu ta ole suuteline oma lapsele ülalpidamist kindlustama. Perekonnaseaduse § 61 lg 4 kaudu realiseerub vanemate kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Laps vajab ülalpidamist pidevalt ja seega on lapse huvides, et elatise maksmine oleks regulaarne ja piisav ning ainult sel juhul saab asuda seisukohale, et ülalpidamiskohustus on täidetud. Elatise väljamõistmisel teeb kohus otsuse eelkõige lapse huvides lähtudes, et lapse ei jääks ilma miinimumelatisvahenditest. Kohus leiab, et väike sissetulek ei saa olla mõjuvaks põhjuseks, et vähendada seaduses sätestatud vanema ülalpidamiskohustust alla lapse vajaduste alammäära. Kostja väited hageja ema ülalpidamiskohustuse täitmise kohta ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust, sest hagi ei ole esitatud hageja ema suhtes ja kostjapoolen lalpidamiskohustuse täitmine ei vabasta hageja ema kui lapsevanemat tema ülalpidamiskohustuse täitmisest lapse suhtes. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud, et kostjalt tuleb välja mõista elatis seaduses sätestatud miinimumsummas alates hagi esitamisest. s.o 27.06.2006.a
Menetluskulude jaotus Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 kohaselt on hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis. TsMS § 190 lg 2 alusel riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. TsMS § 123 kohaselt tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Vastavalt TsMS § 129 lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Vastavalt TsMS § 139 lg 3 riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Antud hagihinna, mis moodustab 13 500 krooni /1 500 krooni x 9 kuud/ suurusest lähtudes tuleb tasuda riigilõivu 1 000 krooni, milline kuulub väljamõistmisele kostjalt 3 2-06-15955 riigituludesse. Kohtunik Iris Kangur 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.